Päevakorras on ühe seaduse uuesti arutamine ja 6 eelnõu, millest 2 on teisel ja 4 esimesel lugemisel.

1. Teisel lugemisel on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud karistusseadustiku, avaliku teenistuse seaduse, välismaalaste seaduse, kodakondsuse seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus (416 UA). Seaduse uues redaktsioonis on täpsustatud nn valeandmete esitamise paragrahvi, mille kohaselt tunnistatakse kuriteoks Eesti Vabariigi vastane võltsimine. Täpsustatud on ka massiliste korratuste organiseerimise sätet ja selles on selgemalt kirja pandud, et kriminaliseeritud on ka nimetatud teo ettevalmistamine ja üleskutse selles osalemisele. Samuti tõuseb sanktsioon nimetatud kuritegude osas kolmest kuni kaheksa aastani. Seadus on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval, 15. oktoobril.

 

2. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud riigivaraseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (568 SE), mille eesmärk on täiendada riigivaraseaduse järgi riigivara võõrandamisel tekkiva ostueesõigust käsitlevad õigusnorme ja muuta õigustatud isikute eelistingimustel riigivara ostmise õigus sõltuvaks nende aktiivsest osalemisest võõrandamiseks korraldatavast enampakkumisest. Eelnõus sisalduv regulatsioon peaks vähendama ka võõrandamise menetluse ajakulu ja halduskoormust, tagades seejuures õigustatud isikutele võimalus omandada kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga.

 

3. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (535 SE), mille eesmärk on luua paremad eeldused kaadrikaitseväelaste karjääri edendamiseks, väärtustada võrdsete kutseoskustega teenistujaid ning võimaldada neil teenida vastavaid kutseoskusi eeldavatel ametikohtadel. Eelnõuga pikendatakse ka vanemallohvitseride auastme vanuseid. Samuti sätestatakse üldklausel, mille kohaselt võib ajateenijate põhiõigusi ja -vabadusi piirata seaduses sätestatud alustel. Kui seaduses ei ole piiranguid sätestatud, tuleb kohaldada ainult selliseid piiranguid, mis peavad vastama kaitseväe väljaõppe eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele.

Eelnõuga kaotatakse ka ajateenijatele senikehtinud keeld tegutseda ettevõtjana täisühingus või usaldusühingus ning isiklikult vastutada äriühingu kohustuste eest.

 

4. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, karistusregistri seaduse ning kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (562 SE), mille eesmärk on võimaldada väärtegude puhul asenduskaristusena üldkasulikku töö kohaldamist ja elektroonilise valve rakendamise võimaluste suurendamine. Kinnipeetavate arvu stabiliseerimiseks ja vähendamiseks luuakse käesoleva eelnõuga võimalus asendada kuni kuuekuuline vangistus elektroonilise valvega.

5. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse eelnõu (513 SE), mis loob õigusliku raamistiku isikute kohustustele tuleohutuse tagamisel. Isiku esmane eesmärk on eelnõu kohaselt  tuleohtu ennetada, see välja selgitada ja likvideerida. Ka sätestab eelnõu isiku vastutuse  ning riikliku järelevalve õigused ja kohustused rakendada meetmeid isikute kohustuste täitmiseks tuleohutuse tagamisel.

6. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud päästeseaduse eelnõu (514 SE), millega tuuakse määruste tasandilt seaduse tasandile konkreetne teenuste ja meetmete kompleks, mida päästeasutus pakub turvalise elukeskkonna kujundamisel. Eelnõu tagab, et päästemeetmete rakendamine on kooskõlas põhiseadusega, kaotades ära võimaluse piirata isikute põhiõigusi meelevaldsete tõlgenduste kaudu. Samuti mõjutab päästeseaduse eelnõu otseselt päästeasutuse tegevuses vabatahtluse alusel osalevaid isikuid. Neile luuakse selge regulatsioon, mis ühtlustab vabatahtlike tegevust.

 

7. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud välismaalaste seaduse eelnõu (537 SE), mille eesmärk on eelkõige suurem õigusselgus. Kuna välismaalaste seadust on muudetud 48 korral, on kehtiv õigus muutunud paljudele õiguse subjektidele raskesti arusaadavaks. Seaduse struktuuri korrastamine ja regulatsiooni süstematiseerimine annab kehtivast õigusest ülevaatlikuma pildi ja muudab lihtsamaks vajamineva regulatsiooni leidmise nii õiguse adressaadile kui ka õiguse rakendajale.

 

 

Kell 12 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas avab Riigikogu hoone vestibüülis psüühilise erivajadustega inimeste toodangu näitusmüügi. Ürituse algatajaks on Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus ja see on üks osa ürituste sarjast, millega tähistatakse 10. oktoobril toimuvat vaimse tervise päeva. Eesmärgiks on läbi positiivsuse laiemalt teadvustada valdkonna probleeme. Näitusetööd esindavad üle-eestilist paremikku.

 

* Riigikogu liige Mart Laar osaleb Brüsselis Euroopa Parlamendi korraldataval konverentsil „Euroopa 70 aastat pärast Molotovi-Ribbentropi pakti”.

 

Riigikogu pressitalitus