Päevakorras on 8 eelnõu, millest 1 on kolmandal, 5 teisel ja 2 esimesel lugemisel.

1. Kolmandal lugemisel on riigikaitsekomisjoni algatatud karistusseadustiku ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (662 SE), mille eesmärk on viia karistusseadustiku 24. peatükk „Riigikaitsealased süüteod“ kooskõlla kaitseväeteenistust reguleerivate seaduste ja teiste õigusaktidega. Nimelt on karistusseadustikus kasutusel tänases riigikaitseõiguses sisustamata mõisted „garnisonimäärustik“ ja „kaitseväeametnik“, mida ei ole võimalik karistusõiguses rakendada ning seetõttu jäetakse need mõisted käesoleva seaduse eelnõu kohaselt karistusseadustikust välja. Ühtlasi täpsustatakse eelnõus karistusseadustiku ja kriminaalhooldusseaduses sätestatud üldkasuliku tööga (ÜKT) seonduvat. Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel ÜKT täitmise tähtaja kulgemise peatada muuhulgas ajaks, mil süüdimõistetu on kutsutud tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse. Mõiste “tegevteenistus” kasutamine antud kontekstis oli liiga lai ning võib põhjustada erinevaid tõlgendusi. Näiteks kutselised kaitseväelased on kõik tegevteenistuses. Seetõttu leiab riigikaitsekomisjon, et ÜKT täimise tähtaja võib peatada vaid õppekogunemise või ajateenistuse ajal.

2. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Euroopa koostööriigi kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (699 SE), millega ratifitseeritava kokkulepe alusel saab Eestist Euroopa koostöö riik ja tal on võimalus hakata ette valmistama Euroopa koostööriikide kava (PECSi) lepingule allakirjutamist. PECSi lepingu allakirjutamine ja ettevõtete koostööprojektide käivitamine annab Eesti ettevõtetele võimaluse osaleda kõrgtehnoloogilises arendustöös, loob uusi töökohti ning on üheks allikaks teadmistemahukale ekspordile. Samuti loob see võimaluse osaleda noorte spetsialistide programmis ja mitmetes muudes ainult Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) liikmesriikidele suunatud tegevustes, k.a vaatlejana ESA otsustusprotsessis. Kosmosetehnoloogiate väljatöötamine ning nende rakenduste maapealne kasutamine on üks alus Euroopa tulevaseks majanduskasvuks. Keskne roll selles protsessis kuulub ESAle, mis ühendab tänaseks 18 Euroopa riiki.

3. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud turismiseaduse muutmise seaduse eelnõu (677 SE), mille eesmärk on õigusselguse huvides täpsustada ja kaasajastada turismiseaduses sätestatud reisiettevõtja tegevusega seonduvat regulatsiooni. Seaduse jõustumisel täpsustub pakettreisi mõiste, reisiettevõtja kohustused tagatisega seonduvalt, sealhulgas reisiettevõtja tegevusalade liigitus, millest tulenev õigusselgus aitab kaasa reisiettevõtja poolt seadusega sätestatud nõuete paremale täitmisele ja hõlbustab järelevalve teostamist. Samuti võimaldab eelnõu muuta reisiettevõtja tegevuse tarbijale läbipaistvamaks, et tarbijal oleks võimalik reisipaketi ostmisel teha teadlik otsus, sealhulgas hinnata reisiettevõtja õiguspärast tegutsemist, tema usaldusväärsust ja reisipaketi ostuotsusega seonduvaid võimalikke riske.

4. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (698 SE), millega laiendatakse teenistusülesannete täitmisel hukkunud kaitseväelasele riigi poolt makstava ühekordse hüvitise saajate ringi. Hüvitise saajate ringi laiendamine võimaldab hüvitise saajate ringi kaasata ka isikuid, kes ei kuulu kaitseväelase perekonda või ülapidamisele perekonnaseaduse mõistes. Sellise lähenemisega antakse mittetraditsioonilises perekonnas elavale isikule täiendav teadmine, et õnnetuse korral tunnistab riik abivajajana ka isikut, kes ei oma seda automaatselt perekonnaseaduse alusel, kuid on oluline kaitseväelasele. Eelnõu kohaselt makstakse edaspidi kuni pool makstava hüvitise summast hukkunud kaitseväelase poolt eelnevalt määratud isikule või isikutele ja teine pool hukkunud kaitseväelase lastele, vanematele, lesele ning perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele. Käesoleval hetkel kuuluvad hüvitise saajate ringi vaid kaitseväelase lapsed, vanemad, lesk ning perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud isikud.

5. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja asjaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE), millega muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagihinna määramise aluseid ja seatakse hagi hinnale piirmäärad kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise hagis, ühisvara jagamise hagis ning juriidilise isiku otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagis. Eelnõuga täiendatakse hagita menetluses menetluskulude jaotamise regulatsiooni kohtutäituri otsuste peale kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse läbivaatamisel ning täiendatakse menetlusabi andmise regulatsiooni. Samuti täiendatakse asjaõigusseaduses koormatud kinnisasja omaniku nõudel hüpoteegi lõpetamise ja omanikuhüpoteegiks muutmise regulatsiooni.

6. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (665 SE), mille eesmärk on harmoneerida õiguskaitsemeetmete direktiiv, ümber korraldada riigihangete järelevalve ja nõustamise üksuste funktsioonid ning täpsustada kehtiva seaduse sätteid, muuta regulatsioon selgemaks ja lahendada seaduse rakendamisel ilmnenud praktilised probleemid.

7. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (708 SE), mille eesmärk on reguleerida äriseadustiku muutmisega ühinguõigust nii, et Eesti saaks kindlaksmääratud kuupäeval eurole üle minna. Vastavad muudatused tehakse ka krediidiasutuste seaduses, väärtpaberituru seaduses, Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses, tsiviilkohtumenetluse seadustikus ning riigilõivuseaduses. Selleks et võtta euro Eesti Vabariigi ametliku vääringuna äriühinguõiguses kasutusele, tuleb võimaldada ühingute asutamisel hakata väljendama kõiki ühingu tegevuse seisukohalt olulisi rahalisi näitajaid eurodes.

8. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud erakonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (655 SE), mille eesmärk on muuta erakondade, valimisliidu ja üksikkandidaadi rahastamise süsteem ja valimiskampaania aruandlus läbipaistvamaks ning kehtestada reeglid annetustele, sätestada keelatud annetuste vastuvõtmise tagajärjed, anda järelevalvepädevus sõltumatule järelevalveorganile ja kehtestada mõjusad karistused neile, kes eiravad seadusega kehtestatud reegleid. Ühe keskse küsimusena peaks eelnõu reguleerima küsimuse, kes peaks erakondade ja valimisliitude valimiskampaania rahastamist kontrollima. Eelnõus on see funktsioon antud Vabariigi Valimiskomisjonile, kuid praegu täidab seda funktsiooni Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon. Lisaks muudab eelnõu valimisliitude regulatsiooni kohalikel valimistel. Eelnõu kohustab valimisliite registreerima mittetulundusühinguna ja kohaldab nende rahastamisele ja kontrollimisele samu reegleid, mis erakondadele. Kui erakondade registreerimiseks on nõutav 1000 liikme olemasolu, siis valimisliitudele niisugust nõuet ei laiendata. Uue regulatsioonina võimaldab eelnõu erakondadel, lisaks annetustele, võtta füüsiliselt isikult ka laenu.

Kell 9.45 – Riigikogu aseesimees Keit Pentus peab Kesklinna Vene Gümnaasiumis loengu teemal “Eesti majandus ja eurole üleminek”.

Kell 11 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas õnnitleb Tallinna Paekaare Lasteaeda 30. aastapäeva puhul.

* Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas osaleb (14.04 -16.04) Hispaanias Madridis Euroopa Liidu liikmesriikide rahvusparlamentide rahanduskomisjoni esimeeste kohtumisel.

* Riigikogu liige Mart Jüssi osaleb (11.04 -17.04) Portugalis Assooridel ICESi (International Council for the Exploration of the Sea) töögrupi kohtumisel teemaga mereimetajate ökoloogia 2010.

* Riigikogu liige Mart Laar osaleb Brüsselis Gruusia teemalisel arutelul.

* Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson, aseesimees Ester Tuiksoo ja liige Rein Ratas osalevad (13.04 -16.04) Itaalias Roomas kohtumisel Itaalia Esindajatekoja ja Senati Euroopa Liidu asjade komisjonide liikmetega.

* Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juht Trivimi Velliste osaleb (12.04-14.04) Norras Oslos Balti Assamblee, Beneluxi Parlamendi ja Põhjamaade Nõukogu kolmepoolsel seminaril „Regionaalse koostöö arendamine positiivsete kogemuste jagamise kaudu ning turvaline ühiskond ja elukvaliteet kriisiaja tingimustes”. Samas toimub ka Balti Assamblee presiidiumi istung.

* Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed Liisa-Ly Pakosta, Mai Treial ja Heljo Pikhof osalevad (12.04-15.04) Soomes Helsingis Soome Perede ja Seksuaaltervise Liidu korraldataval seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamise alasel konverentsil.

Riigikogu pressitalitus