Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning rahandusminister Jürgen Ligi. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 9 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad hinnatõusu ja elu kallinemist Eestis viimase kolme aasta jooksul; 2011. aasta riigieelarvet; üliõpilastööde juhendamist ülikoolides; elektriaktsiisi ja maksude mõju elektrihinna tõusule; hariduse rahastamist; uusi rahvusvahelisi finantskohustusi; Tartu Ülikooli Türi kolledži sulgemise otstarbekust; taastuvenergia toetusi ja kõrgkooliseaduse hetkeseisu.

Päevakorras on 11 eelnõu, millest 1 on kolmandal, 1 teisel ja 9 esimesel lugemisel.

1. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (768 SE), mille eesmärk on viia kehtiv seadus vastavusse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta. Eelnõuga sätestatakse regulatsioon geenitehnoloogiakomisjoni töö tõhustamiseks ja kehtestatakse nõuded geneetiliselt muundatud tava- ja mahepõllukultuuride käitlemiseks. Direktiivi artiklis 22 rõhutatakse, et liikmesriigid ei tohi keelata, piirata ega takistada heakskiidetud GMO-de turuleviimist ning artiklis 26a kutsutakse liikmesriike üles riiklikul tasandil vastu võtma asjakohaseid meetmeid geneetiliselt muundatud ja geneetiliselt muundamata põllukultuuride segunemise vältimiseks.

2. Teisel lugemisel on valitsuse ning Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (723 SE & 631), mis täpsustab aktsiaoptsioonide maksustamise korda. Eelnõu kohaselt ei maksustata aktsiaoptsioone nende andmise hetkel ning erisoodustuseks ei loeta aktsiaoptsiooni, kui see realiseeritakse pärast 3 aasta möödumist optsiooni andmisest. Algataja hinnangul aitavad  tööandjate optsioonid töötajaid motiveerida, kaasata neid äriühingu tegevusse, tõsta nende produktiivsust ja efektiivsust ning vähendada kaadrivoolavust. Samuti ühtlustavad optsioonid äriühingu juhatuse ning aktsionäride huve. Kokkuvõttes aitavad aktsiaoptsioonid nii äriühingu kui ka kaudselt majanduse arengule kaasa. Ühendatud eelnõu sätestab ka üheselt tõlgendatavad reeglid FIE-le kuuluva ettevõtte tulumaksuvabaks üleandmiseks. Algataja hinnangul on ilmnenud vajadus võimaldada ettevõtte üleandmist ilma tulumaksukohustust tekitamata ka teisele FIEle (nö äri üleandmine isalt pojale), kes jätkab ettevõtte tegevust.

3. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud keeleseaduse eelnõu (808 SE), mis kehtestab muuhulgas eestikeelsuse nõude välireklaamile, kaasa arvatud poliitilisele välireklaamile, sätestades, et avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam, peavad olema eestikeelsed. Ajakirjandusliku keelkasutuse osas ütleb eelnõu, et meediaettevõtja järgib oma väljaannetes, veebilehel ning tele- ja raadiosaadetes keelekasutuse head tava, mille puhul on eeldatud ajakirjanduse enese aktiivsust oma keelekasutuse kujundamisel ning ka keelekasutuse hea tava kohta teatud põhimõtete kokkuleppimist ning kirjapanekut. Loobutud on eelnõu esimeses versioonis kehtestatud kohustusest, millest lähtuvalt peaks ajakirjandusettevõtete järgima kirjakeele normi.

4. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (811 SE), millega suurendatakse ettevõtluslaenude laenutagatiste piirmäära 500 mln krooni võrra, kuna see ei vasta algataja väitel enam ettevõtjate tänasele nõudlusele ja võib pärssida majanduse arengut. Lisaks laiendatakse eelnõuga ka tagatise saajate ringi.

5. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (798 SE), millega sätestatakse kalapüügiseaduse muudatused, mis on vajalikud Euroopa Liidu määruse rakendamiseks. Viimase eesmärk on ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimine, ärahoidmine ja lõpetamine. Samuti sisaldab eelnõu muudatusi, mis on seotud harrastuslikul kalapüügil kasutavate püügivahendite täpsustamise ja harrastusliku kalapüügi kalastuskaardi elektroonilise väljastamisega.

6. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud 2010. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (812 SE), mis teeb muudatusi riigikantselei, ministeeriumide, nende allasutuste ja teiste põhiseaduslike institutsioonide eelarvetes. Riigieelarve maht sellega algataja kinnitusel ei muutu.

7. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (819 SE), millega heaks kiidetavad IMFi põhikirja muudatused on osa kvoodi- ja hääleõigusreformist, mille eesmärgiks on tagada dünaamiliselt arenenud majandusega riikide, sealhulgas Eesti, parem esindatus ja tugevam hääleõigus IMFis. Selleks muudetakse IMFi põhikirjas liikmesriigi häälte koguarvu arvutamise süsteemi. Algataja kinnitusel tagavad need Eestile parema esindatuse ja tugevama hääleõiguse. Ka annavad need aktsionäride nõukogule pädevuse võtta vastu eeskirju, mis teatud juhtudel võimaldavad tegevdirektoreil määrata kaks asendajat. Eesmärgiks on Aafrika valijaskondade haldussuutlikkuse parandamine.

8. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Albaania Vabariigi ministrite nõukogu vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (801 SE), millega ratifitseeritav leping reguleerib maksustamisõiguse jagamist lepinguosaliste riikide vahel, sätestab diskrimineeriva maksustamise ärahoidmise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise kohustuse.

9. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (802 SE), mille eesmärk on muuta maksumenetlus tõhusamaks ja vähendada halduskoormust nii maksuhalduri kui ka maksukohustuslaste jaoks. Intressisummadele kehtestatakse lagi, mille tulemusena ei kasva intressid suuremaks põhivõlast. Samuti täiendatakse seadust muudatustega, mis aitavad maksuhalduril senisest tõhusamalt võidelda maksupettuste vastu. Täiendatakse maksukohustuse täitmist tagavate toimingute osa ja täpsustatakse vaatluse läbiviimise võimalusi.

10. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse, krediidiasutuste seaduse ja Tagatisfondi seaduse muutmise seaduse eelnõu (810 SE), mille eesmärk on täpsustada finantssektori turvavõrku reguleerivaid õigusnorme, et laiendada riiklike institutsioonide võimalusi finantskriisi vältimisel või ennetamisel või, finantskriisi korral, sellega toimetulekul. Eelnõuga suurendatakse finantsinspektsiooni volitusi ja võimalusi kiiremaks ja ennetavaks sekkumiseks krediidiasutuste tegevusse, kui selleks peaks ilmnema vajadus. Tagatisfondi seaduses tehtavate muudatuste põhisisuks on hoiustajate kindlustunde tõstmine, suurendades hoiuste kaitse ulatust läbi mitmete oluliste muudatuste.

11. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (797 SE), mille eesmärk on üle võtta Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ muudatused ning tulenevalt Euroopa Nõukogu 15.12.2009. a otsusest sätestada käibemaksuseaduses kassapõhise käibemaksuarvestuse erikord. Kõnealuse käibemaksudirektiivi muudatused puudutavad maagaasi ning elektri-, soojus- ja jahutusenergia käibe tekkimise koha määratlemist (direktiiv 2009/162/EL). Eelnõuga laiendatakse kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra valikuvõimalust kõikidele käibemaksukohustuslastele, kelle aastakäive ei ületa 200 000 eurot. Kehtiva seaduse kohaselt on õigus kassapõhise käibemaksuarvestuse erikord valida üksnes füüsilistest isikutest ettevõtjatel. Maksupettuste vältimise eesmärgil sätestatakse kinnisasjade ja metallijäätmete käibe korral pöördmaksustamise kohustus.

Kell 11 - Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub Humanitaargümnaasiumi õpilastega (Riigikogus).

Kell 12 – Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub Saksamaa rahvusvahelise parlamendistipendiumi valikkomisjoni delegatsiooniga.

Kell 13.30 –  EL asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Ungari suursaadiku József Vig’iga.

* Lääne-Euroopa Liidu (WEU) Assamblee Eesti delegatsiooni juht Tarmo Kõuts osaleb (13.10-15.10) Brüsselis Euroopa Liidu kõrgetasemelisel Euroopa hetkeseisu ja tuleviku teemalisel ümarlaual.

Riigikogu pressitalitus