Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Laine Jänes ja välisminister Urmas Paet. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 6 Riigikogu liiget. Küsimuste esitajate järjekord ja valdkonnad asuvad siin. 

Päevakorras on 23 eelnõu, millest 3 on kolmandal, 9 teisel ja 8 esimesel lugemisel

1. Riigikogu täiskogu jätkab teisipäevase päevakorra menetlemist pooleli jäänud põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu aruteluga. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks sätted, mis keelavad valimistel aktiivse valimisagitatsiooni ajal poliitilise välireklaami eksponeerimise ning näevad selle keelu rikkumise eest ette vastutuse. Kuna poliitilise välireklaami keelu kehtetuks tunnistamise tõttu puudub vajadus valimisseadustes defineerida aktiivset valimisagitatsiooni aega, tunnistab eelnõu kehtetuks ka vastavad valimisseaduste sätted. Eelnõu algatamine tulenes õiguskantsleri selle aasta 9. juuni ettepanekust viia valimisseadused põhiseadusega kooskõlla, kuna õiguskantsleri hinnangul on kehtivates seadustes sätestatud absoluutne välireklaami keeld aktiivse valimisagitatsiooni ajal valimisõiguse ebaproportsionaalne piirang. Riigikogu täiskogu toetas õiguskantsleri ettepanekut käesoleva aasta 19. juuni istungil.

2. Esimesel lugemisel on põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (341 SE), mis taastab varem kehtinud olukorra, mille kohaselt reastatakse erakonna nimekirjas olevad kandidaadid ümber vastavalt igaühele antud häälte arvule. Praegu kehtiva Euroopa Parlamendi valimise seaduse redaktsiooni kohaselt kuulub erakonna nimekirjas kandidaatide reastamine erakondade ainupädevusse ja kui erakond saab valimistel mandaate, siis osutuvad valituks nimekirjas eespool olevad kandidaadi, sõltumata neile antud häälte arvust.

3. Esimesel lugemisel on Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu (302 SE), mille eesmärk on peatada tulumaksumäära alandamine ja sätestada tulumaksumääraks 21%. Kehtiva seaduse järgi alaneb tulumaks 18%-ni 2011. aastaks. Rahanduskomisjon antud eelnõu ei toetanud.

4. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (287 SE), millega nähakse muuhulgas ette, et väikestes kogustes (alla 5 m3 ööpäevas) heitvee immutamiseks vee erikasutusluba tulevikus enam vaja ei ole, kuna nii väikestes kogustes nõuetekohane heitvee immutamine ei põhjusta keskkonnaministeeriumi hinnangul ohtu ümbritsevale keskkonnale. See võimaldab lihtsustada kodanikel individuaalsete puhastussüsteemide rajamist väljapoole reoveekogumisalasid ning lisaks vähendab keskkonnateenistuste halduskoormust. Seaduses on leevendatud ka alla 2000 ie (inimekvivalent) reoveekogumisaladele esitatavaid nõudeid, mille kohaselt alla 2000 ie reoveekogumisaladel ei pea tagama 100% ühiskanalisatsiooni olemasolu. Väikestel (alla 2000 ie) reoveekogumisaladel on lubatud kasutada ka kohtpuhasteid tingimusel, et reovesi puhastatakse vähemalt bioloogiliselt. Seaduse üheks tulemuseks on ka see, et sätestatakse selgesõnaliselt laevadelt saasteainete merreheitmise keeld ja tõstetakse sellega kaasneva vastutuse määra. Laevalt saasteainete keelatud merreheitmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.

5. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (323 SE), mis täpsustab riikliku tagatise mõistet, kirjeldab riigi vastutuse rakendumise mehhanismi ning näeb ette EL direktiivides nõutava kohustuste otsese tagamise riigi poolt ning viib selle vastavusse EL pangandusalaste direktiividega. Viimase kohaselt loetakse riiklikuks ehk riskivabaks tagatiseks vaid sellist kohustust, mis on otseselt riigi poolt tagatud. Nimetatud sätete täpsustamine omab positiivset mõju nii riigile kui krediidiasutustele, sest tagatis ning selle rakendumine sätestatakse oluliselt selgemalt.

6. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (335 SE), mille eesmärk on viia elektrituruseadus kooskõlla EL metoodikaga, mida tuleb rakendada tööstuslikelt lõpptarbijatelt sissenõutavate gaasi- ja elektrihindade määramisel. Eelnõu jõustumine seadusena võimaldab saada täpsemat teavet elektrienergia ja võrguteenuste hinna kujunemise kohta. Elektrienergia või võrguteenuse hinnaandmete esitamise kohustus lisandub uuendusena ka tootjale ja liinivaldajale (juhul, kui ta osutab tarbijale võrguteenust), et elektrienergia ja võrguteenuste hinna kujunemise alused oleksid avaneva elektrituru tingimustes võimalikult selged ning läbipaistvad.

7. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni põhikirja heakskiitmise seaduse eelnõu (336 SE), mille eesmärk on kiita heaks UNESCO põhikiri ja viia läbi korrektne riigisisene menetlus, mis jäi 1991. aastal tegemata. Põhikirja (tagantjärele) heakskiitmine teeb võimalikuks ka selle avaldamise Riigi Teatajas. Kuna rahvusvahelise õiguse kohaselt on Eesti põhikirja heaks kiitnud ja alates 14. oktoobrist 1991 UNESCO liige ning on täitnud kõiki liikmekohustusi, siis praktikas mingeid muudatusi seaduse vastuvõtmine kaasa ei too.

8. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Majanduspiirkonnas osalemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (319 SE), mille eesmärk on ratifitseerida Euroopa majanduspiirkonna (EMP) laienemisleping. EMP laienemislepingu kohaselt hakkavad Bulgaariale ja Rumeeniale pärast Euroopa Liiduga ühinemist suhetes Norra, Islandi ja Liechtensteiniga laienema EMP lepingu põhimõtted. EMP laienemislepingu eesmärk on integreerida ELiga ühinemisläbirääkimistel saavutatud kokkulepped ühinevate riikidega EMP lepingusse.

9. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud 2009. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (346 SE). Teiseks lugemiseks on eelnõu tehtud 6 muudatusettepanekut, millest rahanduskomisjon on arvestanud vaid ühte komisjoni enda muudatusettepanekut. Viimasega tehakse ministeeriumite ja nende allasutuste eelarves väiksemaid ümbertõstmisi.

NB! Täielik päevakord asub siin. 

Kell 11 – majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas ja rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi kohtuvad Hiina Rahvakongressi rahandus- ja majanduskomisjoni delegatsiooniga eesotsas komisjoni aseesimehe Zhao Keming’iga.

Kell 18 – Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland osaleb Wesenberghi klubi koosolekul.

* Riigikogu liige Marek Strandberg osaleb (12.11-13.11) Brüsselis konverentsil “Finantskriisi tagajärjed.”

* Riigikogu liige Mart Laar osaleb (7.11-12.11) Araabia Ühendemiraatides Dubais Maailma Majandusfoorumil, kus ta esineb ka loenguga.

* Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Andres Herkel osaleb (9.11-11.11) Vene Föderatsioonis Moskvas ENPA õigusasjade ja inimõiguste komitee istungil.

* Lääne-Euroopa Liidu (WEU) Assamblee Eesti delegatsiooni juht Tarmo Kõuts ning liige Imre Sooäär osalevad (9.11-12.11) Saksamaal Berliinis 7. Euroopa kaitse- ja julgeolekukongressil „2008. aasta: teekaart julgeoleku- ja kaitseliiduni“.

* Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Marko Pomerants osaleb (10.11-12.11) Eesti delegatsiooni koosseisus Moldovas Chişinâus Moldova riiklike keskkonnaalaste ametkondade nõustamise visiidil.