Kell 13 – infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning regionaalminister Siim Valmar Kiisler. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 7 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad riigisaladuse lekkimist, haldusreformi, hariduse rahastamist, kohalikele omavalitsustele eraldatavaid hariduskulusid, kohalike omavalitsuste hetkeolukorda, Võrumaa Kutsehariduskeskuse tulevikku ja Euroopa Ühendamise Rahastut.

Kell 14 – täiskogu istung

Riigikogu liige Tiina Lokk-Tramberg annab ametivande.

Päevakorras on 11 eelnõu, millest 7 on kolmandal, 1 teisel ja 3 esimesel lugemisel.

1. Jätkub Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (272 SE) esimene lugemine, mis jäi teisipäeval pooleli täiskogu tööaja lõppemise tõttu. Eelnõu sätestab, et munitsipaalgümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib õppekeeleks olla ka muu keel. Eelnõu kohaselt tagab kool muu õppekeelega koolis või klassis eesti keele õppe korraldamise tasemel, mis võimaldaks gümnaasiumi lõpetanule eesti keele oskuse B2 keeletasemel.  Ka näeb eelnõu ette, et muu õppekeelega koolidele või klassidele, mis õpetavad aineid eesti keeles, tagatakse aineõpetajate lisatasud, täiendkoolitus ja nõustamine ning õppevahendid täiendavalt riigieelarvest. Kultuurikomisjoni ettepanek on eelnõu tagasi lükata.

2. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (278 SE). Rahanduskomisjon esitas riigieelarvesse kolmandaks lugemiseks kaks mahukamat muudatust, mis on suunatud eelkõige regionaalsete investeeringute ja kolmanda sektori projektide, kuid ka lastetoetuste ja meditsiinitöötajate palkade suurendamiseks.  Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, Keskerakonna fraktsioonilt ja kultuurikomisjonilt laekus kokku 14 muudatusettepanekut, millest rahanduskomisjon toetas kahte kultuurikomisjoni poolt esitatud muudatust.

3. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (279 SE), mille eesmärk on lükata aasta võrra edasi eeldatav osade riigi kõrgemate ametisikute palgatõus ja pikendada hetkel kehtivat Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust ühe aasta võrra. Eesti keskmise palgaga on praegu seotud Vabariigi Presidendi, peaministri, Riigikohtu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri, kõigi kohtuastmete kohtunike, riigisekretäri, ministrite, kaitseväe juhataja, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku, riikliku lepitaja, Eesti Panga esimehe ja nõukogu liikme ametipalk ning kaudselt ka teised ametikohad läbi seotuse ministri palgaga. Eelnõuga täiendatakse ka kohtunikupensioniga seotud sätteid.

4. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (281 SE), millega luuakse kohtujuristi institutsioon, mis aitab tõsta kohtunikku kohtuasja ettevalmistamisel abistavate kohtuametnike kvalifikatsiooni ja seeläbi kohtute töökvaliteeti ning tõhustab kohtumenetlust. Kohtujurist on kõrgema kvalifikatsioonitasemega kohtuametnik, kes osaleb kohtuasjade menetluseks ettevalmistamisel ning võib menetlusseadustikes ettenähtud juhtudel teha menetlustoiminguid iseseisvalt või teda juhendava kohtuniku järelevalve all.

5. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (311 SE), millega lisatakse seadusesse mõned uued finantsjuhtimise põhimõtted, korrigeeritakse seaduste rakendamisel ilmnenud ebaselgeid sätteid ning pikendatakse 2012. aasta kehtivat netovõlakoormuse suurendamise piirangut. Netovõlakoormuse reegli muutmine tuleneb „Riigi eelarvestrateegias 2013-2016“ määratud põhimõtetest. Eesmärgiks on tagada heitlikus majanduskeskkonnas KOVide finantsstabiilsus ning võimalike finantsriskide vältimine.

6. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (283 SE), millega kehtestatakse tuletornitasu ja navigatsioonitasu asemel ühtne veeteetasu. Samuti muudetakse täielikult seni kehtinud tasude arvestamise aluseid, kuna minnakse üle ühel kogumahutavusühikul (1 GT) põhinevale tasu suurusele, millega korrutatakse laeva kogumahutavus. Lisaks kehtestatakse piirmäärad, millest suuremat veeteetasu laev maksma ei pea. Kalendriaasta jooksul mitmeid külastusi tegelevatele laevadele tehakse soodustusi. Majanduskomisjon tegi eelnõule teise lugemise käigus mitmeid muudatusi, mis võrreldes algse eelnõuga vähendavad oluliselt veeteetasu suurust, lisavad täiendavaid soodustusi ja leevendavad tasu maksmise korda. Samuti otsustas komisjon lükata seaduse jõustumise poole aasta võrra edasi.

7. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (294 SE), millega tõstetakse allpool suhtelist vaesuspiiri elavate lastega perede toetusi. Seda tehakse kahes etapis järgmiselt: alates 2015. aastast hakkab ühe lapsega pere saama lisaks juba praegu makstavatele peretoetustele toetust 19,18 eurot (alates 2013. aasta 1. juulist 9,59 eurot) ning kahe ja enama lapsega pere 38,36 eurot (alates 2013. aasta 1. juulist 19,18 eurot) pere kohta. Alates 2015. aastast tõstetakse kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus seniselt 57,54 eurolt 95,9 euroni (alates 2013. aasta 1. juulist 76,72 euroni kuus). Kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni ühekordne sünnitoetus tõstetakse alates 2013. aasta 1. juulist 1000 euro peale lapse kohta ehk kolmikute ühekordne sünnitoetus on eelnõu kohaselt 3000 eurot, nelikutel 4000 eurot jne.

8. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud töölepingu seaduse § 177 muutmise seaduse eelnõu (320 SE), mille eesmärk on sätestada riigieelarvest finantseeritavate kiirabi- ja tervishoiutöötajate töötasu tõusuks vajalik katteallikas. Selleks vähendatakse 2013. aasta riigieelarvesse planeeritud töötutoetuse päevamäära. 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (278 SE) on algselt koostatud arvestusega, et töötutoetuse päevamäär on vähemalt 50% töötasu alammäärast ehk 4,68 eurot (145 eurot kuus). Käeoleva eelnõuga (320 SE) kehtestatakse riigieelarves ette nähtud töötutoetuse päevamääraks 3,27 eurot (101,5 eurot kuus), mis moodustab 35%-ni töötasu alammäärast. 2012. aastal on töötutoetuse päevamäär 2,11 eurot ehk 65,4 eurot kuus, mis moodustab 22,6% kuu tööasu alammäärast. Kiirabi- ja tervishoiutöötajate palgatõus lepiti kokku 2012. aasta oktoobris toiminud arstide ja tervishoiutöötajate streigi tulemusel ja see eeldab katteallika leidmist 3,5 miljoni eurole.

9. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud veeseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (319 SE), mille algatamine tuleneb Eestile rahvusvaheliste mereõigusalaste lepingutega võetud kohustustest. Eelnõu otstarve on eelkõige merel kaadamisest pärineva reostuse vältimiseks vajalike normide kehtestamine. Kaadamine (inglise keeles dumping) on ainete või asjade merre heitmine nendest lahtisaamise eesmärgil ning selle eesmärgi tõttu käsitletakse kaadamiseks mõeldud aineid ja/või asju rahvusvahelises õiguses kui jäätmeid. Lisaks täpsustab eelnõu sätteid, mis käsitlevad vee erikasutusloa väljaandmist, veekogu süvendamist ja sissemaksete tegemist naftareostuskahju hüvitamise rahvusvahelistesse fondidesse.

10. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu (322 SE), mille eesmärk on viia toiduseaduse lisa- ja abiainetega seonduvad sätted kooskõlla EL õigusega. EL õiguse kordamise vältimiseks tunnistatakse kehtetuks seaduses esitatud volitusnormid Vabariigi Valitsusele. Algataja hinnangul muutub nende nõuete järgimine toiduainetööstuse jaoks lihtsamaks, kui kogu valdkond on reguleeritud vaid EL määrustega.

11. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (323 SE), mis näeb ette Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudis  2010. aasta Kampala (Uganda) ülevaatekonverentsil tehtud muudatuste ratifitseerimise. Kõnealused muudatused puudutavad selliste relvade määratlust, mille kasutamist loetakse sõjakuriteoks, ja kohtu jurisdiktsiooni laiendamist agressioonikuriteo osas.

Kohtumised, üritused

Kell 9 – Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub loomeliitude esindajatega Toomas Kiho ja Jaanus Rohumaaga.

Kell 10 – Ene Ergma osaleb kodanikuhariduse programmi Minu Riik nõukoja koosolekul.

Kell 11 – Riigikogu aseesimehe Jüri Ratase jõulueelne kohtumine Mustamäe Sotsiaalkeskuse inimestega.

* Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Andres Herkel osaleb (11.12-17.12) Pariisis ja Torinos ENPA monitooringukomitee, büroo ja poliitikakomitee istungitel. 

* NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) Eesti delegatsiooni juht Marko Mihkelson ning liikmed Sven Mikser, Mati Raidma ja Kadri Simson osalevad (8.12-12.12) Washingtonis NATO PA transatlantilisel foorumil, kus tulevad arutusele Transatlantilise Alliansi väljakutsed ja ressursid, USA poliitika Lähis-Idas, töö Aasia suunal, aga ka Venemaaga seotud küsimused.

* Riigikogu liige Urve Tiidus osaleb (9.12-12.12) Austrias Viinis OSCE/ODIHR piirkonna naisparlamendiliikmete parlamendistruktuuride tugevdamise teemalises töötoas.

Riigikogu pressitalitus