Riigikogu liikmete küsimustele vastavad peaminister Andrus Ansip, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja sotsiaalminister Maret Maripuu. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 6 Riigikogu liiget. Küsimuste esitajate järjekord ja valdkonnad asuvad siin. 

Päevakorras on 27 eelnõu, millest 9 on kolmandal, 11 on teisel ja 7 esimesel lugemisel.

1. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (339 SE), mille eesmärk on korrastada riigikaitse planeerimisdokumentide hierarhia ja täpsustada nende omavaheline sidusus.

2. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (194 SE), mille eesmärk on muuta menetlusdokumentide kättetoimetamine kiiremaks ja riigi õigusabi vähekindlustatud isikutele kättesaadavamaks, lihtsustada väikenõuete menetlusreegleid, laiendada piiratud teovõimega isikute õigusi jms

3. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud 2009. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (346 SE). Eelnõule on kolmandaks lugemiseks esitatud 11 muudatusettepanekut, millest rahanduskomisjon on toetanud 4 enda ettepanekut ja ühte sotsiaalkomisjoni ettepanekut. Üks rahanduskomisjoni neljast ettepanekust seab piirangu ligikaudu 2 miljardi krooni kasutamisele tulenevalt majandusprognoosist. Arvestamata on jäänud 6 Roheliste fraktsiooni ettepanekut.

4. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (324 SE), mille eesmärk on laiendada tervishoiuteenuste seaduse ulatust kaitseministeeriumi valitsemisala tervishoiukorraldusele koos kaitseväeteenistuse seadusest tulenevate erisuste arvestamisega. sätestab kaitseväe meditsiinikeskust puudutava. Muuhulgas sätestab eelnõu, et kaitseväe struktuuriüksuste koosseisu kuuluvad meditsiinikeskused, kus kaitseväelasele osutatakse üldarstiabi, kaitseväe kiirabiteenust ja haiglavälist eriarstiabi.

5. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse, ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (289 SE), mis täiendab asendusteenistuse regulatsiooni. Muudatuste tulemusel tekib juurde teenistuskohti ja võrdsustub asendusteenistuslastele makstava toetuse suurus ja kord. Asendusteenistusse kutsumise ja asendusteenistuses viibimisega seotud otsuste tegemine on selgemini määratletud ning koondatud Kaitseressursside Ameti pädevusse. Asendusteenistuslepingu lisamisega on tagatud Kaitseressursside Ameti, asendusteenistuslase ning teenistuskoha asutuse õigused ja kohustused.

6. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud politseiteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (351 SE), mille eesmärk on muuta riigieelarvelistest vahenditest makstava politseiametniku pensioni tasumine üheselt siseministeeriumi pädevusse kuuluvaks, sõltumata sellest, kas tegemist on politseiametnikuga või prokuröriga, kellel on õigus saada politseiametniku pensioni. 

7. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud metsaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE), mille eesmärk on vähendada metsandusega seotud bürokraatiat ja riigi administratiivset koormust, kaotades metsamajandamiskavade kehtestamise nõude ja metsanduse jaoks väheolulistest raietest teavitamise kohustuse. See võimaldab nii metsakorraldajatel, riigiteenistujatel kui metsaomanikel enam tegeleda metsandusega sisuliselt. Kaitsevööndite tagasitoomine metsaseaduse regulatsiooni alla loob võimaluse ligi 150 000 hektaril metsamaal taas metsa majandada säästva metsanduse põhimõtete järgi, mida kehtiv regulatsioon ei taga. Muudatused aitavad kaasa metsa inventeerimise ja sellest tulenevalt metsamajandamiskavade kvaliteedi paranemisele, sest väheneb surve metsakorraldajatele teha nn maksimaalse raiemahuga sundkavasid ja metsakorraldajad saavad metsaomanikule soovitada võimalikult parimat majandamismudelit.

8. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE), mille eesmärk on viia valimisseadus põhiseadusega kooskõlla. Vastavalt kuue RK liikme poolt esitaud muudatusele luuakse mitmeringkonnalistes omavalitsustes (s.h. Tallinnas) valimistulemuste kindlakstegemise süsteem, mis ühelt poolt tagab valijate proportsionaalse esindatuse ja teiselt poolt võimaldab säilitada linnaosade territoriaalse representatsiooni põhimõtte.

9. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud masina ohutuse seaduse eelnõu (292 SE), mille eesmärk on masinate, osaliselt komplekteeritud masinate, potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavate seadmete, kaitsesüsteemide, komponentide ja tarvikute ning välistingimustes kasutatavate seadmete ohutuse tagamine. Selleks sätestab seadus nõuded nimetatud seadmetele, nende turule laskmisele, kasutusele võtmisele ja kasutamisele, samuti masinatöödele ja tehnilisele kontrollile ning sätestab nende nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamise korra.

NB! Täielik päevakord asub siin. 

Kell 9.10 – väliskomisjoni istung, piiriületuskord Kagu-Eestis ja Narvas alates 19. jaanuarist 2009, kutsutud välisminister Urmas Paet ja siseminister Jüri Pihl.

Kell 11.30 – Riigikogu Järva- ja Viljandimaa saadikurühm kohtub Viljandimaa kuu raames Võhma linna esindajate ja maavanema Kalle Küttisega, kõne alla tulevad maade munitsipaliseerimine, haldus- ja haridusreform ning ÜF projektide rahastamine.

Kell 12.30 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas avab Toompea lossi lõunatiiva III korrusel Eesti linnade küünlanäituse. Esinevad Võhma Gümnaasiumi lapsed ja Võhma linna meesansambel. Peter Paul Wüthrich räägib näituse saamisloost. Küünlanäitus valmis Võhma linnapäevadeks; kõik 47 linna Eesti kaardil on tähistatud selleks näituseks spetsiaalselt kujundatud küünaldega. Suured meetrised küünlad on kaunistatud motiividega, mis räägivad teatud linna ajaloost, legendidest, kultuurisündmusest või ettevõttest. Näituse kunstnik on Natalja Remmer. Näituse tegemiseks kulus umbes 500 kg parafiini, 200 m küünlatahti ja rohkem kui 2500 töötundi.

* Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Ott Lumi osaleb (10.12-11.12) Belgias Brüsselis ProMenPoli (Promoting and Protecting Mental Health – Supporting Policy through Integration of Research, Current Approaches and Practices) vaimse tervise alasel seminaril.

Riigikogu pressitalitus