Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ja terviseminister Riina Sikkut.

Peaminister vastab küsimustele, mis käsitlevad poliitilist kultuuri, olukorda riigis, valitsuse tegevust ja otsuseid, lollust, demograafilist olukorda, topeltstandardeid välispoliitikas, transporti, perepoliitikat, liitlassuhteid ja riigi juhtimist. Regionaal- ja põllumajandusminister vastab küsimusele, mis puudutab toiduainete käibemaksu. Terviseminister vastab küsimustele, mis puudutavad arstiabi kättesaadavust ja tuulegeneraatorite mõju.

Kell 14 – täiskogu istung

Teine lugemine – kaks eelnõu

Valitsuse algatatud kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu (534 SE) kohaselt ühineb Eesti ÜRO lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga, mis võimaldab edendada ja kaitsta laste õigusi, kui riigisisesed õiguskaitsevahendid on ammendunud.

Eelnõu järgi annab protokolliga ühinemine Eesti lastele õiguse esitada kaebusi ÜRO lapse õiguste komiteele oma õiguste rikkumise kohta ning komiteele õiguse selliseid kaebusi menetleda. Samuti saab komitee algatada uurimisi tõsiste ja süstemaatiliste laste õiguste rikkumiste puhul.

Protokoll sätestab komitee pädevused, kaebemenetluse korra ja ajutised kaitsemeetmed. Kaebusi võivad esitada üksikisikud või rühmad, kui on rikutud lapse õiguste konventsioonis või selle fakultatiivprotokollides sätestatud õigusi, sealhulgas laste müügi, prostitutsiooni ja relvakonfliktidesse kaasamise küsimustes.

Protokolli rakendamine toimub vastutavate ministeeriumide olemasolevate ressursside raames ning teavitustöö ja vajalike materjalide koostamisega, mille kulud kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Fakultatiivprotokolli on ratifitseerinud 52 riiki.

Riigikogu kultuurikomisjoni algatatud Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõuga (514 SE) kaasajastatakse ja lihtsustatakse Eesti Teaduste Akadeemia seadust. Eelnõu kohaselt tunnistatakse seaduses kehtetuks vananenud sätted, jäetakse seadusest välja Eesti Teaduste Akadeemia sisemist struktuuri ja otsustusprotsesse liialt detailselt kirjeldavad sätted ning viiakse seaduse terminid kooskõlla üldkasutatavate terminitega. Eelnõu annab Eesti Teaduste Akadeemiale autonoomia, selle järgi on akadeemial õigus iseseisvalt oma põhikiri kehtestada ning kõiki selles tehtavaid muudatusi ei pea enam Haridus- ja Teadusministeeriumis registreerima. Eelnõu eesmärk ei ole muuta akadeemia põhilisi ülesandeid ega missiooni, juhtimismudelit, akadeemikute ülesandeid ja õigusi ega akadeemia rolli riigi toimimises ning teadus- ja kõrgharidussüsteemis.

Esimene lugemine – kaheksa eelnõu

Jätkub teisipäeval istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud Isamaa fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (538 SE) arutelu. Eelnõu näeb ette 1. jaanuaril jõustunud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise.

Teisipäeval istungi tööaja lõppemise tõttu kolmapäevase istungi päevakorda lükkunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (539 SE) soovitakse langetada toiduainete käibemaksumäära viiele protsendile, et pidurdada toiduainete hinnatõusu. Praegu on toiduainete käibemaksumäär 22 protsenti. Samuti langetataks eelnõuga viiele protsendile ajakirjandusväljaannete käibemaksumäär, mis kehtiva seaduse kohaselt on üheksa protsenti.

Riigikogu 49 saadiku algatatud Riigikogu avalduse „Gruusia rahva toetuseks“ eelnõu (564 AE) eesmärgiks on kutsuda maailma avalikkust üles astuma konkreetseid samme Gruusia legitiimse presidendi, kodanikuühiskonna ja demokraatiameelsete meeleavaldajate kaitseks ja toetuseks.

Saadikud märgivad eelnõus, et Eesti austab iga riigi õigust demokraatlikult valida oma tee ühiskonna korraldamiseks ja teiste riikidega liitlassuhete loomiseks ning seda põhimõtet järgides on Eesti toetanud Gruusia arengut tiheda koostöö kaudu ja astunud välja Venemaa Föderatsiooni tegevuse vastu Gruusia suveräänsuse ohustamisel ja territoriaalse terviklikkuse lõhkumisel.

Eelnõu kohaselt ei tunnusta Riigikogu võltsimiste ja kodanike hirmutamise õhkkonnas toimunud parlamendivalimiste järel moodustatud Gruusia parlamendi ja valitsuse ning ametisse määratud presidendi legitiimsust, vaid tunnustab legitiimse presidendina Salome Zurabišvilit ja tema püüdlust lõpetada riigis põhiseaduslik kriis.

Riigikogu avaldab eelnõu järgi toetust Gruusia demokraatlikele jõududele, kes nõuavad põhiseadusliku kriisi lõpetamiseks ja demokraatia taastamiseks vältimatute uute parlamendivalimiste korraldamist, mõistab hukka rahumeelsete meeleavalduste jõhkra mahasurumise pealetungiva Vene imperialismi toetusel ja nõuab igasuguse vägivalla ja tagakiusamise lõpetamist ning kõigi poliitvangide vabastamist. Samuti kutsub Riigikogu eelnõus Gruusia valitseva režiimi vägivalda hukka mõistma teiste riikide parlamente.

Eelnõu kohaselt kutsub Riigikogu Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriike üles kehtestama sanktsioone nende Gruusia poliitikute ja ametiisikute suhtes, kes on osalised rahumeelsete meeleavalduste vägivaldses mahasurumises ja Gruusia kodanikuühiskonna eest seisvate isikute tagakiusamises. Samuti kutsutakse eelnõus üles peatama suhtlus Gruusia mittelegitiimse valitsuse institutsioonidega kuni vabade ja õiglaste valimiste toimumiseni ning toetama Gruusia kodanikuühiskonna ja seni alles jäänud vaba meedia esindajaid, kes jätkavad ähvardustele ja tagakiusamisele vaatamata tegevust vaba ühiskonna nimel.

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (547 SE) luuakse vanema kaotanud lastele uus ühtne toitjakaotustoetuse skeem, mis tagab igakuise toetuse, sõltumata surnud vanema pensionistaažist või laste arvust.

Seletuskirjas märgitakse, et praeguste reeglite järgi on lastele makstav toitjakaotuspension erineva suurusega ega kata paljudel juhtudel piisaval määral laste ülalpidamiskulusid. Eriti haavatavas olukorras on lasterikkad pered. Uueks toetuse alussummaks on 272 eurot, mida indekseeritakse igal aastal vastavalt elukalliduse tõusule ehk praeguste prognooside järgi oleks väljamakstav toetuse suurus on 2026. aastal ligikaudu 345 eurot.

Loodav toitjakaotustoetus vähendab oluliselt vaesusriski ühe vanemaga leibkondades ja toetab lasterikkaid peresid. Toitja kaotanud lapse vajadused on samasugused sõltumata sellest, kui kaua vanem jõudis enne surma töötada. Ühtlane ja indekseeritud toetus parandab lapse heaolu ja tagab pikaajalise kindlustunde.

Senine lastele mõeldud toitjakaotuspensioni skeem asendatakse 2026. aasta 1. oktoobrist uue perehüvitiste seaduse alusel loodud toetusega. Toitjakaotustoetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni või õpingute jätkumisel kuni 21-aastaseks saamiseni. Lastele, kes eelnõu jõustumisel juba saavad toitjakaotuspensioni ja kelle toitjakaotuspension oli väiksem või sama suur kui toitjakaotustoetus, saavad edaspidi toitjakaotustoetuse suuruses toetust. Juhul kui määratud toitjakaotuspension oli suurem toitjakaotustoetuse summast, saavad edaspidi toitjakaotuspensioni suuruses toetust, kuni see võrdsustub toitjakaotustoetuse suurusega.

Loodava toetuse suurus võtab arvesse lapse ülalpidamiskulusid, tarbijahinnaindeksi muutust ja Eesti keskmise brutokuupalga muutust – iga-aastase indekseerimise tulemusena säilib toetuse reaalväärtus ajas. Toetuse saamist võimaldavate õppeasutuste ring on laiem kui toitjakaotuspensionil, samuti on võimalik saada toitjakaotustoetust samal ajal töövõimetoetusega. Toitjakaotustoetus tagab 90%le saajatele senisest suurema toe.

Uusi toitjakaotuspensione riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel 1. oktoobrist 2026. aastast 21-aastastele ja vanematele enam ei määrata (v.a. eriseaduste alusel toitjakaotuspensionid). 24-aastastele ja vanematele inimestele, kel tekkis õigus toitjakaotus- või rahvapensionile enne 2026. aasta 1. oktoobrit, jätkatakse pensioni maksmist kuni varem määratud tähtajani (nt kui maksmine on seotud töövõime kaoga, siis selle perioodi lõpuni). Lapseootel naistel, kes ei tööta, ja kelle lapse teine vanem on surnud, tekib võimalus saada vanemahüvitist 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva.

Eelnõu järgi jõustub seadusemuudatus 1. oktoobrist 2026.

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (549 SE) eesmärgiks on  täpsustada 1. juulist 2023 loodud Riigilaevastiku töö ja ülesannete ning lootsiteenusega seotud regulatsiooni. Sellega on plaanis uuendada Riigilaevastiku tasuliste teenusete regulatsiooni, täpsustada merereostusest teavitamise sätteid, sätestada nõuded punkerdajate registri toimimiseks ning uuendada meresõiduohutuse nõuete rikkumiste eest ette nähtud trahvimäärasid.

Eelnõuga muudetakse lootsiteenuse osutamise sätteid. Lootsiteenuse eest makstava lootsitasu maksmise regulatsiooni täpsustatakse selliselt, et seaduse tasandil oleks selgelt sätestatud lootsitasu maksjad ja tähtaeg makseteatise alusel lootsitasu maksmiseks.

Eelnõu kohaselt laiendatakse lootside võimalusi praktiseerida vajaliku kvalifikatsiooni saamiseks või hoidmiseks valmendil. Muudatus on vajalik, et lootsiteenuse osutajal oleks tagatud kvalifitseeritud ja vajalikku kutsetunnistust omavad lootsid.

Samuti nähakse seaduses ette mitme laeva samaaegne lootsimine (nn karavanis lootsimine) ning täpsustatakse mitut muud lootsimist reguleerivat sätet, sealhulgas avamerelootsimisega seotud sätteid.

Seadusesse lisatakse eelnõu järgi uus erand lootsimiskohustuse osas ning edaspidi on ka teatud välisriikide sõjalaevad ning Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna ranniku- ja piirivalve ja reostustõrje funktsiooni täitvad laevad vabastatud lootsimisest, kui on tagatud vajalik meresõiduohutus.

Eelnõuga tehakse ka muudatused väärteosätete peatükki. Suurem osa senistest väärteomääradest kehtestati 2005. aastal, kui juriidilise isiku maksimaalne trahvimäär oli 3200 eurot. Väärteomäärad on püsinud muutumatuna peaaegu 20 aastat, nimetatud trahvimäärasid tõstetakse.

Eelnõuga täpsustatakse ka Riigilaevastiku osutatavate tasuliste teenuste regulatsioone. Riigilaevastiku tasuliste teenuste loetelu täiendatakse kolme uue teenusega – Riigilaevastiku sadama kasutamise teenus; monitoorimisteenus veealuse või -pealse seadmega; veesõiduki või muu vara päästmise teenus merel või laevatatavates vetes.

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (555 SE) on seotud sagedusreservi ja saartalitlusega. Seaduse muutmisel on kaks keskset eesmärki – esiteks tagada saartalitlusvõime teenus ning teiseks üle võtta vastav direktiiv ja kõrvaldada selle senise ülevõtmise puudused.

Eelnõuga kaotatakse elektrisalvestuse topeltmaksustamine ja rajatakse selleks salvestamiseks eraldi mõõtepunkt. Täiendatakse agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsiooni, mis suurendab tarbimise paindlikkust. Kehtestatakse tasakaalustamisvõimsuse hankimise kulu rahastamise kord. Võetakse tarbijatele arvete esitamisel kasutusele kauplemisperioodil netomõõtmise põhimõte.

Olulise uuendusena luuakse saartalitlusvõime tagamise teenuse regulatsioon, mis võimaldab alates 2026. aastast hoida vajaminevas mahus elektritootmisvõimsusi Eesti elektrisüsteemi stabiilsuse hoidmiseks. Meetmeta tekiks oht, et alates 2026. aastast pole piisavas mahus tootmisvõimsusi saadaval. Seda, kas saartalitluse olukorras hakkama saamiseks on igal ajahetkel saadaval piisavalt elektritootmisvõimsusi, analüüsib ja hindab süsteemihaldur ehk põhivõrguettevõtja Elering AS.

Elering AS on hinnanud, et minimaalne juhitavate võimsuste vajadus Eesti elektrisüsteemis on u 1000 MW. Saartalitusevõime tagamise teenuse toel oleks Eestil elektrisüsteemi iseseisev võimekus hakkama saada olukorras, kui me peaks sattuma saartalitlusse. Üksnes Eesti territooriumil asuvad võimsused on suutelised tagama elektrisüsteemi iseseisvat toimimist saartalitluse olukorras. Seni on vajalikku juhitavat võimsust hoidnud põlevkivielektrijaamad, kuid seoses põlevkivienergeetika konkurentsivõime vähenemisega ei teeni põlevkivielektrijaamad elektriturult piisavalt, et omanik neid turul ka edaspidi hoiaks.

Saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise hinnanguline kulu on suurusjärgus 34 miljonit eurot aastas, mis toob tarbijatele kaasa hinnangulise elektriarvete suurenemise umbes 2,4% võrra (0,42 senti kilovatt-tunni kohta). Saartalitlusvõime tagamise teenuse tagamiseks teostab süsteemihaldur Elering AS riigihanke, mis on olemuselt tehnoloogianeutraalne ja sinna võivad pakkuda kõik Eesti elektritootjad, kes vastavad tingimustele. Tehnilised tingimused ja hankimise põhimõtted plaanib Elering AS esitada avalikule konsultatsioonile 2025. aasta mai-juuni jooksul ning riigihange leiab hinnanguliselt aset perioodil august kuni oktoober. Tingimused kooskõlastab Konkurentsiamet. Peamine tingimus on see, et elektritootja peab olema saartalitluse olukorras võimeline pakkuma tootmisvõimsust järjest kümme päeva.

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga (556 SE) muudetakse elektrituruseaduses kehtestatud võrguga ühendamise tasu kontseptsiooni selliselt, et olemasoleva elektrivõrguga liituda soovivate tootjate liitumise kuludest poole katavad elektritarbijad ja teise poole võrguga liitujad ning eraldi kehtestatakse fikseeritud hinnakiri.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et nii võimaldatakse potentsiaalsetel tootjatel ja tarbijatel oma elektrivõrguga liitumisega seotud kulusid paremini prognoosida. Kohtades, kus ei ole olemasolevat elektrivõrku, jääb endiselt kehtima kulupõhine liitumistasu.

Teiseks laiendatakse eelnõuga tehtavate muudatustega põhivõrguettevõtja (Elering AS), kuid ka teiste elektrivõrguettevõtjate suhtes arenduskohustuse ulatust, mis võimaldab eelkõige teha põhivõrku ettenägelikke ja heaperemehelikke investeeringuid, et Eesti riigi võetud 100% taastuvelektri eesmärk aastaks 2030 täita.

Optimaalse võrgukasutuse soodustamiseks täpsustatakse seadusemuudatustega võrgu alakasutustasu rakendamisega seotud sätteid ning võimaldatakse teatud juhtudel eelnevalt taotletud elektrienergia tootmistehnoloogiat muuta, kui sellega kaasneb elektrivõrgu efektiivsem kasutus.

Eelnõu kohaselt kaasneb seadusemuudatusega elektritarbijatele positiivne mõju, kuna taastuvelektri tarbimise kasvuga langevad elektrihinnad ning investeeringutega tugevdatakse elektrivõrku ja vahetatakse välja vananenud liine.

Riigikogu liikme Leo Kunnase algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 5 täiendamise seaduse eelnõu (530 SE) eesmärk on vähendada Venemaa kodanike mõju Eesti ühiskonna poliitilistes valikutes. Seda seniks, kuni Riigikogu otsustab taastada Venemaa kodanike valimisõiguse.

Ennekõike puudutab eelnõus ette nähtud täiendus neid kohalikke omavalitsusi, kus Venemaa kodanikel on oluline kaal omavalitsusjuhtide valimisel ning sellest lähtuvalt ka väärtusruumi kehtestamisel ning tulevikku puudutavate otsuste tegemisel. Eelnõu seletuskirja kohaselt vähendab see Venemaa võimaliku mõjutustegevuse ulatust eesolevatel kohalikel valimistel.

Komisjoni istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni videoistungil – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruanne „Eesti riigi valmisolek võtta rahuajal vastu liitlaste sõjalisi üksusi“, kutsutud taristuminister Vladimir Svet, Kaitseministeeriumi esindajad, Kaitseväe juhataja Andrus Merilo ja Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 10 – Riigikogu Toimetiste 50. numbri esitlus ja paneeldiskussioon juubelinumbri fookuses oleva Eesti sündimuse teemal; esitlus on avalik ja toimub otseülekanne (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 11.30 – Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi avab fotokunstnik Eve Kiileri näituse „Urbanistlikud novellid“ (Riigikogu teise korruse kunstisaal). 

Kell 12 – Eesti-Kreeka parlamendirühma esimees Annely Akkermann kohtub Kreeka suursaadiku Georges Papadopoulosega.

Kell 15 – väliskomisjoni ja Gruusia parlamendirühma liikmed kohtuvad Gruusia kodanikuühiskonna organisatsiooni World of Tolerance esindajatega.

Välislähetus

21.–25. jaanuar
Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb Põhja- ja Baltimaade (NB8) parlamentide spiikrite ühisvisiidil Jerevanis Armeenias.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]