Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Teine lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (146 SE) olulisemad muudatused puudutavad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, asendushooldusteenust ja hoolduspere vanemate toetuseid, harvikhaigustega lastele toetuste maksmist ning eriolukorrast tulenevate toimetulekuraskuste leevendamist.

Eelnõuga luuakse paindlikkus, mis võimaldab laste huvidest lähtuvalt suurendada hooldusperedes ja pere- või asenduskodu perekodudes kasvavate laste arvu. See on võimalik juhul, kui paigutamist vajavad ühe pere lapsed või esineb muu olukord, kui on vaja tagada laste kooskasvamise võimalus. Paindlikkus laste arvu osas võib olla oluline ka käesolevas eriolukorras. Samuti muudetakse eelnõuga minimaalset summat, millega kohalik omavalitsus on kohustatud toetama hooldusperet ühe lapse hooldamisel. Võrreldes varasemaga suureneb hoolduspere vanema minimaalne toetus või tasu kaks korda.

Eelnõuga luuakse Sotsiaalkindlustusametile võimalus hakata maksma tulevikus harvikhaigusega lastele puudega lapse sotsiaaltoetust haigusest tulenevate lisakulude hüvitamiseks ka juhul, kui neil ei ole välja kujunenud puuet. Eesmärk on võimaldada harvikhaigustega lastel, kellel ei ole välja kujunenud puude tunnuseid, kuid kelle rahaline toetamine on vajalik puude ennetamiseks, saada riiklikku toetust. 

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muudatusega antakse sotsiaalkindlustusameti ekspertarstile võimalus tuvastada inimese puue ja puude raskusaste tööealistel inimestel terviseandmete alusel. Praegu peab taotleja puude raskusastme tuvastamiseks ise kirjeldama piirangute esinemist tegutsemisvaldkondade kaupa. Samuti võimaldatakse eelnõu kohaselt tuvastada muutumatu või progresseeruva püsiva seisundiga raske ja sügava puudega lastel puude raskusastme kestus kuni tööealiseks saamiseni. Praegu määratakse puue olenevalt raskusastmest üheks kuni kolmeks aastaks.

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus võimaldab Eesti Töötukassal põhjendatud juhtudel kasutada silmast silma nõustamisele kutsumise asemel senisest paindlikumalt töötu nõustamist telefoni teel või pöördumisega Eesti Töötukassa infosüsteemi kaudu. Lisaks sätestatakse eelnõuga erakorralistes olukordades rahaliste meetmete rakendamine eriolukorrast tulenevate toimetulekuraskuste leevendamiseks eriliselt haavatavate sihtrühmade puhul.

Esimene lugemine – neli eelnõu:

Valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-s levikuga seotud meetmed) eelnõu (170 SE).

Eelnõu välja töötamine on tingitud väljakuulutatud eriolukorrast ning eriolukorra lahendamisel üles kerkinud probleemidest, eelkõige eriolukorra ajal rakendatavate erisuste kehtestamise võimatusest kehtiva õiguse alusel. Eriolukorra ajal võib olla keeruline tagada kõigi tavapäraste menetluste kulg ja teenuste pakkumine, kuna asutustel on vaja tegeleda eelkõige eriolukorra lahendamiseks vajalike ülesannete täitmisega. Selleks, et vajaduse korral oleks võimalik teha erisusi, nähakse seadustes ette muudatused, et eriolukorra ajal oleks võimalik vajadusel näiteks menetluste kulgu pikendada või peatada.

Eelnõuga muudetakse abipolitseiniku seadust, autoveoseadust, elektroonilise side seadust, erakorralise seisukorra seadust, hädaolukorra seadust, Kaitseliidu seadust, kemikaaliseadust, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust, korrakaitseseadust, kriminaalmenetluse seadustikku, liiklusseadust, looduskaitseseadust, lõhkematerjaliseadust, maakatastriseadust, meresõiduohutuse seadust, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust, ohvriabi seadust, pankrotiseadust, perehüvitiste seadust,  põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, raudteeseadust, ravimiseadust, relvaseadust, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust, tagatisfondi seadust, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust, tööturuteenuste ja -toetuste seadust, vangistusseadust, veeseadust, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadust, välismaalaste seadust, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadust ning väärteomenetluse seadustikku.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmine“ eelnõu (168 OE). Vabariigi Valitsus teeb Riigikogule ettepaneku võtta stabiliseerimisreservi vahendid kogu ulatuses kasutusele.

Riigieelarve seaduse § 71 lõike 1 kohaselt rahastatakse stabiliseerimisreservist selliseid kulusid, investeerimistehinguid ja finantseerimistehinguid, mille eesmärgiks on: üldmajanduslike riskide vähendamine;  sotsiaal-majanduslike kriiside vältimine või leevendamine; eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamine või ennetamine või kollektiivse enesekaitse lepingus ettenähtud kohustuste täitmine; finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine.

Seoses COVID-19 levikuga kehtestatud eriolukorraga võib tekkida vajadus vahendite kasutamiseks kõigil nimetatud otstarvetel. Otsuse tulemusena on võimalik kaasata  stabiliseerimisreservi vahendeid järk-järgult ning vastavalt vajadusele 2020. ja 2021. aasta jooksul.

Valitsuse algatatud riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (171 SE).

Lisaeelarve järgi kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega -2,62 miljardit eurot. Meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot. Riigieelarve tulusid vähendab lisaeelarve 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Lisaeelarve meetmete mõju kehtiva riigieelarve kuludele on kokku 513 miljonit. Sellele lisandub reservide kasutusele võtmine.

Riigieelarve nominaalne defitsiit on 10,1 protsenti SKP-st, struktuurse defitsiidi arvuks on 5,5 protsenti SKP-st. Eesootav majanduslangus toob kaasa ulatusliku maksutulude vähenemise, mis mõjutab kõiki valitsussektori tasandeid. Riigieelarve tulud langevad 11,8 miljardi euro pealt 10,2 miljardi euro peale.

Lisaeelarve tegemisel on arvestatud muutunud majanduskeskkonnaga ning arvesse on võetud muudatused maksutulude laekumises tulenevalt uuest kevadisest majandusprognoosist (vastavalt on korrigeeritud ka maksutuludega eriseaduste alusel otseselt seotud kulusid) ning meetmete paketist. Samuti on hinnatud üle mittemaksuliste tulude prognoosid ja arvestuslike kulude eelarved ning lisaeelarvega on neid täpsustatud. Lisaeelarves on kirjeldatud abipakti erinevate meetmete rakendamise kord ja eraldatavad vahendid.

Valitsuse algatatud riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) eelnõusse (169 SE) on koondatud nende eriseaduste muudatused, millel on mõju lisaeelarvele, mis sisaldavad rahaliste arvestuste aluseid või määrasid ja mida tuleb lisaeelarve vastuvõtmiseks või meetmete kasutusele võtuks muuta. Samuti täiendatakse riigieelarve seadust eriolukorra tingimustes eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamist puudutavate sätetega.

Eelnõuga muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadust, Kaitseliidu seadust, keskkonnatasude seadust, kogumispensionide seadust, käibemaksu seadust, loovisikute ja loomeliitude seadust, maksukorralduse seadust, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust, ravikindlustuse seadust, riigieelarve seadust, riikliku pensionikindlustuse seadust, sotsiaalhoolekande seadust, sotsiaalmaksuseadust, tervishoiuteenuse korraldamise seadust, tulumaksuseadust, töötuskindlustuse seadust ja töövõimetoetuse seadust.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 13.30: Eesti seisukohtadest 7. aprillil toimuval mitteametlikul Euroopa Liidu teadusministrite videokonverentsil, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja; Eesti seisukohtadest 8. aprillil toimuval Euroopa Liidu kultuuriministrite videokonverentsil, kutsutud kultuuriminister Tõnis Lukas; Eesti seisukohtadest 6. aprillil toimuval Euroopa Liidu justiitsministrite videokonverentsil, kutsutud justiitsminister Raivo Aeg;

kultuurikomisjoni videoistungil – kell 11.15: Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Haridus- ja Noorteameti moodustamine, Keeleinspektsiooni nimetamine Keeleametiks) eelnõu (163 SE), abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) eelnõu (170 SE) põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustega seonduvast ning 2020. aasta riigi lisaeelarve seaduse eelnõu (171 SE), kutsutud haridus- ja teadusminister Mailis Reps;

maaelukomisjoni videoistungil – kell 11.10: välismaalastest tööjõu probleemidest ja võimalikest lahendustest, kutsutud Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp ja Siseministeeriumi esindaja; toiduainetööstuse muredest seoses koroonaviiruse COVID-19 levikuga, kutsutud Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp;

majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühisel videoistungil – kell 11.10: uue õlitehase ehitamisest ja Eesti Energia aktsiakapitali suurendamisest, kutsutud rahandusminister Martin Helme ja Eesti Energia ASi juhatuse esimees Hando Sutter ning nõukogu esimees Väino Kaldoja; pärast ühisistungi lõppu – riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (171 SE) ja sellega seotud rahandusministri vastutusvaldkonna eelnõudest, kutsutud rahandusminister Martin Helme;

põhiseaduskomisjoni videoistungil – kell 11.15: Tallinna Linnavolikogu esimehe pöördumisest (kohaliku omavalitsuse volikogu istungite elektroonilise läbiviimise seaduslikkus), kutsutud Tallinna Linnavolikogu esimees Tiit Terik; Riigikogu töövõime tagamisest kriisiolukorras, kutsutud Riigikogu Kantselei esindajad;

rahanduskomisjoni videoistungil – riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (171 SE) ja riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) eelnõu (169 SE), kutsutud kultuuriminister Tõnis Lukas ja riigihalduse minister Jaak Aab;

riigikaitsekomisjoni videoistungil – kell 12: riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) eelnõu (169 SE) ning abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) eelnõu (170 SE), kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja; kriisi mõjust riigikaitsele, kutsutud kaitseminister Jüri Luik; Kaitseväe korralduse seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (152 SE);

sotsiaalkomisjoni videoistungil – kell 11.10: Eesti valmisolekust viirushaigustega tegelemiseks, kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa esindajad; sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (146 SE); abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) eelnõu (170 SE) sotsiaalkomisjoni valdkonda puudutavatest seadustest, kutsutud rahvastikuminister Riina Solman ja Sotsiaalministeeriumi esindajad;

väliskomisjoni videoistungil – eriolukorrast ja selle mõjust välispoliitikale, Eesti seisukohtadest 8. aprillil toimuval Euroopa Liidu välisministrite (arengukoostöö) mitteametlikul videokohtumisel, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; istung on avalik, toimub veebiülekanne; 10 minutit pärast avaliku osa lõppu – eriolukorra meetmetest Hispaanias, kutsutud Eesti suursaadik Hispaania Kuningriigis;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni väljasõiduistungil – kell 13: kohtumine Kaitsepolitseiameti esindajatega;

korruptsioonivastase erikomisjoni videoistungil – kell 13.30: ministrite ja poliitiliste nõunike huvide konflikti ja lobitöö juhendi arengust (GRECO), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; kohalike omavalitsuste tagasisidest ja ettepanekutest Riigikogu õiguskomisjonile, põhiseaduskomisjonile ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) ekspertgrupile KOKSi arendamiseks;

rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni videoistungil – kell 13.30: rahvastikupoliitika põhialustest;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: riigi eriolukorra aja lisakuludest ja nende vastavusest kriisile ning rahalistest väljavaadetest, kutsutud Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post [email protected]
päringud [email protected]