|
|
|
Küsitlusmeetod
Vastanute koosseis
Teemad:
- Kuulumine mittetulundusühingutesse
- Mittetulundusühingute roll ühiskonnas
- Kust on ammutatud jõudu ühistegevuses osalemiseks ja selle edendamiseks?
- Osavõtt omaalgatuslikest üritustest.
- Ameerika ja Skandinaavia tee mittetulundusühingute arengus
- Olulisemad riiklikud toetamisviisid
- Kodanikualgatust pärssivad tegurid
- Kodanikeühiskonna häälekandja "FOORUM"
- Kohaliku omavalitsuse teenuste üleminekust elanikkonna asutatud äri- või -mittetulundusühingule.
- Täiendkoolituse vajadus kodanikualgatuse ja ühistegevuse alal
- Valmisolek mõjutada riigi- ja kohalikku võimu
- Väärtushoiakute blokk
Küsitluse meetod
Küsitlus viidi läbi 26. - 27. novembril Eesti mittetulundusorganisatsioonide konverentsil "Ühiskond teelahkmel" osavõtjate hulgas isetäidetava ankeedina. Kokku laekus 158 täidetud küsimustikku, millest töötlemiskõlbulikke oli 156.
Küsimustik koostati Riigikogu majandus- ja sotsiaalinfo osakonna initsiatiivil, töögrupi tegevuses osalesid ka TÜ professor Rein Ruutsoo ja ES Turu-uuringute AS uuringudirektor Juhan Kivirähk.
Küsitlusandmed sisestati ja töödeldi ES Turu-uuringute AS-is Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi tellimusel.
Käesolev tabelaruanne annab kokkuvõtliku ülevaate uuringu peamistest tulemustest.
Vastanute koosseis
Küsimustiku täitis 158 konverentsil osalejat. Eeldame, et nende vastuste kaudu saame me teha üldistusi kogu konverentsi osavõtjaskonna meeleolude ja arvamuste kohta.
Küsitlusele vastanute koosseis oli järgmine (protsentides):
SUGU
naine |
53 |
mees |
47 |
VANUS
15 - -19 |
10 |
20 - 29 |
19 |
30 - 39 |
18 |
40 - 49 |
19 |
50 - 59 |
15 |
60 - 74 |
19 |
HARIDUS
alg - ja põhi |
17 |
kesk ja kesk-eri |
64 |
kõrgem |
19 |
KEEL
eesti |
70 |
vene ja muu |
30 |
ELUKOHT
Tallinn |
30 |
Tartu |
8 |
Narva, Kohtla-Järve |
9 |
Linn/maakonnakeskus |
15 |
Muu linn, alev |
22 |
Maa |
16 |
Kuulumine mittetulundusühingutesse
Et küsitletute näol oli tegemist mittetulundusühingute konverentsist osavõtjatega, on osavõtt erinevate organisatsioonide tegevusest külalltki suur. Keskmiselt tuelb iga vastaja kohta 2,7 organisatsiooni liiki, kuhu kuulutakse. Loomulikult võib igas rubriigis alla jääde omakorda mitu erinevat organisatsiooni (näiteks osalus nii laulu kui ka tantsuringis kajastub vaid ühe vastusena)
Levinumad organisatsioonide liigid kuhu vastajad kuulusid olid:
Eriala ja kutseliidud 30%
Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiu organisatsioonid 24%
Poliitilised organisatsioonid, erakonnad 22%
Korteri, suvila-, tarbijaühistud 21%
Laulukoorid, tantsu- ja muusika-ansamblid jm. taidlusseltsid 21%
Hobi- ja vaba aja klubid 20%
Naisseltsid 16%
Haridus-, teadus- ja koolitusseltsid 15%
Spordi ja kehakultuuri organisatsioonid 13%
Sihtasutused 11%
Ülejäänud organisatsiooni tüüpidesse kuulus alla 10% konverentsil osalenutest.
Et mittetulundusühingute liigituse küsimus on probleemiks, tunnetasid ka küsimustiku koostajad ja ka 21% vastajatest ei leidnud endale küsimustikus sobivat vastusevarianti, märkides vastuseks "muud organisatsioonid".
Kahjuks ei täpsustanud enamik vastajaid, mis organisatsioone nad "muude" all silmas pidasid. Juurdekirjutustena saab välja tuua vaid noorteorganisatsioone, külaseltse, muuseumiühingut ja vilistlaskogu.
29.novembrist 6. detsembrini toimunud üle-eestilise arvamusuuringu raames esitati samuti küsimus inimeste kuulumisest mittetulundusühingutesse. Selles uuringus saadi alljärgnev pilt.
Kõige levinum on kuulumine korteri-, suvila- või tarbijaühistute liikmeskonda (28%).
Küllalt suur osa vastanutest osaleb ka hobi- ja vaba-aja klubides (11%), isetegevuslikes
laulu-, tantsu- ja pillimänguansamblites (12%) või spordi- ja kehakultuuriseltsides (10%).
Ametiühingutesse ning eriala- ja kutseliitudesse kuulub vastavalt 11% ja 7%, õpilas ja üliõpilasorganisatsioonidesse 6% vastanutest.
Neli protsenti küsitletutest kuulub rahvuslikesse kultuuriseltsidesse, haridus-, teadus ja koolitusseltsidesse, usuorganisatsioonidesse.
Muudesse mittetulundusühingute alaliikidesse kuulub kolm ja vähem protsenti küsitletutest.
Elanikkonna keskmisega võrreldes oli mittetulundusühingute foorumile kogunenud rohkem eriala- ja kutseliitude ning poliitiliste organisatsioonide, sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuorganisatsioonide, naiste organisatsioonide ning teadus- ja koolitusorganisatsioonide esindajaid. Ilmselt on tegemist valdkondadega, kus mittetulundusühingute suhted avaliku ja ärisektoriga eelkõige korrastamist vajavad.
Vaba aja sisustamise, hobidega ja isetegevusega tegelevate mittetulundusühingute töös pole ilmselt vajadus laiemal pinnal toimuva koostöö järele nii teravalt teadvustunud.
KÜSITLUSTULEMUSTE KOKKUVÕTE
1. Mittetulundusühingute roll ühiskonnas
KÜSIMUS: Mis on Teie arvates mittetulundusühingute roll ühiskonnas?
Kolmest ankeedis välja pakutud mittetulundusühingute funktsioonist ühiskonnas pidasid vastajad kõige tähtsamaks olla huvigruppide arvamuste esiletooja ja avalikkuse teavitaja (63% vastustest).
Järgnes kultuuriväärtuste ning demokraatlike väärtuste kandja ja hoidja roll (mõlemat märkis 42% vastanutest).
Kõige vähemolulisemaks funktsiooniks peetakse poliitika mõjutamist valimiste vahelisel perioodil (3%).
2. Kust on ammutatud jõudu ühistegevuses osalemiseks ja selle edendamiseks?
KÜSIMUS: Mittetulundusühingute uurijad on leidnud, et kodanikualgatust ja ühistegevust meie praegune ümbrus eriti ei soodusta.
Kust olete Teie ammutanud jõudu ühistegevuses osalemiseks ja selle edendamiseks?
Küsimustikus välja pakutud seitsmest ühistegevuses osalemist soodustavast tegurist peetakse võrdselt oluliseks nelja: tuttavate ja töökaaslaste ning perekonna ja sõprade toetust, rahvusvahelisi kontakte ja kohtumisi ning teiste ühenduste eeskuju ja kogemusi.
Kolme ülejäänut - riigi- ja kohalike omavalitsuste abi, ettevõtete heatahtlikku suhtumist ning ajakirjanduse ja avaliku arvamuse mõju - märgib väga olulisena ära küll 24 kuni 36 protsenti vastanuid, kuid samavõrra on ka neid, kes nimetatud tegurid üldse tähtsaks ei pea.
Kõige skeptilisemad ollakse firmade heatahtliku suhtumise osas - 34% vastanutest ei pea seda üldse tähtsaks, 35% peab vähetähtsaks teguriks ühistegevuses osalemisel.
3. Osavõtt omaalgatuslikest üritustest.
KÜSIMUS: Millistes alljärgnevates omaalgatuslikes üritustes Te olete viimase viie aasta jooksul osalenud? Millistes oleksite valmis osalema edaspidi?
Millist valdkonda oleksite valmis isiklikult rahaliselt toetama?
Kõige enam on foorumi osavõtjad kaasa löönud seltside ja klubide korraldatud üritustel ning heategevuses.
Üle 40 protsendi on osalenud ka heakorrastustöödel, oma kodukoha kooli abistamisel ja isetegevuslikes kultuuriringides.
Kuivõrd 22% küsitletutest olid mõne poliitilise organisatsiooni liikmed, pole üllatav, et märkimisväärne osa (37%) neist on kaasa löönud erakondade tegevuses (näiteks valimiskampaania korraldamisel)
Kõige madalam protsent iseloomustab osavõttu korrakaitse organiseerimisest - 6%
Kui kõik muud omaalgatuslikud üritused koguvad foorumist osavõtjate seas oluliselt suuremad protsendid kui elanikkonna puhul keskmiselt, siis korrakaitse organiseerimisest osavõtt jääb elanikkonna keskmisele (7%) tasemele.
Osalemisvalmidust iseloomustavaid tulemusi ei saa kahjuks korrektselt interpreteerida, kuna ankeedi vormistusliku ebaõnnestumise tõttu jätsid paljud küsitletud sellele küsimusele vastamata. Vastuste pingerida kujuneb aga samasuguseks nagu osalemise puhulgi, st. kõige suurem on valmisolek tulevikus osaleda heategevuses (45%) ning mitmesuguste seltside ja klubide üritustel (43%), heakorrastustöödel (38%) ja kooli abistamisel (32%), samuti isetegevuslike ringide töös (24%).
Rahaliselt ollakse valmis kõige enam toetama heategevust, seltside ja klubide korraldatud üritusi, isetegevuslikke kultuuriringe ja oma kodukoha kooli.
4. Ameerika ja Skandinaavia tee mittetulundusühingute arengus
KÜSIMUS: Üldiselt räägitakse mittetulundussektori arengu ameerika teest ja skandinaavia teest.
Milliseks kujuneb Teie arvates (näiteks aastal 2010) Eesti mittetulundusühingute tulevik?
Kes toetab (finantseerib) tuelvikus mittetulundussektorit peamiselt?
Enamik vastanutest loodab tulevikus näha mittetulundusühingute tasakaalustatud arengut, mida toetatakse võrdselt nii riigi kui ka ärisektori poolt.
Nende poolt, kes teevad valiku kas riigi või erasektori kasuks, kiputakse tõenäolisemaks hindama pigem riigi poolt antavat toetust (15%). "Ameerika mudelile" asetab lootuse kümnendik vastanutest.
5. Olulisemad riiklikud toetamisviisid
KÜSIMUS: Kuidas peaks riik ja kohalikud omavalitsused Teie arvates toetama elanikkonna omaalgatuslike ühenduste tegevust?
Märkige Teie arvates viis kõige olulisemat toetamisviisi.
Ehkki ootuspäraselt soovitakse mittetulundusühingutele riigipoolset materialset abi, tõuseb erinevate toetusviiside pingereas esikohale hoopis moraalne toetus, st. mittetulundusühingute avalik tunnustamine.
Olulisuselt järgmised toetamisviisid on juba materiaalsed: rahaline toetus, maksusoodustused, riigi või omavalitsuste ruumide, elektri, sidevahendite jms tasuta kasutamise võimaldamine.
Küllalt oluliseks pidasid foorumist osavõtjad ka nõuandva kogu loomist Vabariigi Valitsuse juures. Viimase abinõu olulisuse hindamisel lahknevad foorumist osavõtjate seisukohad kõige märgatavamalt elanikkonna üldisest arvamusest, kes suhtub mittetulundusühingute probleemide lahkamisse Valitsuse tasandil skeptiliselt.
Ühtviisi ebapopulaarseks on nii foorumil osalenute kui kogu elanikkonna silmis uute maksude kehtestamine mittetulundusühingute poolt algatatud ürituste rahastamiseks.
6. Kodanikualgatust pärssivad tegurid
KÜSIMUS: Millised on Teie arvates peamised põhjused, mis ei võimalda inimestel aktiivselt osaleda kodanikualgatuses ja ühistegevuses?
Antud küsimuse puhul avaldas jälle pisut mõju küsimustiku vormistus, sest põhilistele vastusevariantidele "oluline"/"ebaoluline" lisatud skaalapunkti "kõige olulisem" sai tõlgendada selliselt, et sinna oli võimalik anda ka mitu vastust.
Elanikkonna küsitluses oli küsimustik vormistatud korrektselt ja seal valiti tõepoolest välja üks ja kõige olulisem põhjus. Käesolevas küsitluses omandab aga "kõige olulisem" sisuliselt "väga olulise" tähenduse. Ülaltoodud põhjusel pole foorumil läbi viidud küsitluse ja elanikkonna küsitluse tulemused ka omavahel otseselt võrreldavad.
Kui elanikkonna hulgas tervikuna peetakse kõige olulisemaks põhjuseks, mis inimesi ühistegevusest eemale hoiab, majanduslike võimaluste puudumist, siis foorumil osalejate arvates on see põhjus olulisuselt alles kolamndal kohal. Tähtsamaks peetakse riigi ja kohalike omavalitsuste vähest toetust ning inimeste vähest julgust ja ettevõtlikkust.
7. Kodanikeühiskonna häälekandja "FOORUM"
KÜSIMUS: Alates kevadest ilmub kord kuus Eesti Päevalehevahel lisa "Kodanikeühiskonna hääleakndja FOORUM" . Kas Teie olete seda lugenud ?Kas Teie ise oleksite valmis edaspidi FOORUMILE kaastööd tegema?
FOORUMIT on lugenud pidevalt 38% ja harva 24% küsitletutest. Selle väljaandega pole kokku puutunud 37% vastanutest.
Kuna tänapäeval enamik inimesi loeb vaid ühte suuremat päevalehte - eelkõige kas "Eesti Päevalehte" või "Postimeest", oleks kodanikeühiskonna temaatika populariseerimise huvides kindlasti oluline, kui analoogiline väljaanne jõuaks mingil kujul ka Eesti suurima tiraažiga päevalehe - "Postimehe" - vahele.
Neist, kes on lugenud FOORUMIT, on edaspidi valmis talle kaastööd tegema enam kui pooled (59%). Eitavalt vastab vaid 4% küsitletutest.
8. Kohaliku omavalitsuse teenuste üleminekust elanikkonna asutatud äri- või mittetulundusühingule.
KÜSIMUS: Millistes valdkondades eelkõige võiksid Teie arvates mõned kohaliku omavalitsuste osutatavad teenused üle minna ealnikkonna assutatud äri- või mittetulundusühingutele?
Kas mittetulundusühingute tegevus vajaks teenuste kvaliteedi tagamiseks Teie arvates litsenseerimist?
Kõige laialdasemalt peetakse võimalikuks, et kohaliku omavalitsuse asemel tegeleksid äri- või mittetulundusühingud vaba aja veetmise, sh. sportimisvõimaluste loomisega kohalikule elanikkonnale (67%). See valdkond sai kõige suurema toetuse ka kogu elanikkonna hulgas tehtud küsitluses (54%).
Foorumil osalenute küsitluses järgnesid täiskasvanute koolituse ja ümberõppe korraldamine (48%) ning sotsiaalabiga seonduvate teenuste osutamine (40%).
Elanikkonna küsitluses järgnesid vaba aja veetmise korraldamisele raamatukogude ja internetipunktide töö korraldamise (28%), õigusabi korraldamise (24%) ja avaliku korra tagamise (25%) üleminek äri- või mittetulundusühingute kätte.
Kõige vähem peeti elanikkonna poolt t võimalikuks, et keegi teine peale omavalitsuse võtaks enda kanda elanikkonna teavitamise riigi- ja omavalitsusaasutuste otsustest (8%) või siis hariduselu ja koolikorraldusega seonduvad kohustused (10%).
Foorumil osalejad ei näe võimalikku olevat teede korrashoiu ja liikluskorralduse üleminekut (4%).
(vt. joonis järgmisel leheküljel)
Küsimuses, kas mittetulundusühingu tegevus vajaks teenuste kvaliteedi garanteerimiseks litsenseerimist, ühtne seisukoht puudub: Üle poole (55%) küsitletutest leiab, et litsenseerimine oleks kindlasti või arvatavasti vajalik, 35% aga, et seda kindlasti või arvatavasti teha ei tuleks.
9. Täiendkoolituse vajadus kodanikualgatuse ja ühistegevuse alal
KÜSIMUS: Kas Te tunnete, et Teil jääb puudu oma organisatsiooni tegevuses informeeritusest ja teadmistest kodanikualgatuse ja ühistegevuse vallas? Kas vajate täiendkoolitust kodanikualgatuse ja ühistegevuse alal?
Kui arvate, et vajate lisateadmisi, siis millises valdkonnas konkreetselt vajaksite enesetäiendust kodanikualgatuse ja ühistegevuse edendamiseks?
Konverentsist osavõtjate suur huvi koolituse vastu avaldus juba vahetult foorumi ajal ning ka küsitlustulemused annavad sellele kinnitust. Kindlasti vajab täiendkoolitust 40% ning pigem jah vastab 42 %. Koolitust ei vaja kõigest 13% küsitletuist.
Neist, kes koolitust vajavad, soovivad seda saada eelkõige majanduse-rahanduse ning õiguse alal. On ju nende valdkondade bürokraatlikud reeglid üheks olulisemaks põhjuseks, mille taha head mõtted takerduvad ja mis pikapeale inimeste tegevuslusti välja suretavad.
Keskmise tähtsusega on koolitsusoovides juhtimisalane enesetäiendamine ja teave kodanikualgatuse ning riigi õiguste ja kohustuste kohta. Kõige vähem on soovi psühholoogia-alase koolituse järele.
10. Valmisolek mõjutada riigi- ja kohalikku võimu
KÜSIMUS: Inimestel on võimalik demokraatlike valimiste kaudu mõjutada riigi- ja kohalikku võimu. Valimiste vahelisel perioodil on aga kaasarääkimise võimalusi vähem.
Kuivõrd Te ise olete valmis oma elu ja tööga seotud probleemide lahendamiseks ...
Sellele küsimusele antud vastustest tuleb eriti selgelt esile mittetulundusühingute foorumil osalenute suurem sotsiaalne aktiivsus võrreldes elanikkonnaga keskmiselt, kellest vastavaid ametiisikuid on külastanud või kohtunud omavalitsuse volikogu liikmetega vaid 9%. Riigikogu liikmetega on kohtunud või pöördunud ajakirjanduse poole vaid 6% elanikkonna üldküsitlusele vastanutest.
Valmisolek ühes või teises vormis oma huve kaitsta on siiski olemas: nii on vajadusel valmis volikogu liikmete jutule minema 57%, vastavate ametiisikute poole pöörduma 50%, Riigikogu liikmete ja ajakirjanduse poole pöörduma vastavalt 44 ja 43 protsenti elanikkonnast.
Mittetulundusühingutes aktiivselt kaasa löövatele isikutele on aga sellised tegevusvormid hästi tuntud ja suur osa on neid ka reaalselt kasutanud. Vaid protestimiitingutel osalemise valmisdus jääb rahumeelsemate vormide kõrval tahaplaanile.
11. Väärtushoiakute blokk
Kuna Riigikogu majandus- ja sotsiaalinfo osakonna eestvedamisel on kavas uuel aastal mittetulundusühingute ja riigi suhteid põhjalikumalt uurida, oli käesolevasse küsitlusse lisatud ka üldiste väärtushoiakute blokk, mis võimaldab vastajate sügavamat tüpoloogilist analüüsi. Käesolevas aruandes me siiski nii põhjalikuks ei lähe, vaid kirjeldame lihtsalt, milliseid vastuseid küsitletud ühe või teise seisukoha toetuseks andsid, millised tõekspidamised mittetulundusühingute foorumi osavõtjate seas domineerisid..
1. KÜSIMUS: Vabadus ja võrdsus on mõlemad tähtsad, kuid mõned hindavad olulisemaks üht, mõned teist. Kui Teie peaksite valima, siis kumba seaksite olulisemaks - vabaduse või võrdsuse?
Isiklikku vabadust peab tähtsamaks 50% küsitletuist, inimeste võrdõiguslikkuse seab esiplaanile 36%.
2. MUUD SEISUKOHAD
Ülejäänud seisukohad, millele vastaja pidi kas oma täielikku või osalist poolehoidu väljendama või neid eitama, olid järgmised:
SEISUKOHT |
Nõustun täielikult |
Osaliselt nõustun |
Ei nõustu |
Sirgjooneliselt käitudes on raske edasi jõuda |
21% |
55% |
22% |
Rahva jaoks on oluline eelkõige kultuuri ja keele säilitamine ja edasiloomine |
62% |
28% |
10% |
SEISUKOHT |
Nõustun täielikult |
Osaliselt nõustun |
Ei nõustu |
Riik aidaku ainult neid, kes end ise aitavad |
8% |
37% |
51% |
Kohalike omavalitsuste probleemide lahendamine on ametnike ja poliitikute asi |
8% |
35% |
54% |
Riik aidaku neid, kes end ise aidata ei suuda |
31% |
50% |
12% |
Kohalike probleemide lahendamine on kõigi elanike asi |
74% |
21% |
3% |
Rahva jaoks on oluline eelkõige riigi majanduse arendamine |
35% |
45% |
18% |
Inimesed peaksid rohkem üksteist toetama ja abistama |
85% |
12% |
- |
Igi inimene peaks oma eluga toime tulema |
12% |
67% |
16% |
Pole olemas argumente, mis õigustaksid valetamist |
51% |
34% |
8% |
Mittetulundusühingutes aktiivsete osalejate kolm olulisemat tõekspidamist etteantud seisukohtade põhjal on abivalmidus, kaasalöömine probleemide lahendamisel ning püüd eesti keele ja kultuuri säilitamisele ja arendamisele.
12. Hinnangud riigi- ja omavalitsusasutuste tööle
KÜSIMUS: Tihti viidatakse ajakirjanduses ametnike halvale tööle. Mis Teie arvates võiks olla selle põhjuseks?
Kas Te olete rahul oma elukohas riigi/omavalitsuse poolt pakutavate teenuste korraldusega?
Ametnike halva töö põhjuseks pidasid foorumist osavõtjad valdavalt seda, et ametnikud lihtsalt ei oska paremini tööd teha (42%). Kogu elanikkonna küsitluses andis sellise vastuse vaid 25%.
Võrdselt 22% ja 21% arvab, et ametnikud ei soovigi paremini töötada või et neil vaatamata oskustele ja soovidele pole võimalusi midagi paremini teha.
Ametnike tööga on seni rahule jäänud vaid 3% küsitletutest.
Riigi/omavalitsuse poolt pakutavate teenuste korralduse suhtes olid foorumil osalejad märksa kriitilisemalt meelestatud kui elanikkond keskmiselt. Inimesed, kes on ise valmis probleemide lahendamisel kaasa lööma on omavalitsuse ja riigi suhtes õigusega nõudlikumad.
Positiivsed hinnangud (st. vastava teenuse pakkumisega ollakse väga või küllaltki rahul) ületavad negatiivseid (ei olda üldse või pigem ei olda rahul) ainult kolmes valdkonnas: raamatukogude ja internetipunktide töö, hariduse ja koolikorraldus ja lasteasutuste tegevus ning arstiabi ja tervishoiuteenuste pakkumine.
Kõige enam negatiivseid hinnanguid pälvib omavalitsuste toimetulek avaliku korra tagamise ja teede korrashoiuga, kriitilised ollakse ka ettevõtluse nõustamise, omavalitsuse otsustest informeerimise ning vaba aja veetmise korraldamisega (tõsi, viimane valdkond saab samavõrra ka positiivseid hinnanguid.
Tabelis jääb viimasele kohale informeerimine seaduste muutmise kavadest Riigikogus ja valitsuses, mis näitab, et võrreldes kohaliku omavalitsusega on riigi keskvõimu suhtes pretensioonid veelgi suuremad.
13. Lisad
Käesoleva aruande lisades, mis on kättesaadavad Riigikogu Kantselei majandus- ja sotsiaalinfoosakonnas, on esitatud:
1 - andetabelid küsitlustulemustega viie sotsiaal-demograafilise taustparameetri lõikes (sugu, vanus, haridus, elukoht, emakeel).
2 - küsitlemiseks kasutatud ankeet
* * *
Alus Teie õigetele otsustele!