Poliitilise osaluse dilemmad Eesti poliitilises kultuuris:

kuuluvus ja kodanikuidentiteet

 

Uurimuse raport

 

 

 

 

Koostajad:

 

Erle Rikmann, Mikko Lagerspetz, Piret Pernik ja Tarmo Tuisk

 

 

Tallinn 2002


 

 

 

 

Sisukord

 

I Uurimuse taust 

            1.1 Uurimuse eesm´┐Żrgid 

            1.2 Uurimusmeetodid

                        1.2.1 Avaliku arvamuse uuring "Eesti ´┐Żhiskond 2002"

                        1.2.2 Ariko Marketingi avaliku arvamuse k´┐Żsitlus juuli 2002

 

II Uurimuse peamised tulemused

  2.1 Poliitiline osalus: kuuluvus ja kodanikuidentiteet

            2.2 ´┐Żigusliku tegevusruumi tajumine

            2.3 Avalik sf´┐Ż´┐Żr, info saamine v´┐Żimuinstitutsioonide kohta ja nende usaldamatuse p´┐Żhjused

            2.4 V´┐Ż´┐Żrandumine ja v´┐Żlistatus poliitikast

 

III Uurimuse kokkuv´┐Żtvad j´┐Żreldused

 

IV Viidatud allikad

           

 


I Uurimuse taust

 

 

Mitmete viimastel aastatel l´┐Żbi viidud uurimuste tulemused[1] n´┐Żitavad j´┐Żtkuvat avaliku v´┐Żimu kandjate ning elanikkonna v´┐Ż´┐Żrandumist teineteisest. ´┐Żhelt poolt v´┐Żib r´┐Ż´┐Żkida esinduslikkuse defitsiidist riigi valitsemisel, kus kodanikud ei taju poliitilistes institutsioonides endi huvide esindatust. Teisalt s´┐Żveneb ka n-´┐Ż. osaluse defitsiit - v´┐Żheneb valimisaktiivsus, huvi poliitiliste protsesside vastu ning endiselt pole m´┐Żrgata t´┐Żusutendentsi kodanikualgatuslikus sekkumises otsustusprotsessidesse. Ometi eeldavad nii Eesti l´┐Żhituleviku poliitilised arengukavad (EKAK, Haldusmenetluse seadustik jm) kui ka riigi peamiste sotsiaalsete probleemide lahendamine inimeste informeerimist ning kaasamist, sh. ´┐Żhiskonna arengut m´┐Żjutavate otsuste v´┐Żljat´┐Ż´┐Żtamisse.

 

K´┐Żesolev uurimus p´┐Ż´┐Żab selgitada, kuiv´┐Żrd Eesti elanike hulgas on arenenud arusaam kuuluvusest ´┐Żhiskonda selle vastutust ja ´┐Żigusi omava liikmena. Niisugust kuuluvust nimetame kodanikuidentiteediks.[2] K´┐Żsimuse selline p´┐Żstitamine ei ole t´┐Żhtis ´┐Żksnes selleks, et Eesti elanike kodanikualgatuslikku k´┐Żitumist paremini m´┐Żista. Tegemist on kodanike´┐Żhiskonna ja nn. poliitiliselt toimiva avalikkuse[3] struktuuri ja toimimisp´┐Żhim´┐Żtteid puudutava, ka teoreetiliselt huvitava probleemi ´┐Żhe ilminguga. ´┐Żldisemal tasandil puudutab probleem erihuvide v´┐Żistluse ning selle v´┐Żistluse areeniks oleva, ´┐Żhistel reeglitel p´┐Żhineva kommunikatsiooniv´┐Żlja dialektikat. V´┐Żi - Edward Shilsi[4] terminoloogias - erihuvide ja kodanike´┐Żhiskonna aluseks oleva "tsiviliseerituse" vahelist suhet. ´┐Żhiskonnateoorias on ´┐Żhis- ja erihuvide sobitamise probleem muidugi vana ja paljudiskuteeritud; uudse varjundi on diskussioonile andnud selle ´┐Żha tugevam seostamine kultuurilise identiteediga.[5].

 

Niinimetatud postmodernsuse arutlustes on r´┐Żhutatud ´┐Żhiskonna fragmenteeritust, mis k´┐Żige selgemini v´┐Żljendub kultuuriliste identiteetide paljususes ja nende ´┐Żhisosa v´┐Żhenemises. Demokraatliku poliitilise s´┐Żsteemi toimimise esimeseks eelduseks on aga, et osalejad tunnistavad ´┐Żhelt poolt kogu s´┐Żsteemi olulisust enda jaoks ning teiselt poolt ´┐Żksteist kui dialoogi- ja koost´┐Ż´┐Żpartnereid. Kui identiteetide fragmenteerituse t´┐Żttu saavad koost´┐Ż´┐Ż ja dialoog ´┐Żhiskonnaliikmete jaoks v´┐Żhet´┐Żhtsateks v´┐Żi v´┐Żimatuks, v´┐Żib tulemuseks olla liberaalse demokraaatiamudeli kriis, sh ´┐Żiguss´┐Żsteemi legitiimsuse v´┐Żhenemine kodanike silmis.

 

Eesti poliitilise kultuuri ning osalusdemokraatia arengu kontekstis lisab probleemile aktuaalsust k´┐Żsimus kodanikualgatusliku t´┐Ż´┐Ż tulemusena valminud ja 2002.a. juunis Riigikogu menetlusse antud Eesti Kodanike´┐Żhiskonna Arengukontseptsiooni (EKAK) eeln´┐Żu edasisest k´┐Żek´┐Żigust ning selle rakendamise v´┐Żimalusest ´┐Żhiskonnas. 1998.a., 1999.a. ja 2002.a. uuringute alusel v´┐Żime j´┐Żreldada, et eelnimetatud esinduslikkuse ja osaluse defitsiitsuse probleemid avalduvad k´┐Żige valusamalt just ´┐Żhiskonna ressursivaesemate ning nii´┐Żelda problemaatilisemate sotsiaalsete gruppide juures.[6] Nende r´┐Żhmade suhe kodanikuidentiteediga v´┐Żib olla eriti problemaatiline, kuna nende etnilisel v´┐Żi ka muul v´┐Żhemuskultuurilisel kuuluvusel puudub vastupidiselt riigis domineerivale rahvusgrupile ilmselt otsene seos riigi legitiimsust toetava diskursusega.[7] Seega v´┐Żib nende puhul k´┐Żnelda ka arvatavalt suurimast v´┐Żimust v´┐Ż´┐Żrandumise astmest. Arvestades eelnimetatud v´┐Ż´┐Żrandumistendentse ning ´┐Żhendava identiteedi puudulikkust kodanikkonnas v´┐Żib eeldada ka edaspidi riigi ning kodanikualgatuste vaheliste suhete reguleerimisel esile kerkivaid teatavaid kitsaskohti.

 

 

1.1 Uurimuse eesm´┐Żrgid

 

K´┐Żesoleva uurimuse ´┐Żldiseks eesm´┐Żrgiks on s´┐Żveneda Eesti poliitilise kultuuri arengutendentsidesse seoses elanike poliitiliste osalusv´┐Żimaluste problemaatika aktualiseerumisega Eesti ´┐Żhiskonnas. Kuna poliitiline osalus ja poliitiline kultuur tervikn´┐Żhtusena ei piirdu ´┐Żksnes institutsionaalse poliitikaga ongi k´┐Żesoleva uurimuse peamiseks l´┐Żhtekohaks saanud just Eesti elanike hoiakud ning praktikad poliitika protsessis osalemisest. Meie huvi on seotud nende potentsiaaliga omaalgatuslikuks tegevuseks poliitika vallas.

 

Uurimus keskendub eelk´┐Żige Eesti elanike poliitilistele hoiakutele ning tegevusele, et uurida neid kollektiivseid interaktsioonivorme, mis v´┐Żimaldavad neil avalikus sf´┐Ż´┐Żris m´┐Żjutada ´┐Żhiskonda laiemalt ning v´┐Żhemalt potentsiaalselt osaleda ´┐Żhiskonna kujundamises. Samas v´┐Żib oletada, et poliitiliselt v´┐Ż´┐Żrandunud inimeste organiseerumisel saab kodanikuks olemisest (kodanikuidentiteedist) olulisemaks m´┐Żni muu n-´┐Ż. kuuluvust kajastav identiteet - rahvuslik, kultuuriline, s´┐Żmboliline, mis avaldub kitsa grupihuvina vms.

 

Sellest probleemist l´┐Żhtuvad ka peamised uurimisk´┐Żsimused: mis saab siis, kui organiseerumisel tekib vastuolu inimeste kuuluvusel p´┐Żhinevate identiteetide ning kodanikuks olemise vahel? Missugused identiteetide vastuolud on Eestis enim esindatud? Kuidas, kelle abil, milliste vahenditega taolised osaluse dilemmad on v´┐Żimalik ´┐Żletada? Millised strateegiad oleksid vajalikud demokraatlike normide ja osalusvormide juurutamiseks, et organiseerumine toetaks kodanikuks olemist, mitte aga vastandumist viimasele?

 

Uurimusteemad avaliku v´┐Żimu ja ´┐Żhiskonnaliikmete suhete valdkonnas:

o  Erinevate sotsiaalsete r´┐Żhmade arusaamine kodaniku- ja poliitilistest ´┐Żigustest, ´┐Żigusteadvus. ´┐Żiguste teadvustamine, nende tagatuse hindamine.

o Kodanikuaktiivsuse struktuur, erinevate sotsiaalsete r´┐Żhmade k´┐Żitumine poliitilise tegutsejana, v´┐Żrgustumine, valmisolek aktiivseks tegutsemiseks.

o Sotsiaalsete r´┐Żhmade arusaamad ja hoiakud seoses osaluskultuuriga: v´┐Ż´┐Żrtused, identiteedid.

o Elanike suhted ja infovahetus avaliku v´┐Żimu institutsioonidega, informeeritus, kommunikatsioonikanalid, usaldus.

o Aktiivsemate ja passiivsemate sotsiaalsete r´┐Żhmade ´┐Żk´┐Żitumismustrid´┐Ż seoses avaliku v´┐Żimu m´┐Żjutamisega, rahulolu oma olukorraga.

o Olulisemad probleemid avaliku v´┐Żimu kandjate ja sotsiaalsete r´┐Żhmade kommunikatsioonis ning koost´┐Ż´┐Ż kavandamisel.

o Eesti avalikku diskussiooni v´┐Żimaldava sf´┐Ż´┐Żri struktuur ning erinevate ´┐Żhiskonnagruppide osalemine selles.

 

 

1.2 Uurimusmeetodid

 

K´┐Żesolev uurimus p´┐Żhineb kahe aastal 2002 l´┐Żbi viidud avaliku arvamuse uuringu andmebaasi sekundaarsel anal´┐Ż´┐Żsil. Uurimuses kasutasime andmebaase: "Eesti ´┐Żhiskond 2002", ES Turu-uuringute AS, mai 2002 ja "Avalik arvamus juulis 2002", Ariko Marketing, juuli 2002.[8]

 

Kirjeldame j´┐Żrgnevalt l´┐Żhidalt m´┐Żlema anal´┐Ż´┐Żsitud k´┐Żsitluse meetodit ja valimit.[9]

   

1.2.1 Avaliku arvamuse uuring "Eesti ´┐Żhiskond 2002"

 

K´┐Żsitluse meetod  

Kokku k´┐Żsitleti 1015 respondenti, k´┐Żsitlusvalimis olid proportsionaalselt oma tegelikule osakaalule esindatud k´┐Żik Eesti maakonnad ning linna- ja maarahvastik. K´┐Żsitluses oli h´┐Żlmatud 110 k´┐Żsitluspunkti. P´┐Żrast sisestamist on valim kaalutud vastavalt Eesti elanikkonna soolisele ja vanuselisele struktuurile (Eesti Statistikaameti andmed 1. jaanuari 2000 seisuga).

Vastanud olid jaotatud j´┐Żrgmistesse kategooriatesse: sugu (mees, naine), vanus(15..19, 20..29, 30..39, 40..49, 50..59, 60+ ), vastamise keel (eesti ja vene), haridus (alg ja p´┐Żhi, kesk ja keskeri, k´┐Żrgem), elukoht (Tallinn, muu linn, maa), kodakondsus (eesti, vene, kodakondsuseta).


K´┐Żsitletavate sotsiaal-demograafiline koosseis

tegelik valim (%) valim p´┐Żrast kaalumist (%)

SUGU

naine                     54                   54

mees                     47                   46

VANUS

15 ´┐Ż 19                   9                   10

20 ´┐Ż 29                 14                   18

30 ´┐Ż 39                 20                   18

40 ´┐Ż 49                 18                   19

50 - 59                  15                   15

60 - 74                  24                   20

VASTAMISE  KEEL

eesti                      72                   72

vene                      28                   28

HARIDUS

alg ´┐Ż ja p´┐Żhi          26                   26

kesk ja kesk-eri    54                   54

k´┐Żrgem                 19                   19

vastamata            1                      1

ELUKOHT

Tallinn                        30                   30

muu linn                39                   39

maa                      31                   31

   

1.2.2 Ariko Marketingi avaliku arvamuse k´┐Żsitlus juuli 2002  

Meie anal´┐Ż´┐Żs keskendus uuringu sellele osale, mis kajastas Eesti elanikkonna arvamust ja suhtumist j´┐Żrgmistes k´┐Żsimustes: rahva ´┐Żhtsustunne, riiklik identiteet, suhtumine Eesti riiki ja rahva ´┐Żhishuvisse

 

 

K´┐Żsitluse meetod  

Eesti elanike k´┐Żsitlus viidi l´┐Żbi ´┐Żleriigilise kvootvalimi N=1000 alusel vahetute intervjuudena vastajate kodudes. Etteantud kvootideks olid 15-74 aastaste elanike piirkond, sugu, vanus. Valimiga haarati k´┐Żik Eesti maakonnad, suuremad linnad, maakonnakeskused, v´┐Żiksemad linnad ja maaelanikud. Andmestikku ei ole kaalutud, kuna soo ja vanuse ning piirkonna l´┐Żikes on valim Eesti 15-74 aastase elanikkonna mudeliga vastavuses ja k´┐Żikumised 1% v´┐Żrra Valgamaal ja Tallinnas ei m´┐Żjuta tulemusi oluliselt.

Andmestik jaguneb j´┐Żrgmisteks jaotusteks: piirkond (Tallinn ja k´┐Żik maakonnad), koht (linna, asula, maa), keel (eesti ja vene), sugu (mees ja naine), vanusegrupid (15..19, 20..29, 30..39, 40..49, 50..59, 60+ ), rahvus (eestlane, venelane, muu), haridus (algharidus, p´┐Żhiharidus, l´┐Żpetamata keskharidus, kutseharidus, keskharidus, keskeriharidus, kutsekeskharidus, k´┐Żrgharidus), kodakondsus (Eesti vabariik, Venemaa, muu riik, kodakondsuseta) pereliikmete arv (1, 2, 3, 4 v´┐Żi 5+), laste arv peres, perekonnaseis, sissetulek pereliikme kohta kuus netto viimastel kuudel keskmiselt, vastaja enda puhas sissetulek eelmisel kuul, ametigrupid, kodu t´┐Ż´┐Żp, elamispinna omandus, kas elamispind on omandatud pangalaenuga, mis t´┐Ż´┐Żpi kinnisvara pere veel omab, kas vastaja omab haigekassa kaarti.

Eesti 15 maakonda on tabelites koondatud 6 piirkonna alla: Tallinn, P´┐Żhja-Eesti (Harju-, Raplamaa, v.a. Tallinn), L´┐Ż´┐Żne-Eesti (L´┐Ż´┐Żne-, Saare-, Hiiu-, P´┐Żrnumaa), Virumaa (Ida- ja L´┐Ż´┐Żne-Virumaa), Kesk-Eesti (Viljandi-, J´┐Żrva-, J´┐Żgevamaa), L´┐Żuna-Eesti (Tartu-, P´┐Żlva-, V´┐Żru-, Valgamaa).

Nagu esitatud k´┐Żsitluse meetodi ja valimi kirjeldustest ilmneb, on tegemist erinevate andmebaasidega. Turu-uuringute k´┐Żsitluses oli v´┐Żimalik anal´┐Ż´┐Żsida vastajate vahelisi erinevusi j´┐Żrgmiste jaotuste alusel: sugu, haridus, vastamise keel, haridus ja elukoht. Need kategooriad aga ei ole otseselt ´┐Żhildatavad m´┐Żnede Ariko k´┐Żsitluse jaotustega, mis raskendab nendest saadud andmete omavahelist v´┐Żrdlemist. N´┐Żiteks Turu-uuringute k´┐Żsitluses on respondendid jaotatud vastamiseks kasutatud keele j´┐Żrgi, Ariko k´┐Żsitluses aga nii keele kui rahvuse j´┐Żrgi. Samuti ei lange kokku uurimuse k´┐Żigus esitatud k´┐Żsimused, seega on tegemist kahe iseseisva uuringuga, mille andmebaase oleme anal´┐Ż´┐Żsinud valikuliselt l´┐Żhtuvalt antud uurimuse eesm´┐Żrkidest.

 

 

II Uurimuse peamised tulemused

 

 

2.1 Poliitiline osalus: kuuluvus ja kodanikuidentiteet

 

´┐Żhiskonnas demokraatlikes korraldusp´┐Żhim´┐Żtetes leiduvad v´┐Żib-olla paradoksaalselt, kuid ometi ´┐Żhes ja samas n´┐Żhtuses ´┐Ż identiteetide paljususes ning nende eraldatuses ´┐Ż nii selle ´┐Żhiskondliku korra p´┐Żsima j´┐Ż´┐Żmise, kui ka h´┐Ż´┐Żbumise eeldused. ´┐Żhest k´┐Żljest kaasneb demokraatiaga avatus, mis legitimeerib erinevate kultuuriliste kuuluvuste ning identiteetide pluraalsust. Regionaalseid identiteete, noorte, seksuaalv´┐Żhemuste v´┐Żi immigrantide v´┐Żimalusi enesem´┐Ż´┐Żratlemiseks peetakse igati ´┐Żigustatuks. Teiselt poolt aga eeldab demokraatlik otsuste tegemise protsess ikkagi toimimist ´┐Żhiskondliku konsensuse alusel, mille saavutamist ´┐Żhiskonnas on keeruline ette kujutada niisuguses fragmenteerunud identiteetide k´┐Żlluses.

 

Kuidas oleks niisugune ´┐Żhtsus v´┐Żimalik saavutada ilma, et ohtu satuks poliitika enda j´┐Żtkuv avatus, pidevalt muutuva ´┐Żhiskonna vajaduste m´┐Ż´┐Żratlemine? Ning millisel viisil peaks toimuma poliitilise osaluse organiseerimine, mis kindlustaks ning kinnistaks demokraatiat ja ´┐Żigusriiki? Ka varasemates ´┐Żhiskondades esines poliitilise osaluse erinevaid vorme, kuid samas peeti ebav´┐Żrdsust ´┐Żhiskonna otsustusprotsessides osalemiseks loomulikuks n´┐Żhtuseks, mis pidi aitama s´┐Żilitada kehtivat korda[10]. Kaasaegsetes demokraatlikes ´┐Żhiskondades aga l´┐Żhtutakse v´┐Żrdsuse p´┐Żhim´┐Żtetest ning seet´┐Żttu eeldatakse teatava universaalse printsiibi olemasolu ´┐Żhiskonnas, mis aitaks ´┐Żletada nii individuaalseid, kui konkreetsete gruppide partikulaarseid erihuvisid, tagades selliselt nii korra s´┐Żilimise, kuid samal ajal ka poliitilise protsessi avatuse. Erinevatel aegadel ning erinevate teoreetikute poolt on taolisteks universaalset osalust tagavateks printsiipideks peetud peamiselt, kas rahvuslikku kuuluvust v´┐Żi kodanikuidentiteeti.

 

Uurimuse tulemusi erinevate vastajagruppide l´┐Żikes anal´┐Ż´┐Żsides n´┐Żeme, et sageli on vastuste erinevused rahvusgruppide vahel v´┐Żiksemad, kui kodakondsusliku jaotuse korral. Teisis´┐Żnu, kajastuvad kodakondsuse alusel tehtud jaotuse puhul hinnangute erinevused mitmete k´┐Żsimuste osas tugevamalt, kui seda rahvusliku jaotuse puhul. N´┐Żiteks, k´┐Żsimuse - Millised riigip´┐Żhade ´┐Żhis´┐Żritused, traditsioonid ja algatused v´┐Żljendavad v´┐Ż´┐Żrtusi, mis on Teile t´┐Żhtsad elades Eesti Vabariigis[11], vastuste esinemise esikolmik sageduse j´┐Żrgi rahvuse ja kodakondsuse l´┐Żikes:

 

 

Tabel 1. Millised riigip´┐Żhade ´┐Żhis´┐Żritused, traditsioonid ja algatused v´┐Żljendavad v´┐Ż´┐Żrtusi, mis on Teile t´┐Żhtsad elades Eesti Vabariigis?

 

Rahvuse l´┐Żikes

Eestlased

Mitte-eestlased

24. veebruari paraad

Kohalike OV valimised

V´┐Żidup´┐Żha ja paraad

24. veebruari paraad

Presidendi vastuv´┐Żtt 24.veebruaril

Riigikogu valimised

 

 

 

Tabel 2. Millised riigip´┐Żhade ´┐Żhis´┐Żritused, traditsioonid ja algatused v´┐Żljendavad v´┐Ż´┐Żrtusi, mis on Teile t´┐Żhtsad elades Eesti Vabariigis?

 

Kodakondsuse l´┐Żikes          

Eesti

Muu riik

Kodakondsuseta

24. veebruari paraad

Kohalike OV valimised

Kohalike OV valimised

Riigikogu valimised

24. veebruari paraad

Presidendi kodukaunistusliikumine

V´┐Żidup´┐Żha ja paraad

V´┐Żidup´┐Żha ja paraad

24. veebruari jumalateenistus

 

V´┐Żi teinegi k´┐Żsimus, mis n´┐Żuab poliitilist enesem´┐Ż´┐Żratlust:

 

Tabel 3. Milline oleks l´┐Żhemas tulevikus k´┐Żige olulisem valdkond, mis regionaalpoliitikas peaks muutuma esmat´┐Żhtsaks teie kodukandis?[12]

 

Rahvuse l´┐Żikes

Eestlased

Mitte-eestlased

ettev´┐Żtlus, t´┐Ż´┐Żkohad

ettev´┐Żtlus, t´┐Ż´┐Żkohad

p´┐Żllumajandus

p´┐Żllumajandus

teede olukord

noorteringide, spordiplatside arend.

 

 


Tabel 4. Milline oleks l´┐Żhemas tulevikus k´┐Żige olulisem valdkond, mis regionaalpoliitikas peaks muutuma esmat´┐Żhtsaks teie kodukandis?[13]

 

Kodakondsuse l´┐Żikes          

Eesti

Muu riik

Kodakondsuseta

ettev´┐Żtlus, t´┐Ż´┐Żkohad

ettev´┐Żtlus, t´┐Ż´┐Żkohad

ettev´┐Żtlus, t´┐Ż´┐Żkohad

p´┐Żllumajandus

p´┐Żllumajandus

maa/´┐Żkoturism

teede olukord

keskkonnakaitse ehit. ja vaba aja veetmine

noorteringid, spordiplatside arend.

 

 

 

N´┐Żeme, et nendel Eesti elanike gruppidel, kel puudub konkreetne poliitiline enesem´┐Ż´┐Żratlus, erineb ka ´┐Żhiskondlike probleemide tajumine. Kodanikuidentiteedita inimesed p´┐Ż´┐Żravad enam t´┐Żhelepanu ´┐Żksikjuhtumitele ning -s´┐Żndmustele ´┐Żhiskonnas, nad ei taju Eesti poliitilist maastikku rohkem v´┐Żi v´┐Żhem tervikliku (objektiveerunud) kommunikatsioonisf´┐Ż´┐Żrina, vaid m´┐Ż´┐Żratlevad seda erinevalt teistest vastajagruppidest sagedamini l´┐Żbi subjektiivsete eluprobleemide. Seda, et kodakondsus ei ole sama oluline tegur sotsiaalsete probleemide tajumisel, kui ta on seda poliitikas kaasa r´┐Ż´┐Żkimises, n´┐Żitavad ka antud uurimuse tulemused, kui anal´┐Ż´┐Żsida vastuseid k´┐Żsimustele, mis puudutavad otsesemalt sotsiaalsf´┐Ż´┐Żri arengut. N´┐Żiteks k´┐Żsimus, kas ´┐Żhiskonnas ja poliitikas p´┐Ż´┐Żratakse ´┐Żha enam t´┐Żhelepanu sotsiaalsele ´┐Żiglusele?

 

 

Tabel 5. Kas ´┐Żhiskonnas ja poliitikas p´┐Ż´┐Żratakse ´┐Żha enam t´┐Żhelepanu sotsiaalsele ´┐Żiglusele? %

 

Rahvus

Eestlased

Mitte-eestlased

Pigem/t´┐Żiesti n´┐Żus

44

40

Pigem/t´┐Żiesti ei n´┐Żustu

48

41

Raske ´┐Żelda

8

19

 

 

Tabel 6. Kas ´┐Żhiskonnas ja poliitikas p´┐Ż´┐Żratakse ´┐Żha enam t´┐Żhelepanu sotsiaalsele ´┐Żiglusele? %

 

Kodakondsus

Eesti

Muu riik

Kodakondsuseta

Pigem/t´┐Żiesti n´┐Żus

44

40

35

Pigem/t´┐Żiesti ei n´┐Żustu

46

42

44

Raske ´┐Żelda

10

18

21

 

 

 

Kui enamasti iseloomustab kodakondsuseta grupi vastuseid teiste gruppidega v´┐Żrreldes v´┐Żiksem kriitilisus (ning tunduvalt suurem nende vastajate osakaal, kes ei oska otsustada), siis antud k´┐Żsimuse puhul on tulemus pigem vastupidine. Sotsiaalsete huvide ning probleemide sarnast tajumist ´┐Żhiskonnas n´┐Żeb paradoksaalsel moel ka esialgu t´┐Żen´┐Żoliselt poliitilist enesem´┐Ż´┐Żratlust kaardistama m´┐Żeldud k´┐Żsimuse - millised oleksid praegu need k´┐Żsimused, mille lahendamise nimel te oleksite n´┐Żus avalikes aktsioonides osalema, vastuste p´┐Żhjal. Kuigi vastuste kaardil (ankeedis kaart 2) leidus ka "enam poliitilisemaid" valikuv´┐Żimalusi, mahtusid nii rahvusliku kui kodakondsuse p´┐Żhjal tehtud jaotuse gruppide kolme enamesinenud vastuse hulka:

 

-           kuritegevuse vastu v´┐Żitlemine

-           looduskaitse

-           lastekaitse, orbude ja lastekodulaste abistamine

 

 

Erinevus piirdus peamiselt sellega, et kui rahvuse l´┐Żikes paigutasid m´┐Żlemad vastajagrupid looduskaitse, kuritegevuse j´┐Żrele teisele kohale, siis kodakondsuse l´┐Żikes eelistasid muu riigi kodanikud ning kodakondsuseta vastajad kuritegevuse vastu v´┐Żitlemise j´┐Żrel lastekaitsega seonduvat looduskaitsele. Ilmselt saab niisugust ´┐Żldist apoliitilist vastuste struktuuri seletada sellega, et avalikes aktsioonides osalemist ei m´┐Ż´┐Żratleta Eestis endiselt otseselt poliitika protsessis osalemise vormina.[14] Nii ei tajuta kodanikkonna hulgas allkirjade kogumist, rahvaliikumistes ning meeleavaldustes osalemist vms[15] ilmselt mitte poliitilise, vaid vastupidi, antipoliitilise tegevusena.

 

Missugused on aga need potentsiaalsed sotsiaalsed v´┐Żrgustikud erinevatel vastajagruppidel, milles poliitiline identiteet saab ´┐Żldse tekkida? Kellega k´┐Żsitlusele vastanud arutavad k´┐Żige sagedamini poliitilistel teemadel? Selgus, et etteantud poliitilistest teemadest arutatakse (k´┐Żikide vastuste kokkuv´┐Żttes) k´┐Żige enam p´┐Żevapoliitikat ning erakondade tegevust, sellele j´┐Żrgnev Eesti ja Euroopa Liidu ´┐Żhinemisega seonduv ning kolmandale kohale j´┐Ż´┐Żb kohaliku omavalitsuse tegevuse arutamine. K´┐Żige sagedamini arutatakse poliitika ´┐Żle perekonnaliikmetega, kuid kui liita kokku nii sagedane kui vahel ette tulev m´┐Żttevahetus, siis osutuvad kokkuv´┐Żttes s´┐Żbrad ning tuttavad olulisemateks vestluspartneriteks.

 

Nii eestlased kui mitte-eestlased arutavad vahel ja sageli poliitilistel teemadel ennek´┐Żike s´┐Żprade ning tuttavatega, teisele kohale j´┐Ż´┐Żvad pereliikmed ning kolmandale m´┐Żlema vastajagrupi puhul t´┐Ż´┐Żkaaslased. Eestlastest k´┐Żneleb t´┐Ż´┐Żkaaslastega poliitikast ligemale 2/5 vastajatest, mitte-eestlastest 1/3.

 

Kodakondsuse l´┐Żikes vastuseid anal´┐Ż´┐Żsides saame taas kord erineva tulemuse. Kodakondsust mitteomavatel vastajatel omas perekond m´┐Żnev´┐Żrra olulisemat t´┐Żhtsust kui s´┐Żbrad-tuttavad. T´┐Ż´┐Żkaaslastega arutab erinevatel poliitilistel teemadel ligikaudu 1/4 vastanutest. Samas erineb ka teemadering, millest r´┐Ż´┐Żgitakse. Nii arutavad v´┐Żhemalt pooled kodakondsuseta vastajad aeg-ajalt kohaliku omavalitsuse tegevuse ´┐Żle, ligikaudu 40% ka Eesti ja Euroopa Liidu teemadel ning p´┐Żevapoliitikast ja erakondadest r´┐Ż´┐Żgib v´┐Żhemalt vahetevahel ligemale 1/3 selle grupi esindajatest. Muu riigi, nagu ka Eesti kodanikud vahetavad k´┐Żsimustikus etteantud teemadest k´┐Żige sagedamini m´┐Żtteid Eesti ja Euroopa Liidu ´┐Żle. Nii v´┐Żitsid ´┐Żle 3/5 Eesti ning ligi pooled muu riigi kodanikest. Eesti kodanikest vastajad arutavad sagedamini p´┐Żevapoliitika ning erakondade teemadel, aegajalt teeb seda ligemale 60%, kohaliku omavalitsuse tegevust anal´┐Ż´┐Żsib aga ajuti ligikaudu 40% antud vastajagrupi esindajatest. Muu riigi kodanikud eelistavad kohalike omavalitsuste teemat (2/5) p´┐Żevapoliitikas´┐Żndmustele (1/3).

 

Vastustes hakkab seega silma, et poliitikast huvituvad enam need elanikud, kes on end juba poliitiliselt m´┐Ż´┐Żratlenud teatud riigi kodanikuks astudes. Ning hoolimata erinevatest kultuurilistest kuuluvustest v´┐Żib nende seisukohtades ning k´┐Żitumusmudelites poliitilise osaluse taotlemisel t´┐Żheldada rohkem ´┐Żhiseid jooni, kui vastajate puhul, kes ei ole end poliitiliselt m´┐Ż´┐Żratlenud ega valinud kodakondsust.

 

Kokkuv´┐Żtet tehes v´┐Żime seega n´┐Żustuda Ernest Gellneriga, et poliitiline osalus on v´┐Żimalik oma erinevates vormides ka juhul, kui need ei ole otseselt defineeritud (rahvusliku kuuluvuse) kultuuri poolt, vaid nii´┐Żelda poliitilise "tahte" abil.[16] Kuigi niisugusel juhul kultuuriline ning poliitiline identiteet erinevad, saab partikulaarsetest erihuvidest ´┐Żle ´┐Żhendava universaalse printsiibi teadvustamise n´┐Żol. Viimase omandamine s´┐Żltub aga ka ´┐Żhiskonna gruppide omavahelisest kommunikatsioonist, mille k´┐Żigus ´┐Żhtlustuvad arusaamad ´┐Ż nii´┐Żelda poliitilise diskursuse sisu. Need r´┐Żhmad, kes eristuvad v´┐Żi eristatakse ´┐Żhiskondlikust kommunikatsioonist ei valda seet´┐Żttu ka selle k´┐Żigus tekkinud diskursust. Niisugune v´┐Ż´┐Żrandumine on aga iseennast taastootev n´┐Żhtus.

 

N´┐Żeme seega, et t´┐Żnases Eestis ei ilmne poliitilist osalust anal´┐Ż´┐Żsides ´┐Żhiskonna teravaimad vastuolud rahvusliku jaotuse p´┐Żhjal. Pigem vastupidi, 58% k´┐Żsitlusele vastanud eestlastest ning 60% mitte-eestlastest n´┐Żustusid v´┐Żitega, et Eestis ei esine konflikti rahvuslikul pinnal. Seevastu tajuti erinevamalt sallivust teistsugust kultuurilist (kuuluvuslikku) identiteeti kandvate v´┐Żhemusgruppide (seksuaalv´┐Żhemused, erinevad klubi- ja usulised liikumised) vastu ´┐Żhiskonnas. Eestlastest leidis ligemale 2/3, et ´┐Żhiskond on nende suhtes pigem tolerantselt meelestatud, mitte-eestlaste hulgas jagas sama arvamust alla 60% vastanutest.

 


 

2.2 ´┐Żigusliku tegevusruumi tajumine  

 

J´┐Żrgen Habermas leiab, et liberaalse poliitilise kultuuri ainus ´┐Żhendav nimetaja saab olla konstitutsionaalne patriotism, mist´┐Żttu demokraatlik kodakondsus identiteedina ei pea olema juurdunud inimese rahvuslikus enesem´┐Ż´┐Żratluses. Hoolimata v´┐Żimalike kultuuriliste kuuluvuste (eluvormide) rohkusest ´┐Żhiskonnas eeldab aga demokraatlik kodakondsus iga kodaniku sotsialiseerimist ´┐Żhtsesse poliitilisse kultuuri. Habermasi j´┐Żrgi peaks see toimuma taotluste ratsionaalse argumenteerimise tulemusena. Sellest l´┐Żhtuvalt tuleb elanike poliitilist integratsiooni eristada ´┐Żhiskonna gruppide kultuurilisest identiteedist.[17] J´┐Żrelikult on Habermasi j´┐Żrgi oluline poliitilise identiteedi ning sotsialiseerituse n´┐Żitaja suhtumine seadusandlusesse ja teadlikkus selles sisalduvatest ´┐Żigustest ning piirangutest.

 

Ankeetk´┐Żsitluses tunti huvi, kuidas suhtuvad Eesti elanikud p´┐Żhiseadusesse, kas ollakse rahul olemasolevaga, v´┐Żi soovitakse selle muutmist.

 

Tabel 7. ´┐Żldine suhtumine p´┐Żhiseaduse muutmisesse

 

37% vastanutest leidis, et kehtivat p´┐Żhiseadust ei tule muuta

37% vastanutest ei osanud ´┐Żelda

26% vastanutest arvas, et tuleb muuta

 

 

´┐Żhiskonna erinevate gruppide l´┐Żikes olid tulemused j´┐Żrgmised:

 

 

Tabel 8. Suhtumine p´┐Żhiseaduse muutmisesse

Vanusegrupid, %

 

15´┐Ż19

20´┐Ż29

30´┐Ż39

40´┐Ż49

50´┐Ż59

ei tule muuta

43

35

40

32

35

tuleb muuta

21

28

29

28

25

ei oska ´┐Żelda

36

37

31

41

40

 

 


Tabel 9. Suhtumine p´┐Żhiseaduse muutmisesse

  Rahvus, %

 
Eestlased
Mitte-eestlased

ei tule muuta

37

38

tuleb muuta

28

20

ei oska ´┐Żelda

35

42

 

 

Tabel 10. Suhtumine p´┐Żhiseaduse muutmisesse

Kodakondsus, %

 

Eesti

Muu riik

Kodakondsuseta

ei tule muuta

39

37

23

tuleb muuta

25

24

35

ei oska ´┐Żelda

36

39

42

 

 

Tabel 11. Suhtumine p´┐Żhiseaduse muutmisesse

 

Haridus, %

 
alg/p´┐Żhi
kesk/keskeri
k´┐Żrgem

ei tule muuta

34

38

40

tuleb muuta

28

25

26

ei oska ´┐Żelda

38

37

34

 

 

Tabel 12. Suhtumine p´┐Żhiseaduse muutmisesse

Elupaik, %

 

linn

maa/asula

ei tule muuta

36

44

tuleb muuta

26

27

ei oska ´┐Żelda

39

29

 

 

Erinevaid vastajagruppe k´┐Żrvutades, n´┐Żeme, et oluliseks eristuvust n´┐Żitajaks tunnuseks osutub taas kodakondsuse puudumine. Selle k´┐Żrval v´┐Żib keskmisest eristuvaid suhtumismustreid m´┐Żrgata ka s´┐Żltuvalt vastaja haridustasemest ning elupaigast. Kehtivat p´┐Żhiseadust soovib enam muuta just ´┐Żhiskonnas toimimiseks v´┐Żhem ressursse omav inimene. Samas on viimaste hulgas ka rohkem neid, kel puudub selles k´┐Żsimuses v´┐Żljakujunenud seisukoht, t´┐Żen´┐Żoliselt on seegi tulemus seletatav ressursside (teadmiste) v´┐Żhesusega.

 

K´┐Żsitlusankeedis kontrollk´┐Żsimusena esitatud v´┐Żitega, et Eesti p´┐Żhiseadus on hea ja ´┐Żiglane ning tugevdab ´┐Żigusriiki, n´┐Żustumise ja mitten´┐Żustumise trendid vastajagruppide osas kinnitavad samuti eelnevat, ressursside olemasolust s´┐Żltuvaid hoiakuid, kuid samas v´┐Żimaldavad anal´┐Ż´┐Żsi lisada ka uue tasandi.

 

 

Tabel 13. Eesti p´┐Żhiseadus on hea ja ´┐Żiglane, tugevdab ´┐Żigusriiki, k´┐Żik kokku, %

 

N´┐Żus

40

Ei ole n´┐Żus

36

Raske ´┐Żelda

24

 

 

Rahvuse l´┐Żikes on eestlaste suhtumine kriitilisem, 40% ei n´┐Żustu v´┐Żitega, mitte-eestlaste 26 % -ga v´┐Żrreldes. Mitte-eestlased ei oska sagedamini vastata - 34%. Eestlastel ulatub sama n´┐Żitaja 20%-ni.

 

 

Tabel 14. Eesti p´┐Żhiseadus on hea ja ´┐Żiglane, tugevdab ´┐Żigusriiki

 

Kodakondsus, %

 

Eesti

Muu riik

Kodakondsuseta

N´┐Żus

41

34

29

Ei ole n´┐Żus

36

37

30

Raske ´┐Żelda

23

29

41

 

 

Kui p´┐Żhiseaduse muutumist ei soovinud 23 % kodakondsuseta vastajatest, siis siinkohal n´┐Żustub tervelt 29% neist, et p´┐Żhiseadus on ´┐Żiglane ja tugevdab ´┐Żigusriiki. Samuti v´┐Żheneb antud vastajagrupis otsene negatiivne suhtumine p´┐Żhiseadusesse 5% v´┐Żrra, kui k´┐Żsimuse r´┐Żhuasetus puudutab ´┐Żhiskonna ´┐Żigusliku korrastamise aluseid (nii nagu see on antud v´┐Żite puhul) ning mitte otseselt p´┐Żhiseaduse muutmist. Mis v´┐Żib olla selle p´┐Żhjuseks? Seda enam, et erinevalt Eesti kodakondsusega vastajatest erineb ka muu riikide kodanike kui tervikliku vastajagrupi suhtumine nii p´┐Żhiseaduse ´┐Żiguslikku sisusse, kui otsesesse vajadusse seda muuta. Nii n´┐Żiteks leidsid 37% muu riikide kodanikest, et Eesti kehtiv p´┐Żhiseadus ei tugevda ´┐Żigusriiki, kuid ´┐Żksnes 24% neist arvas, et p´┐Żhiseadust tuleb muuta (kodakondsuseta vastajate grupis olid samad n´┐Żitajad vastavalt 30% ja 35%).

 

Sellest j´┐Żreldub, et antud vastajagruppides tajutakse erinevalt p´┐Żhiseaduse sisulist funktsiooni ning konstitutsiooni muutmise kui poliitilise akti t´┐Żhendust. Kodakondsuseta elanike suhteliselt suur valmidus p´┐Żhiseaduse muutmiseks,

s´┐Żltumata nende relatiivselt v´┐Żhemkriitilistest hoiakutest dokumendi sisu osas ning kindlate seisukohtade puudumisest ´┐Żle 40% grupiliikmete hulgas on ilmselt j´┐Żllegi seletatav nende k´┐Żrvalseisja rolliga Eesti poliitika protsessis ning seega ka poliitilise sotsialiseerumise puudumisega. Seevastu teiste riikide kodakondsete suhtumist v´┐Żib t´┐Żlgendada nende suurema poliitilise sotsialiseerituse astmega.

 

Poliitiline enesem´┐Ż´┐Żratlemine tekib poliitilise interaktsiooni k´┐Żigus. Kuigi selles protsessis v´┐Żib esineda m´┐Żrkimisv´┐Ż´┐Żrseid erinevusi interaktsiooni eri osapoolte taotluste vahel, kujunevad protsessi k´┐Żigus v´┐Żlja teatavad tegutsemisrutiinid, normid, m´┐Żtlemise- ning enesev´┐Żljenduse vormid, mis nii piiritlevad, kui samas ka v´┐Żimaldavad omavahelist kommunikatsiooni. Nii v´┐Żib n´┐Żustuda seisukohaga, et kuigi erinevate kultuuriliste kuuluvustega gruppide poliitiline sotsialiseerumine ei ole kunagi l´┐Żplik ega k´┐Żiki enesem´┐Ż´┐Żratluse viise h´┐Żlmav, loob see ´┐Żigusriigi kontekstis ometi v´┐Żimaluse demokraatliku poliitilise osaluskultuuri tekkeks.[18] Ilma poliitilise sotsialiseerumiseta ei ole aga ´┐Żhiskonnas leiduvate partikulaarsete erihuvide ning kultuuriliste kuuluvuste "´┐Żletamine" v´┐Żimalik. Kahtlust tekitab aga Habermasi arusaam, mille kohaselt selles protsessis m´┐Żngib m´┐Ż´┐Żravat rolli ´┐Żhishuvide ning taotluste ratsionaalne argumenteeritus. T´┐Żen´┐Żoliselt ei ole ratsionaalsus tegelikkuses, s.o. erinevate grupihuvide seisukohast vaadatuna sugugi sedav´┐Żrd universaalne n´┐Żhtus, kui Habermas seda eeldab.

 

Maal ja asulates elavate vastajate suhtumiste erinevust p´┐Żhiseadusesse v´┐Żrreldes linnaelanikega tuleb t´┐Żlgendada samuti l´┐Żhtuvalt erinevustest nende vastajagruppide poliitilises sotsialiseerumises ning igap´┐Żevaelu kogemustes. Nii leiab 44% maaelanikest (linnaelanikest 34%), et p´┐Żhiseadus ei ole ´┐Żiglane, ega tugevda ´┐Żigusriiki, kuid otseselt p´┐Żhiseaduse muutmist soovib 27% vastanutest (linnas 26%). Samas on maapiirkondades linnaelanikest v´┐Żhem neid vastajaid, kel puudub oma konkreetne seisukoht antud k´┐Żsimustes. P´┐Żhiseaduse ´┐Żiglust hinnates on viimaste osakaal maaelanike grupis 14%, linnaelanike 27% vastu.

 

Arvestades maaelanike ´┐Żldiselt v´┐Żiksemat ressursside hulka omaalgatuslikuks toimimiseks ´┐Żhiskonnas[19] ei ole t´┐Żen´┐Żoline eeldada nende edukamat poliitilist sotsialiseeritust v´┐Żrreldes linnaelanikega. Ilmselt tuleneb taoline suhtumine vastajate senistest kogemustest ning kokkupuudetest poliitilise v´┐Żimuga.

 

Sama n´┐Żivad kinnitavat ka n´┐Żiteks vastused v´┐Żitele, et v´┐Żrreldes suurte riikidega on meil keskv´┐Żim kodanikule l´┐Żhemal. V´┐Żitega n´┐Żustusid 54% maaelanikest ning 37% linnaelanikest, mis t´┐Żhendab, et t´┐Żen´┐Żoliselt on sellegi k´┐Żsimuse puhul t´┐Żlgendanud maaelanikud  keskv´┐Żimu esindajateks kohaliku omavalitsuse esindajad ning kujundanud oma suhtumise l´┐Żhtuvalt kokkupuudetest nendega. Ja seega ei ole tegu nende parema orienteerumisega ei Eesti seadusandluses ega ´┐Żhiskonna poliitilises korraldatuses. Linnaelanike negatiivsemat, aga ka v´┐Żhem v´┐Żljakujunenud suhtumist samasse v´┐Żitesse seletab omakorda enamike kodakondsuseta vastajate klassifitseerumine antud vastajagruppi.

 

´┐Żigusruumi tajumine ei s´┐Żltu ´┐Żksnes indiviidi enda ´┐Żiguste teadvustamisest ning suhtumisest seadustesse. Nagu eelnevastki j´┐Żreldub kujundab indiviid oma hoiakud enamasti sotsiaalse interaktsiooni k´┐Żigus ning need s´┐Żltuvad kindlasti protsessi m´┐Żjutanud t´┐Żlgendusv´┐Żimalustest. Seega on oluline ka anal´┐Ż´┐Żsida, kuidas m´┐Ż´┐Żratlevad erinevad vastajagrupid teiste Eesti elanike seadusekuulekust.

K´┐Żsitlusankeedis esitatud v´┐Żitega, et enamik inimesi peab Eesti seaduste t´┐Żitmist oluliseks ja j´┐Żrgib neid, n´┐Żustus kokkuv´┐Żttes ´┐Żle poole vastajatest.

 

 

 

Tabel 15. Enamik inimesi peab Eesti seaduste t´┐Żitmist oluliseks ja j´┐Żrgib neid

 

´┐Żldjaotus, %

T´┐Żiesti/pigem n´┐Żus

58

T´┐Żiesti/ pigem ei n´┐Żustu

30

Raske ´┐Żelda

12

 

 

 

 

 

 

Tabel 16. Enamik inimesi peab Eesti seaduste t´┐Żitmist oluliseks ja j´┐Żrgib neid

 

Rahvus %

 

Eestlased

Mitte-eestlased

T´┐Żiesti/pigem n´┐Żus

59

55

T´┐Żiesti/ pigem ei n´┐Żustu

32

25

Raske ´┐Żelda

9

20

 

 

Tabel 17. Enamik inimesi peab Eesti seaduste t´┐Żitmist oluliseks ja j´┐Żrgib neid

 

Kodakondsus %

 

Eesti

Muu riik

Kodakondsuseta

T´┐Żiesti/pigem n´┐Żus

59

49

62

T´┐Żiesti/ pigem ei n´┐Żustu

31

29

20

Raske ´┐Żelda

10

22

18

 

 

Taas esinevad vastustes juba eelnevalt kirjeldatud trendid. Esiteks on erinevused rahvuste l´┐Żikes v´┐Żhemolulisemad kui kodakondsuse l´┐Żikes. Ning teiseks, tundub, et taaskord t´┐Żlgendavad erinevad r´┐Żhmad seda k´┐Żsimust erinevalt. N´┐Żib, et kodakondsust omavad vastajad kalduvad k´┐Żsimust interpreteerima poliitilisena, samas kui kodakondsuseta vastajad l´┐Żhtuvad m´┐Żnest teistsugusest t´┐Żlgendusv´┐Żimalusest (n´┐Żiteks kriminaal´┐Żiguslikust?). Vastasel korral on antud vastuste niisugust struktuuri keeruline m´┐Żista.

J´┐Żrgnevalt keskendume vastajar´┐Żhmade kommunikatiivsele k´┐Żitumisele ning anal´┐Ż´┐Żsime nende poliitilise informatsiooni allikaid ja tegevust avalikus sf´┐Ż´┐Żris.

 


 

2.3 Avalik sf´┐Ż´┐Żr, info saamine v´┐Żimuinstitutsioonide kohta ja nende usaldamatuse p´┐Żhjused

 

Avalik sf´┐Ż´┐Żr on ´┐Żhine ruum vaba kommunikatsioon toimumiseks, mis p´┐Żhineb seadusega tagatud ´┐Żigustel s´┐Żna- ja osalemisvabadusteks. Selles sf´┐Ż´┐Żris m´┐Ż´┐Żratletakse ´┐Żhiskondlikud probleemid ning kujundatakse neisse ´┐Żldsuse suhtumine, millele omakorda reageerivad formaalsed otsustetegemise institutsioonid. Avalik sf´┐Ż´┐Żr on ´┐Żldise suver´┐Ż´┐Żnsuse t´┐Żideviimise eeltingimuseks, sest ta annab iga´┐Żhele ´┐Żiguse piiranguteta kaasa r´┐Ż´┐Żkida[20].

 

Avaliku sf´┐Ż´┐Żri m´┐Żiste eeldab, et v´┐Żrdsed kodanikud nii´┐Żelda kogunevad diskuteerivaks avalikkuseks ja seavad ´┐Żles oma probleemistiku avatud kommunikatsiooni kaudu. Avalik sf´┐Ż´┐Żr ei ole sunduslik, ta on sekulaarne ja ratsionaalne. Ta on loodud individuaalsete ´┐Żiguste baasil, mis kaitsevad kodanikke riigi sekkumise eest. Moderne avalik sf´┐Ż´┐Żr on rajatud ratsionaalsele arutelule.[21] Poliitilise m´┐Żttevahetuse areeniks petakse avalikku arutelu,[22] mille k´┐Żigus ´┐Żhtlasi desakraliseeritakse kehtivad v´┐Żimusuhted[23] ning j´┐Żutakse selliselt domineerimisest vabade "puhaste" probleemideni ´┐Żhiskonnas.

 

Avaliku sf´┐Ż´┐Żri areng on m´┐Żjutanud demokraatliku legitiimsuse m´┐Żistet. V´┐Żimukandjate tegevuse legitimeerimise alus on muutunud, kuna kodanikud on teadvustanud oma ´┐Żigusi v´┐Żimuinstitutsioonide suhtes. Seet´┐Żttu peavad otsusetetegijad arvestama avalikus sf´┐Ż´┐Żris toimuvaga selleks, et ´┐Żigustada oma otsuseid ja leida neile toetust.[24]

 

Avaliku sf´┐Ż´┐Żri m´┐Żistega on seotud ka arutleva demokraatia (deliberative democracy) k´┐Żsitlus, mille j´┐Żrgi poliitika on reguleeritud avaliku diskussiooni poolt. Selle l´┐Żhenemise j´┐Żrgi kujundatakse arvamusi avalikus arutelus, ning inimesed v´┐Żivad oma arvamusi muuta juhul, kui neid veenab parem argument. Demokraatlik poliitika t´┐Żhendab, et ´┐Żksnes need normid ja seadused saavad olla t´┐Żeliselt legitiimsed, millega n´┐Żustuvad inimesed, keda need puudutavad ja mis v´┐Żetakse enamuse poolt omaks vaba vaidluse tulemusena.[25] Selle k´┐Żsitluse j´┐Żrgi v´┐Żib eristada ka tugevat avalikkust ja ´┐Żldist avalikkust, millest esimene t´┐Żhistab enam institutsionaliseerunud arutelu ja otsusetegemise ruumi, teine arvamuste kujundamise sf´┐Ż´┐Żri ilma otsese otsustetegemise v´┐Żimaluseta.[26]

 

Legitiimsuse saavutamine demokraatlikus ´┐Żhiskonnas eeldab vastastikust sidet ´┐Żhelt poolt tugeva avalikkuse ehk institutsionaliseeritud arutelu ning teiselt poolt informaalse massikommunikatsiooni vahel. Demokraatliku avaliku sf´┐Ż´┐Żri kommunikatiivse infrastruktuuri ´┐Żlesandeks on muuta olulised ´┐Żhiskonna probleemid arutelu teemadeks ning v´┐Żimaldada avalikkusel end nende teemadega suhestada, v´┐Żttes siis kas pooldava v´┐Żi eitava seisukoha uudiste ja arvamuste kohta. Aja jooksul need implitsiitsed hoiakud kinnistuvad ´┐Żhiskonda liitvateks arvamusteks.[27]

 

Habermasi avaliku sf´┐Ż´┐Żri m´┐Żiste on pigem k´┐Żll ideaalt´┐Ż´┐Żp kui tegelikkuses eksisteeriv ruum v´┐Żi konkreetne institutsioon. Samas aga on vaba kommunikatsiooniruumi olemasoluta avatud demokraatlikku ´┐Żhiskonda raske ette kujutada. Avaliku sf´┐Ż´┐Żri olemust Eestis anal´┐Ż´┐Żsides tuleb k´┐Żsida esiteks: milles v´┐Żljendub kohalik avalik sf´┐Ż´┐Żr kus see on Eestis, ning teiseks: millistel tingimustel saavad inimesed avalikus sf´┐Ż´┐Żris osaleda. Kuna antud k´┐Żsimused otseselt ankeetides ei sisaldunud, toetume anal´┐Ż´┐Żsis ennek´┐Żike vastajar´┐Żhmade informeeritusele ning soovile j´┐Żrgida Eesti poliitilises diskussioonis toimuvat.

 

J´┐Żrgnevalt vaatleme Turu-uuringute ja Ariko k´┐Żsitluste tulemuste p´┐Żhjal elanikkonna informeeritust avaliku v´┐Żimu organite ja nende tegevuse kohta. K´┐Żsitluse andmed viitavad kokkuv´┐Żttes sellele, et teatud demograafiliste, keeleliste ja ´┐Żiguslike tunnustega elanikel ei ole avalikku sf´┐Ż´┐Żri v´┐Żimalik siseneda, kuna neil puuduvad piisavad teadmised nii selle olemaolust, kui ka teemadest, mida seal arutatakse. Avalikku arutelu takistab kindlasti asjaolu, et asjaosalistel puuduvad sageli elementaarsed teadmised riigiv´┐Żimuinstitutsioonide toimimise ning funktsioonide kohta. N´┐Żiteks 37% vastanutest ei oska ´┐Żelda kas p´┐Żhiseadust tuleks muuta v´┐Żi mitte.[28] V´┐Żitele et "Eesti p´┐Żhiseadus on hea ja ´┐Żiglane, tugevdab ´┐Żigusriiki" ei oska vastata olenevalt vastajagrupist 1/5 kuni 1/3 vastanutest ning vaid 40% k´┐Żikidest vastajatest n´┐Żustub selle v´┐Żitega.[29] V´┐Żib arvata, et vastata mitte oskavatel respondentidel ei ole antud k´┐Żsimuses seisukohta v´┐Żlja kujunenud suuresti seet´┐Żttu, et ei olda piisavalt informeeritud p´┐Żhiseaduse olemusest.

 

Selliste omadustega elanikud on ´┐Żra l´┐Żigatud avalikust sf´┐Ż´┐Żrist juba seet´┐Żttu, et nad ei oma piisavalt teavet riigiinstitutsioonide v´┐Żi avaliku sf´┐Ż´┐Żri toimimise kohta. Samuti aga ´┐Ż´┐Żnestab teatud elaniker´┐Żhmade eemalej´┐Ż´┐Żmine avalikust sf´┐Ż´┐Żrist ka selle toimimist. Avalik sf´┐Ż´┐Żr p´┐Żsib avatuse toel ´┐Ż seega seni, kuni p´┐Żsib ´┐Żle´┐Żldise juuredp´┐Ż´┐Żsu p´┐Żhim´┐Żte. See aga on garanteeritud ´┐Żksnes siis, kui majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused annavad k´┐Żigile v´┐Żrdsed v´┐Żimalused vastata juurdep´┐Ż´┐Żsu kriteeriumitele.[30] Kahjuks n´┐Żitavad aga anal´┐Ż´┐Żsitud k´┐Żsitluste tulemused, et Eesti ´┐Żhiskonnas eksisteerivate tingimuste t´┐Żttu on elanike juurdep´┐Ż´┐Żs avalikkusele piiratud nii keeleoskuse, haridustaseme, kui ka ´┐Żigusliku staatuse tajumisega seotud barj´┐Ż´┐Żride t´┐Żttu.

 

Riigiv´┐Żimuinstitutsioonide kohta info saamise kanalite kasutamise osas ning riigiv´┐Żimuorganite usaldamatuse p´┐Żhjuste puhul eristusid teistest anal´┐Ż´┐Żsitud jaotustest (vanus, haridus, elukoht) kahte t´┐Ż´┐Żpi vastajad: ´┐Żhelt poolt eestikeelsed ja Eesti kodakondsusega, ning teiselt poolt venekeelsed, Vene kodakondsusega v´┐Żi kodakondsuseta respondendid. Kuna teiste anal´┐Ż´┐Żsitud jaotuste vastused olulisi erinevusi v´┐Żlja ei toonud, siis siinkohal keskendume vastajate v´┐Żrdlusele nende kahe tunnuse alusel: keelekasutus ja kodakondsus.

 

Infosaamise kanalite anal´┐Ż´┐Żs v´┐Żimuinstitutsioonide tegevuse kohta aitab vastata k´┐Żsimusele, miks eelpool nimetatud tunnustega inimestel ei ole v´┐Żimalik osaleda avalikus sf´┐Ż´┐Żris v´┐Żrdsete dialoogipartneritena. Tulemused n´┐Żitavad, et televisioonil ja ajakirjadel ning ajalehtedel on info andjana m´┐Żrksa v´┐Żiksem roll venekeelse, kodakondsuseta ja Vene kodakondsusega inimeste seas. N´┐Żiteks saab viimastest umbes ´┐Żks kolmandik televisioonist infot harva. Iga p´┐Żev ja ´┐Żsna tihti saavad televisioonist teavet vaid 58% Vene kodakondsusega ja 64% kodakondsuseta vastajatest, v´┐Żrreldes 83% Eesti kodakondsusega vastajatega. Eestikeelsetest vastajatest saavad 85% televisioonist infot peaaegu iga p´┐Żev ja ´┐Żsna tihti, venekeelsetest vaid 66%.[31] Peamiseks eristavaks tunnuseks televisiooni kaudu info saamisel ongi just  keelekasutus ja kodakondsus.

 

Ajalehtede ja ´┐Żkirjade puhul n´┐Żeme sama mustrit: venekeelsed ja Vene kodakondsusega ning kodakondsuseta inimesed saavad neist infokandjatest harvem infot kui eestikeelsed ja Eesti kodakondsusega vastajad. J´┐Żrgnevas tabelis on toodud info saamine ajakirjadest ja ajalehtedest.

 

 

Tabel 18. Info saamine iga p´┐Żev ja ´┐Żsna tihti, %

 

 

Ajalehed ja -kirjad

Eestikeelsed

80

Eesti kodakondsusega

77

Venekeelsed

59

Vene kodakondsusega

53

Kodakondsuseta

59

 

 

 

Nii televisioonist kui ka ajalehtedest ja ´┐Żkirjadest saavad k´┐Żige v´┐Żhem infot Vene kodakondsusega vastajad.

 

Raadio, kui infokanal riigiinstitutsioonide tegevuse kohta infosaamiseks n´┐Żitab ´┐Żhtlasemat pilti erinevate keele-, hariduse-, vanuse- ja elukutse gruppide vahel. M´┐Żnev´┐Żrra sagedamini teistest ´┐Żigusliku staatuse gruppidest saavad raadiost infot Vene kodakondsusega inimesed (81% neist saab raadiost infot iga p´┐Żev v´┐Żi tihi), ning oluline infoallikas on see ka kodakondsuseta inimestele (viimastest saab raadiost infot iga p´┐Żev v´┐Żi tihi 71%).

 

Interneti osa info saamisel on teiste kanalitega v´┐Żrreldes m´┐Żrksa madalam, kuigi nooremate vastajate hulgas on see ka ´┐Żheks oluliseks kanaliks: tervelt 53% 15-19 aastatest saab internetist tihti infot. Internetist riigiv´┐Żimu toimimise kohta info saamise puhul eristuvad madala ja k´┐Żrge sissetulekuga leibkonnad: kui kuni 2000 krooni sissetulekuga kasutab internetti sel otstarbel 10%, siis ´┐Żle 8000 kroonise sissetulekuga leibkondadest tervelt 49%. Ka k´┐Żrgem haridustase soodustab info hankimist interneti kaudu.

 

Kuna suhteliselt suur osa venekeelsetest ja Eesti kodakondsuseta inimestest saab v´┐Żhem infot traditsioonilistest meediumitest nagu televisioon, raadio, ajakirjandus ja internet, siis ei ole ´┐Żllatav, et just need vastajagrupid saavad teistest r´┐Żhmadest sagedamini infot teiste inimeste k´┐Żest. N´┐Żiteks ligi v´┐Żi natuke rohkem kui pooled venekeelsetest, Vene kodakondsusega v´┐Żi kodakondsuseta vastajatest hangivad riigiv´┐Żimude tegevuse kohta infot mitte ametlikest kanalitest, vaid just teistelt inimestelt. Nende gruppide jaoks moodustavad ka muud informaalsed infosaamise v´┐Żimalused nagu t´┐Ż´┐Żkoht, kaast´┐Ż´┐Żtajad ja ameti´┐Żhing eestikeelsete ja Eesti kodakondsusega respondentidega v´┐Żrreldes m´┐Żnev´┐Żrra olulisema infoallika.

 

Samuti m´┐Żngib Vene kodakondsusega v´┐Żi kodakondsuseta vastajate jaoks natuke olulisemat rolli info saamine otse erakonnast ja poliitikutelt ning kohtumised v´┐Żimuesindajatega. Nende ebatraditsiooniliste kanalite suhteliselt sagedasem kasutamine viitab sellele, et venekeelsed, Vene kodakondsusega ja kodakondsuseta inimesed orienteerivad halvemini info hankimise v´┐Żimalustes, samas aga tunnetavad nad vajadust info j´┐Żrele, mida p´┐Ż´┐Żtaksegi siis kompenseerida neile k´┐Żttesaadavate sotsiaalse v´┐Żrgustike abil - tuttavatelt, t´┐Ż´┐Żkaaslastelt ja samuti vahetutelt kohtumistelt v´┐Żimuesindajatega.

 

Kokkuv´┐Żtvalt v´┐Żib ´┐Żelda, et nimetatud tunnustega elanike juurdep´┐Ż´┐Żsu avalikule sf´┐Ż´┐Żrile piirab j´┐Żtkuvalt eelk´┐Żige just eesti keele oskuse puudumine v´┐Żi v´┐Żhesus. Lisaks neile on info saamisel m´┐Żnev´┐Żrra ebasoodsamas positsioonis ka noored, alg- v´┐Żi p´┐Żhiharidusega inimesed ja maaelanikud.

 

Teisest k´┐Żljest tuleb aga m´┐Żrkida, et kuigi eestikeelsed ja Eesti kodakondsusega inimesed saavad m´┐Żrksa sagedamini infot v´┐Żimuinstitutsioonide tegevuse kohta traditsioonilistest allikatest, siis ei t´┐Żhenda seegi iseenesest nende v´┐Żiksemat v´┐Ż´┐Żrandumise m´┐Ż´┐Żra. Tegemist v´┐Żib olla ´┐Żksnes erineva v´┐Ż´┐Żrandumise liigiga. Ilmselt on mitte-eestlaste v´┐Ż´┐Żrandumine seotud enam nende endi tahtest ja tunnetusest s´┐Żltumatute ´┐Ż nii´┐Żelda objektiivsete v´┐Ż´┐Żrandumise p´┐Żhjustega, samas, kui eestlaste suhtumisi v´┐Żiks ehk enam kirjeldada subjektiivse v´┐Ż´┐Żrandumise ilminguna. Just viimased arvavad teistest m´┐Żrksa sagedamini, et riigiinstitutsioonide usaldamatuse p´┐Żhjusteks on nende t´┐Ż´┐Ż ebaefektiivsus, koost´┐Ż´┐Ż puudumine, poliitikute ja ametnike erahuvid, skandaalid, poliitikute manipuleerimine infoga ja ka ajakirjanduse m´┐Żju (viimast hindavad eriti oluliseks k´┐Żrgharidusega vastajad).

 

                             Tabel 19. Riigiv´┐Żimuinstitutsioonide usaldamatuse p´┐Żhjused, %

 

 

Ebaefek-tiivsus

Puudub koost´┐Ż´┐Ż

Poliitikute ja ametnike erahuvid

Skandaalid

Poliitikute manipuleerimine infoga

Ajakirjan-

duse m´┐Żju

Eestikeelsed

95

84

92

85

76

60

Eesti kodakondsusega

94

82

90

83

76

59

Venekeelsed

88

70

87

71

71

50

Vene kodakondsusega

86

71

90

72

70

53

Kodakondsuseta

87

72

85

72

67

48

 

 

 

N´┐Żiteks venekeelsed, Vene kodakondsusega ja kodakondsuseta respondendid leiavad sagedamini, et usaldamatuse p´┐Żhjuseks on inimeste endi teadmatus. See tendents viitab samuti sellele, et need inimesed pigem tunnetavad oma ´┐Żldist eemalej´┐Żetust, mis takistab neid kaasa r´┐Ż´┐Żkimast avalikes k´┐Żsimustes, mitte aga selget seisukohtade erinemist ja sellest tulenevat v´┐Ż´┐Żrandumist. Seevastu eestikeelsed ja Eesti kodakondsusega vastajad on meedia vahendusel h´┐Żsti kursis poliitika varjuk´┐Żlgedega ja leiavadki nii, et ei soovi niisuguses "m´┐Żngus kaasa l´┐Ż´┐Ża".

 

Siinkohal tekib k´┐Żsimus, kuiv´┐Żrd on see, et usaldamatuse p´┐Żhjusteks peetakse teatud n´┐Żhtusi ja olukordi rohkem kui teisi, m´┐Żjutatud ajakirjanduses kajastavatest teemadest. Kas p´┐Żhjuseks, miks eestikeelsed vastajad on ´┐Żldiselt veidi skeptilisemad riigi suhtes, p´┐Żhjendades usaldamatust m´┐Żrksa sagedamini, kui venekeelsed vastajad, terve rea erinevate p´┐Żhjustega, on see, et nad on rohkem m´┐Żjutatud ajakirjanduses kajastatavatest poliitikutega seotud negatiivsetest s´┐Żnumitest? Nii´┐Żelda enam kaasatud ´┐Żldisesse poliitilisse diskursusesse? Sellisele v´┐Żimalusele viitab Zalleri teooria meedia m´┐Żjust eri (kolme) t´┐Ż´┐Żpi meediatarbijatele:

 

´┐Ż Need, kes end kunagi poliitiliste uudistega ei valgusta,

´┐Ż Need, kes kasutavad meediat v´┐Żga laialdaselt,

´┐Ż Keskmisel m´┐Ż´┐Żral meedias poliitilisi uudiseid j´┐Żlgivad tarbijad.

 

Zaller n´┐Żitab, et ainult keskmisel m´┐Ż´┐Żral meediat tarbivad indiviidid kohandavad oma arvamused meedias domineeriva s´┐Żnumi ja tooni j´┐Żrgi. Inimesed, kes ´┐Żldse meediat ei j´┐Żlgi, ei ole ka selle s´┐Żnumi poolt m´┐Żjutatud, nende m´┐Żtlemisviis mingist n´┐Żhtusest erineb meedi poolt pakutavast. Keskmisel m´┐Ż´┐Żral meedia j´┐Żrgimine aga soodustab seda, et omaks v´┐Żetakse meedia poolt "h´┐Ż´┐Żlekamalt" esitatud s´┐Żnum. [32] Kui teadlikkus meedia sisust on v´┐Żga k´┐Żrge, siis s´┐Żltub meedia s´┐Żnumi m´┐Żju vastuv´┐Żtjale tolle poliitilistest eelistustest ja v´┐Ż´┐Żrtustest. Seega on informatsiooni vastuv´┐Żtmise ja selle omaksv´┐Żtmise vahel kaarekujuline suhe.[33]

 

Rakendades Zalleri teooriat informatsiooni saamise ja usaldamatuse vahelise suhte seletamiseks anal´┐Ż´┐Żsitud andmete baasil, v´┐Żib ´┐Żelda, et k´┐Żige skeptilisemad on need vastajad, kes loevad/ vaatavad meediat keskmisel m´┐Ż´┐Żral, kuna nemad v´┐Żtavad t´┐Żen´┐Żolisemalt omaks selle "valjema" s´┐Żnumi, mis Eesti kontekstis kajastab poliitikat negatiivsemalt.[34] Siia r´┐Żhma kuuluvad eestikeelsed, madalama haridusega ja maaelanikest vastajad. Seevastu k´┐Żrgema haridustasemega vastajad ning linnaelanikud, kes tarbivad erinevaid meediakanaleid rohkem, ei ole t´┐Żen´┐Żoliselt meedias kajastatava poliitikaga seotud negatiivsetele s´┐Żnumitele niiv´┐Żrd vastuv´┐Żtlikud, kuna neid s´┐Żnumeid tasakaalustavad "vaiksemad" neutraalsed ja positiivsed s´┐Żnumid. Seet´┐Żttu on ka nemad optimistlikumad usalduse m´┐Ż´┐Żra suhtes riigiinstitutsioonide suhtes. Ja l´┐Żpuks, need elanikud, kes meie anal´┐Ż´┐Żsi andmetel riigiv´┐Żimu kohta teabe saamiseks meediat k´┐Żige v´┐Żhem kasutavad ´┐Ż nagu venekeelsed, Vene kodakondsusega ja kodakondsuseta vastajad ´┐Ż ei ole riigiinstitutsioonide suhtes niiv´┐Żrd skeptiliselt meelestatud, kui k´┐Żige esimene r´┐Żhm (eestikeelsed, madalama haridusega ja maaelanikud), kuna v´┐Żhese meediatarbimise t´┐Żttu ei m´┐Żjuta neid oluliselt ka meedia negatiivne s´┐Żnum.

 

Seda j´┐Żreldust kinnitab ka see, et Vene kodakondsusega ja kodakondsuseta elanikud ei oska sagedamini riigiv´┐Żimude poolse eba´┐Żiglase kohtlemise korral midagi ette v´┐Żtta: esimestest 30% ja teistest 24% lepib sellega, kui paratamatusega. Eesti kodakondsusega inimestest lepib eba´┐Żiglase kohtlemisega v´┐Żiksem hulk ´┐Ż 18%. Samuti arvavad need kaks esimesena nimetatud vastajagruppi sagedamini, et ´┐Żigus avalikus elus osaleda ei ole tagatud: Vene kodakondsusega ja kodakondsuseta vastajate seas arvab nii pisut ´┐Żle 30%, Eesti kodakondsusega vastajate seas jaga aga sama suhtumist 17%.

 


 

2.4 V´┐Ż´┐Żrandumine ja v´┐Żlistatus poliitikast

 

Eespool viitasime Habermasi poolt formuleeritud poliitiliselt toimiva avalikkuse ideaalile. Selle toimimise ´┐Żheks p´┐Żhim´┐Żtteks on, et avalik diskussioon on domineerimisest vaba, st. kokkulepeteni j´┐Żudmise aluseks on ratsionaalne argumentatsioon ja mitte v´┐Żimusuhted diskussioonis osalejate vahel. K´┐Żigil, keda diskuteeritavad otsused puudutavad, on p´┐Żhim´┐Żtteliselt v´┐Żrdne v´┐Żimalus diskussioonis osaleda, ja nad on ´┐Żksteise poolt dialoogipartneritena tunnustatud. Ka ei ole ´┐Żkski arutlusteema v´┐Żi ettepanek aprioorselt v´┐Żlistatud. Diskussiooni piirajaks on ainult ratsionaalse konsensuseni j´┐Żudmise viise puudutavad metanormid millest moodustub universaalne diskursiivne eetika. Tegemist on niisiis avalike asjade arutlemise m´┐Żngureeglitega, mis otsuste sisu ning osalejate suhtes on neutraalsed.[35] 

 

Diskursiivse eetika m´┐Żiste on v´┐Żga sarnane sissejuhatuses mainitud terminiga tsiviliseeritus, millega Edward Shils t´┐Żhistas erihuvide allutamist ´┐Żhishuvidele sellisel m´┐Ż´┐Żral, mis loob v´┐Żimalused selleks, et kodanike´┐Żhiskonnas v´┐Żiks toimuda k´┐Żigiga arvestav kommunikatsioon. Shils aga toonitab, et kodanike´┐Żhiskond ja tsiviliseeritus on seotud kindla, liberaaldemokraatliku valitsuskorra ja selle institutsioonidega.[36] Selles m´┐Żttes ei esita ta samasugust universaalsuse pretensiooni ´┐Żhiskonnale tervikuna nagu Habermas oma avaliku sf´┐Ż´┐Żri kontseptsiooniga. Ka on otseselt Habermasi mudeli kriitikana esitatud, et ´┐Żhtegi subjekti v´┐Żi n´┐Żuet mittev´┐Żlistav ratsionaalse argumentatsiooni arendamise avalik sf´┐Ż´┐Żr on v´┐Żimatu, mitte ainult praktikas vaid ka m´┐Żtteliselt-m´┐Żisteliselt. Juba klassikaliseks saanud t´┐Ż´┐Żs v´┐Żidavad radikaalse demokraatia teoreetikud Laclau ja Mouffe, et

 

konfliktide ja vastandumise n´┐Żol ei ole tegemist kahjuks m´┐Ż´┐Żdap´┐Ż´┐Żsmatute h´┐Żiretega ega ka inimeste tegelikkuses esineva v´┐Żimetusega oma erihuvidest loobuda selleks, et ratsionaalselt tegutsedes ´┐Żle´┐Żldise harmooniani j´┐Żuda ´┐Ż mis peaks justkui olema ideaal mille poole p´┐Ż´┐Żeldakse. V´┐Żidame hoopis, et ilma konfliktide ja vastandumiseta oleks pluralistlik demokraatlik poliitika v´┐Żimatu. M´┐Żte konfliktide l´┐Żplikust lahendamisest ´┐Ż isegi kui seda pakutakse kui as´┐Żmptootilist [st. tegelikkuses mitte saavutatavat] l´┐Żhenemist ratsionaalse konsensuse regulatiivsele ideele ´┐Ż ei saa olla eesm´┐Żrgiks demokraatia arendamisel. Vastupidi, selline v´┐Żljavaade on demokraatiale ohtlik. Sellisel juhul oleks pluralistliku demokraatia n´┐Żol tegemist "iseennast kummutava ideaaliga", kuna eesm´┐Żrgi saavutamine t´┐Żhendaks ka pluralismi l´┐Żppu. Seep´┐Żrast on demokraatliku poliitika jaoks meie arvates elut´┐Żhtis tunnistada, et igasugune konsensus p´┐Żhineb ´┐Żhe k´┐Żneviisi hegemooniale,[37] ja et sellel alati on "v´┐Żlisk´┐Żlg", mis selle l´┐Żplikku teostamist ei luba. Vastupidiselt Habermasi pooldajatele ei leia me, et see asjaolu demokraatia arengut n´┐Żrgendaks, vaid on nimelt demokraatia vajalikuks eeltingimuseks.[38]

 

 Ka k´┐Żesoleva uurimuse puhul oleme l´┐Żhtunud sellest, et avalik poliitiline diskussioon ei ole tegelikkuses kunagi t´┐Żielikult domineerimisest vaba ja ainult ratsionaalse argumentatsiooni reeglitega piiratud. Eesti poliitilise osaluse kriitilise vaatluse l´┐Żhtekohaks ei ole meil lootus, et avaliku diskussiooni sf´┐Ż´┐Żr saaks ideaalis k´┐Żiki v´┐Żimalikke seisukohti v´┐Żrdselt kohelda. Vastupidi, inim´┐Żiguste, demokraatia ja omariiklusega vastanduvad seisukohad peavad olema sellest v´┐Żlistatud, sest need on suunatud tsiviliseerituse (v´┐Żi diskursiivse eetika) ning Eesti omariikluse institutsioonide, ehk selle sf´┐Ż´┐Żri enda vastu, kus avalik poliitiline diskussioon peaks alles nii´┐Żelda toimuma hakkama. Sarnaselt eelnevas tsitaadis v´┐Żljendatuga ei pea me avaliku poliitilise diskussiooni eesm´┐Żrgiks ´┐Żldise konsensuse saavutamist ´┐Żhiskonna arengusuundade suhtes. Konsensus on tegelikult saavutatav ainult osade eesm´┐Żrkide suhtes ja alati piiratud hulga dialoogiosaliste vahel, ning selle eesm´┐Żrgiks ei saa demokraatlikus ´┐Żhiskonnas olla edasiste konfliktide ja ´┐Żksteisega vastuolus olevate seisukohtade v´┐Żlistamine. ´┐Żhiskonna m´┐Żjukaimate isikute ja institutsioonide omavahelise konsensuse otsimine ning selle ´┐Żldrahvaliku kokkuleppena kehtestamine ei ole ´┐Żhiskonnaliikmete poliitilisse dialoogi integreerimise, vaid nende sellest v´┐Żlistamise strateegia. Meie k´┐Żsimuseks ei saa niisiis praegu olla, missugune v´┐Żiks Eestis olla k´┐Żigi osapoolte ja seisukohtadega arvestava rahvusliku kokkuleppe sisu, vaid see, millised ´┐Żhiskonnaliikmete r´┐Żhmad on poliitilisest dialoogist v´┐Żljapoole j´┐Żetud ja millisel m´┐Ż´┐Żral.

 

K´┐Żesoleva uurimuse l´┐Żhteandmestikuks olevad k´┐Żsitlused on suures osas keskendunud poliitikas osalemise v´┐Żi mitteosalemise teemale; nende k´┐Żsitluste tellimise ´┐Żheks motiiviks on olnud vajadus rohkem teada saada n´┐Żhtusest, mida tuntakse kui poliitikast v´┐Ż´┐Żrandumist. Mainitud n´┐Żhtus v´┐Żib kajastuda selles, et poliitilises dialoogis osalemine on oma t´┐Żhtsust kaotanud ´┐Żhiskonnaliikmete v´┐Ż´┐Żrtushinnangutes. P´┐Żhjuseks v´┐Żib olla, et nad on oma taotlustele leidnud traditsioonilise poliitika asemele teisi v´┐Żljenduskanaleid. Inimeste iseseisev ´┐Żhinemine oma huvide ja v´┐Ż´┐Żrtuste edendamiseks on paljude L´┐Ż´┐Żne ´┐Żhiskonnateoreetikute arvates hakkamas traditsioonilist poliitikat asendama.[39] Sellisel juhul ei tulekski institutsionaalses poliitikas osalemise v´┐Żhenemist vaadelda kui v´┐Ż´┐Żrandumist. Aga v´┐Ż´┐Żrandumine v´┐Żib olla ka t´┐Żlgendatav kui objektiivse n´┐Żhtuse ´┐Ż poliitilisest dialoogist v´┐Żlistatuse ´┐Ż tagaj´┐Żrg. Tegemist v´┐Żib niisiis olla subjektiivse hoiakuga, aga ka adekvaatse reaktsiooniga objektiivsele v´┐Ż´┐Żrandumisele[40] ´┐Ż olukorrale, kus inimesel tegelikud m´┐Żjuv´┐Żimalused puuduvad ja ta ongi enamusest ´┐Żhiskonnaelu korraldamist otsustavatest protsessidest v´┐Żlja l´┐Żlitatud.

 

´┐Żhe varasema uurimuse andmetel on poliitilised otsused Eesti elanike arvates liigsel m´┐Ż´┐Żral m´┐Żjutatud selliste m´┐Żjukate Eesti ja L´┐Ż´┐Żne organisatsioonide poolt nagu pangad ja rahandusasutused, L´┐Ż´┐Żne kapital, Euroopa Liit, NATO ja poliitilised parteid, ning liiga v´┐Żhesel m´┐Ż´┐Żral kodanike´┐Żhenduste poolt, eriti nende, mis esindavad ´┐Żhiskonna majanduslikult n´┐Żrku r´┐Żhmasid nagu pension´┐Żrid, pered ja puuetega inimesed.[41] V´┐Żib k´┐Żll n´┐Żha, et traditsioonilise seltsitegevuse k´┐Żrvale on tekkimas selgemini l´┐Żhikeskkonna ja laiema ´┐Żhiskonna m´┐Żjutamisele keskenduvaid ´┐Żhendusi ja liikumisi; ka on aktiveerumas ameti´┐Żhingud. Samas on kodanike´┐Żhenduste k´┐Żsutuses liialt v´┐Żhe ressursse, ning needki on tgevusvaldkonniti ja geograafiliselt eba´┐Żhtlaselt jagunenud, kontsentreerudes suurematesse linnadesse.[42] On ka karta, et ´┐Żhiselt tegutsemise eeliseid suudavad kasutada peamiselt juba majanduslikult kindlustatumad ning suhteliselt keeruka asjaajamise kogemusi omavad kodanikud, mitte aga otsene n´┐Ż. rohujuuretasandi kodanikualgatus. Kas ja kuiv´┐Żrd kodanike´┐Żhendused poliitikas uusi m´┐Żjukanaleid avada suudavad s´┐Żltub loomulikult ´┐Żiguslikust ja administratiivsest keskkonnast, sh. avaliku ja ´┐Żrisektori valmidusest neid koost´┐Ż´┐Żsse kaasata ja kuulda v´┐Żtta.[43]

 

K´┐Żesoleva aasta mais ja juunis ES Turu-uuringute AS poolt teostatud elanikkonnak´┐Żsitlus vaatles muuhulgas Eesti elanike suhet suure hulga riiklike ja avalike institutsioonidega. Siin on niisiis tegemist riigi ja selle valitsusvormi legitiimsuse uurimisega elanike hulgas. ´┐Żhelt poolt k´┐Żsiti otse, millisel m´┐Ż´┐Żral vastajad ´┐Żht v´┐Żi teist institutsiooni usaldasid. Teiselt poolt paluti vastajatel hinnata enda informeeritust rea oluliste institutsioonide tegevusest ning ka seda, kuiv´┐Żrd t´┐Żhtis on olla informeeritud.

 

Ideaalis p´┐Żhinevad demokraatlikud otsused ´┐Żhiskonna informeeritud liikmete poolt esitatud seisukohtadele. Inimese tegelikku informeeritust v´┐Żi mitteinformeeritust poliitilise korra jaoks kesksete institutsioonide t´┐Ż´┐Żst v´┐Żib k´┐Żsitleda ka selle n´┐Żitajana, kuiv´┐Żrd tal tegelikult on v´┐Żimalik demokraatlikesse otsustusprotsessidesse kaasatud olla. Valimised, kus inimeste valimisotsuseid m´┐Żjutavad eelk´┐Żige parteide ja kandidaatide imago, isikuomadused v´┐Żi subjektiivsed ja juhuslikud tegurid, on demokraatia vahendina v´┐Żhem v´┐Ż´┐Żrtuslikud, kui valimised milles osalejad on ´┐Żhiskonna toimemehhanismidest h´┐Żsti informeeritud ja oma otsustes sellele ka toetuvad. Kui aga ´┐Żhiskonna liige ´┐Żldse ei leia, et ta vajab informatsiooni institutsioonide kohta, mis ometi tema enda elu ja v´┐Żimalusi m´┐Żjutavad, v´┐Żibki r´┐Ż´┐Żkida poliitikast v´┐Ż´┐Żrandumisest.

 

´┐Żks k´┐Żsimus ankeedis puudutas otseselt seda, kuiv´┐Żrd vastajad olid rahul demokraatia toimimisega Eesti vabariigis. V´┐Żga rahul oli 3% vastajatest, k´┐Żllaltki rahul 37%, mitte eriti rahul 36% ja mitte ´┐Żldse rahul 9%. Vastamata j´┐Żttis 15% k´┐Żsitletutest. Rahulolevaid oli nooremate hulgas rohkem kui vanemates vanuseklassides, eestikeelsete hulgas rohkem kui venekeelsete hulgas, k´┐Żrgharidusega vastajate hulgas teistest rohkem ning linnades rohkem kui maal.

 

Teised k´┐Żsimused puudutasid erinevaid institutsioone; nende vastuste v´┐Żrdlus annab ´┐Żksikasjalikuma pildi elanikkonna erinevate r´┐Żhmade suhtest riigi ja valitsuskorraga. Vanuse seos sellega ei ole j´┐Żrgnevates v´┐Żrdlustes enam n´┐Żhtav, k´┐Żll aga leiab kinnitust teiste mainitud jaotuste m´┐Żju.

 

Institutsioonidest usaldati k´┐Żige rohkem presidenti (neid kes usaldasid kas t´┐Żielikult v´┐Żi pigem oli koguni 80%). J´┐Żrgnesid Eesti Pank (62%), piirivalve (67%) ja kaitsej´┐Żud (65.%). K´┐Żige v´┐Żhem usaldati aga poliitilisi erakondi (22%) ning teisi mittetulundus´┐Żhinguid ja nende liitusid (34%). Samas oli viimaste v´┐Żhene usaldusv´┐Ż´┐Żrsus tingitud k´┐Żsimusele mittevastajate suurest hulgast mis oli suurem kui ´┐Żhelgi teisel k´┐Żsitluses mainitud 18 institutsioonist (44%) ´┐Ż mittetulundus´┐Żhenduste n´┐Żol on tegemist seni veel mitte laialdaselt teadvustatud ´┐Żhiskondlike tegutsejatega, mis seet´┐Żttu ei ´┐Żrata usaldust aga a priori mitte ka usaldamatust. Poliitiliste erakondade puhul oli negatiivse hinnangu andjaid kogunisti 56% vastajatest, ehk rohkem, kui ´┐Żhegi teise institutsiooni kohta k´┐Żivates vastustes.

 

Need mais-juunis 2002 saadud andmed on k´┐Żllaltki sarnased juba 1990. aastate esimesest poolest alates tehtud k´┐Żsitluste tulemustega, mis samamoodi on regulaarselt n´┐Żidanud presidenti, s´┐Żjav´┐Żge ja keskpanka (omavahel vahelduvas j´┐Żrjestuses) k´┐Żige rohkem ning alati poliitilisi erakondi k´┐Żige v´┐Żhem usaldatavate institutsioonidena.[44]

 

J´┐Żrgnevates tabelites on n´┐Żidatud erinevalt jaotatud vastajar´┐Żhmade usaldust osa k´┐Żsitluses mainitud institutsioonide vastu. Vaatluseks on valitud viis k´┐Żige rohkem vastajate usaldust p´┐Żlvinud institutsiooni: Vabariigi president, Eesti Pank, Piirivalve, Kaitsej´┐Żud ning kohalik omavalitsus. ´┐Żlevaate saamise kergendamiseks on tabelid v´┐Żga skemaatilised. V´┐Żlja on toodud ainult k´┐Żige rohkem ja k´┐Żige v´┐Żhem teatud institutsiooni usaldav grupp iga jaotuse l´┐Żikes. K´┐Żige rohkem usaldavad grupid on leitud nii, et on arvutatud kokku emba-kumba positiivset vastusevarianti (usaldan t´┐Żielikult; pigem usaldan) valinud vastajate osakaal, k´┐Żige v´┐Żhem usaldust tunnetavad grupid aga nii, et kokku on arvutatud kahe negatiivse vastusevariandi (pigem ei usalda; ´┐Żldse ei usalda) valinute osakaal. Kuna oli v´┐Żimalik ka k´┐Żsimusele vastamata j´┐Żtta ja vastamata j´┐Żtnute arv on erinevate vastajater´┐Żhmade hulgas erinev, tuleb ette ka juhtumeid, kus nii k´┐Żige usaldavam grupp on samas ka k´┐Żige v´┐Żhem usaldavam. Sellisel juhul on selles vastajategrupis teistest v´┐Żhem neid, kes k´┐Żsimusele on vastamata j´┐Żtnud.

 

Tabelite taolise lihtsustamise kaudu k´┐Żll kaob osa uurimusteabest ´┐Ż n´┐Żeme vastajar´┐Żhmade vahelisi, aga samas ei ole n´┐Żhtav, kas need olid suured v´┐Żi v´┐Żikesed. Samas annab see sarnaselt nt. aditiivsetele indeksitele v´┐Żimaluse kiiresti saada ´┐Żlevaadet sellest, kas ja milliseid mustreid tekib, kui ´┐Żldisemaid muutujaid ´┐Ż siin, niisiis informeeritust avalike institutsioonide t´┐Ż´┐Żst ning arusaamist sellest, kuiv´┐Żrd selline informeeritus on vajalik ´┐Ż vaadeldakse suure hulga spetsiifilisemate osak´┐Żsimuste abiga. 

 

Tabel 20. Usaldus institutsioonide vastu vanuser´┐Żhmade kaupa

(+ = usaldab teistest rohkem; - = usaldab teistest v´┐Żhem)

 

Vanus

Institutsioonid

 

President

Eesti Pank

Piirivalve

Kaitsej´┐Żud

KOV

15-19

-

 

-

+

 

20-29

 

 

 

-

 

30-39

 

+

+

 

-

40-49

 

 

 

 

+

50-59

 

 

 

 

 

60+

+

-

 

 

 

 

 

Tabel 21. Usaldus institutsioonide vastu keeler´┐Żhmade kaupa

(+ = usaldab teistest rohkem; - = usaldab teistest v´┐Żhem)

 

Keel

Institutsioonid

 

President

Eesti Pank

Piirivalve

Kaitsej´┐Żud

KOV

eesti

+

+

+

+

+

vene

-

-

-

-

-

 

 

Tabel 22. Usaldus institutsioonide vastu kodakondsuse kaupa

(+ = usaldab teistest rohkem; - = usaldab teistest v´┐Żhem)

 

 

Kodakondsus

Institutsioonid

 

President

Eesti Pank

Piirivalve

Kaitsej´┐Żud

KOV

Eesti

+

+

 

+

+

muu riik

-

 

-

-

 

kodakondsuseta

 

-

+

 

-

 

 

 

Tabel 23. Usaldus institutsioonide vastu haridustasemete kaupa

(+ = usaldab teistest rohkem; - = usaldab teistest v´┐Żhem)

 

 

Haridus

Institutsioonid

 

President

Eesti Pank

Piirivalve

Kaitsej´┐Żud

KOV

alg

 

-

-

+

 

kesk

-

 

 

 

-

k´┐Żrg

+

+

+

-

+

 

 

 


Tabel 24. Usaldus institutsioonide vastu asulat´┐Ż´┐Żpide kaupa

(+ = usaldab teistest rohkem; - = usaldab teistest v´┐Żhem)

 

 

Elukoht

Institutsioonid

 

President

Eesti Pank

Piirivalve

Kaitsej´┐Żud

KOV

linn

-

+

-

+

-

-

maa

+

-

+

 

+

 

 

Kui v´┐Żrrelda erinevate sotsiaal-demograafiliste jaotuste alusel tekkivaid vastajagruppe omavahel selles osas, kuiv´┐Żrd mainitud viit institutsiooni usaldatakse, paistavad polariseerituse poolest silma eelk´┐Żige kaks jaotust. Vanus ning vastaja elukoha t´┐Ż´┐Żp v´┐Żivad k´┐Żll m´┐Żjutada tema usaldust ´┐Żhe v´┐Żi teise institutsiooni vastu, aga see m´┐Żju on institutsiooniti erinev ´┐Ż nende jaotuste alusel ei moodustu avalikke institutsioone ´┐Żldiselt rohkem v´┐Żi v´┐Żhem usaldavaid sotsiaal-demograafilisi gruppe. V´┐Żga selge on aga erinevus eestikeelsete ja venekeelsete vastajate vahel: k´┐Żigi mainitud institutsioonide puhul oli eestikeelsete vastajate usaldus k´┐Żrgem kui venekeelsete. See tulemus ´┐Żhtib teiste k´┐Żsitluste tulemustega, mida 1990. aastate algusest peale Eestis on tehtud, ning on analoogiline ka L´┐Żti ja Leedu vene- ja poolakeelset v´┐Żhemust riigikeelse enamusega v´┐Żrrelnud uurimustega.[45] Selle muutuja m´┐Żju kajastub ka siis, kui r´┐Żhmitada vastajaid kodakondsuse l´┐Żikes.

 

Teine jaotus, millel on selge m´┐Żju avalike institutsioonide vastu tuntud usaldusele tervikuna on vastaja haridustase. Ainult kaitsej´┐Żudusid usaldavad k´┐Żrgharidusega vastajad teistest v´┐Żhem ´┐Ż siinkohal on ´┐Żheks p´┐Żhjuseks kindlasti n´┐Żukogudeaegne praktika, mis pani s´┐Żjav´┐Żekohuslased ´┐Żksteisest erinevasse olukorda nimelt olenevalt haridustasemest ja j´┐Żttis k´┐Żrgharidusega vastajatest suure osa ilma s´┐Żjav´┐Żeteenistuse kogemusest. K´┐Żiki teisi institutsioone usaldavad nemad aga teistest vastajatest rohkem.

 

Mainitud tendents ´┐Ż keele ja haridustaseme vastajaid tugevalt ´┐Żksteisest eristav m´┐Żju ´┐Ż on n´┐Żhtav ka k´┐Żsimuste puhul, mis puudutavad informeeritust riiklike ja avalike institutsioonide t´┐Ż´┐Żst.

 

J´┐Żrgnevates tabelites on v´┐Żrreldud erinevate elanikkonnar´┐Żhmade arusaamu sellest, kuiv´┐Żrd nad on  informeeritud riiklike ja avalike institutsioonide t´┐Ż´┐Żst ning nende hinnangut sellele, millisel m´┐Ż´┐Żral on vajalik informeeritud olla. Tabelite koostamise p´┐Żhim´┐Żtted on samasugused nagu eelpool. Vastused on antud k´┐Żsimustele "kuiv´┐Żrd olete informeeritud mainitud institutsioonide t´┐Ż´┐Żst" ning "kuiv´┐Żrd vajalik on teie arvates olla informeeritud" nende t´┐Ż´┐Żst, ja vastused on taas valitud nelja vastusevariandi hulgast.

 

 

Tabel 25. Informeeritus vanuser´┐Żhmade kaupa

(+ = teistest rohkem informeeritud; - = teistest v´┐Żhem)

 

 

Vanus

Institutsioonid

 

RK

VV

Presi-dent

RK esi-mees

Pea-minis-ter

KOV

Kohus

Riigi-kont-roll

´┐Żigus-kants-ler

Riigi-proku-ratuur

RK alal komis-jon

RK frakt-sioonid

15-19

+

+

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

20-29

 

 

 

 

 

-

+

-

-

-

-

+

30-39

 

 

 

 

 

+

-

 

 

 

 

 

40-49

 

 

 

 

+

 

 

 

 

+

 

-

50-59

-

-

-

-

-

 

 

 

 

 

 

 

60+

 

 

+

+

 

 

 

+

 

 

+

 

 

 

 

Tabel 26. Informatsioonivajaduse tunnetamine vanuser´┐Żhmade kaupa

(+ = teistest rohkem vajadust; - = teistest v´┐Żhem)

 

 

Vanus

Institutsioonid

 

RK

VV

Presi-dent

RK esi-mees

Pea-minister

KOV

Kohus

Riigi-kont-roll

´┐Żigus-kants-ler

Riigi-pro-kura-tuur

RK alal komis-jon

RK frakt-sioonid

15-19

-

 

 

 

 

-

 

-

-

-

 

 

20-29

 

 

 

 

-

 

+

+

 

+

 

-

30-39

 

 

-

 

 

+

 

 

 

 

 

 

40-49

 

+

+

+

+

 

 

 

+

 

 

 

50-59

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

+

+

60+

+

-

 

-

 

 

-

 

 

 

-

 

 

 

 


Tabel 27. Informeeritus keeler´┐Żhmade kaupa

(+ = teistest rohkem vajadust; - = teistest v´┐Żhem)

 

 

Keel

Institutsioonid

 

RK

VV

Presi-dent

RK esi-mees

Pea-minis-ter

KOV

Kohus

Riigi-kont-roll

´┐Żigus-kants-ler

Riigi-pro-kura-tuur

RK alal komis-jon

RK frakt-sioonid

eesti

+

+

+

+

+

+

-

+

+

+

-

-

vene

-

-

-

-

-

-

+

-

-

-

+

+

 

 

 

Tabel 28. Informatsioonivajaduse tunnetamine keeler´┐Żhmade kaupa

(+ = teistest rohkem vajadust; - = teistest v´┐Żhem)

 

Keel

Institutsioonid

 

RK

RK

VV

Presi-dent

RK esi-mees

Pea-minis-ter

KOV

Kohus

Riigi-kont-roll

´┐Żigus-kants-ler

Riigi-pro-kura-tuur

RK alal komis-jon

RK frakt-sioonid

eesti

+

-

-

-

-

+

-

-

-

-

-

-

vene

-

+

+

+

+

-

+

+

+

+

+

+

 

 

 

Tabel 29. Informeeritus kodakondsuse kaupa

(+ = teistest rohkem vajadust; - = teistest v´┐Żhem)

 

Koda-kond-sus

Institutsioonid

 

 

RK

VV

Presi-dent

RK esi-mees

Pea-minis-ter

KOV

Kohus

Riigi-kont-roll

´┐Żigus-kants-ler

Riigi-pro-kura-tuur

RK alal komis-jon

RK frakt-sioonid

Eesti

+

+

+

 

+

+

 

+

+

 

-

+

muu riik

 

 

 

+

 

 

+

 

 

 

+

 

Kodakondsu-seta

-

-

-

-

-

-

-

-

-

+  -

 

-

 

 

 


Tabel 30. Informatsioonivajaduse tunnetamine kodakondsuse kaupa

(+ = teistest rohkem vajadust; - = teistest v´┐Żhem)

 

 

Koda-kond-sus

Institutsioonid

 

 

RK

VV

Presi-dent

RK esi-mees

Pea-minis-ter

KOV

Kohus

Riigi-kont-roll

´┐Żigus-kants-ler

Riigi-pro-kura-tuur

RK alal komis-jon

RK frakt-sioonid

Eesti

-

-

+ -

-

+

-

+

-

-

-

-

-

-

muu riik

+

+

 

+

 

 

+

+

+

 

+

+

Kodakondsuseta

 

 

 

 

 

-

 

 

 

+

 

 

 

 

 

Tabel 31. Informeeritus haridustaseme kaupa

(+ = teistest rohkem vajadust; - = teistest v´┐Żhem)

 

 

Hari-dus

Institutsioonid

 

 

RK

VV

Presi-dent

RK esi-mees

Pea-minis-ter

KOV

Kohus

Riigi-kont-roll

´┐Żigus-kants-ler

Riigi-pro-kura-tuur

RK alal komis-jon

RK frakt-sioonid

alg

-

-

-

-

-

 

 

 

-

-

+

 

kesk

 

 

 

 

 

-

 

 

 

 

-

-

k´┐Żrg

+

+

+

+

+

+

+

-

+

-

+

+

 

+

 

 

 

Tabel 32. Informatsioonivajaduse tunnetamine haridustaseme kaupa

(+ = teistest rohkem vajadust; - = teistest v´┐Żhem)

 

Hari-dus

Institutsioonid

 

 

RK

VV

Presi-dent

RK esi-mees

Pea-minis-ter

KOV

Kohus

Riigi-kont-roll

´┐Żigus-kants-ler

Riigi-pro-kura-tuur

RK alal komis-jon

RK frakt-sioonid

alg

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

kesk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

k´┐Żrg

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

 

 

 


Tabel 33. Informeeritus asulat´┐Ż´┐Żpide kaupa

(+ = teistest rohkem vajadust; - = teistest v´┐Żhem)

 

Elu-koht

Institutsioonid

 

 

RK

VV

Presi-dent

RK esi-mees

Pea-minis-ter

KOV

Kohus

Riigi-kont-roll

´┐Żigus-kants-ler

Riigi-pro-kura-tuur

RK alal komis-jon

RK frakt-sioonid

linn

+

+

-

+

-

-

+

+

+

+

+

+

maa

-

-

+

-

+

+

-

-

-

-

-

-

 

 

Tabel 34. Informatsioonivajaduse tunnetamine asulat´┐Ż´┐Żpide kaupa

(+ = teistest rohkem vajadust; - = teistest v´┐Żhem)

 

Elu-koht

Institutsioonid

 

 

RK

VV

Presi-dent

RK esi-mees

Pea-minis-ter

KOV

Kohus

Riigi-kont-roll

´┐Żigus-kants-ler

Riigi-pro-kura-tuur

RK alal komis-jon

RK frakt-sioonid

linn

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

maa

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

 

 

Nagu mainitud, on keele ja haridustaseme vastajaid ´┐Żksteisest tugevasti eristav m´┐Żju n´┐Żhtav ka siin. Nendele lisandub elukoha t´┐Ż´┐Żp ´┐Ż linn v´┐Żi maakoht ´┐Ż kui kolmas oluline tegur, mis vastaja ja avalike institutsioonide suhet m´┐Żjutab. 

 

Arutlusainet pakub aga j´┐Żrgmine asjaolu. Vastajate arusaam oma informeeritusest ning nende hinnang vajadusele nimetatud institutsioonide t´┐Ż´┐Żga kursis olla on erinevate jaotuste puhul erinevalt ´┐Żksteisega seotud. K´┐Żrgharidusega vastajad hindavad oma informeeritust k´┐Żrgemalt kui teised, ning peavad ka olulisemaks informeeritud olla. Linnaelanikud leiavad suurema osa institutsioonide puhul sagedamini, et nad tunnevad nende t´┐Ż´┐Żd, ning samuti peavad nende k´┐Żigi kohta informatsiooni saamist t´┐Żhtsamaks kui maaelanikud. Jaotades vastajaid keeler´┐Żhmadesse on seos aga vastupidine. Venekeelsed vastajad peavad end v´┐Żheinformeerituks, aga hindavad palju sagedamini informatsiooni saamist vajalikuks kui eestikeelsed. Kuigi Eesti kodanikud omavad rohkem informatsiooni riiklike ja avalike institutsioonide t´┐Ż´┐Żst, kui muu riigi kodanikud v´┐Żi kodakondsuseta eestimaalased, peavad informatsioonivajadust k´┐Żige t´┐Żhtsamaks muu riigi (p´┐Żhiosas Venemaa) kodanikud.

 

Paistab niisiis, et riigi kesksete institutsioonide t´┐Ż´┐Żga mitte kursis olemine v´┐Żib tuleneda kahest v´┐Żga erinevast asjaolust. Algharidusega vastajatest ja maaelanikest paljud ei leia, et informatsioon oleks nende jaoks t´┐Żhtis ´┐Ż et institutsioonide tegevus nende elu v´┐Żiks m´┐Żjutada v´┐Żi vastupidi, et parem informeeritus v´┐Żiks nendele endile anda v´┐Żimaluse mingit m´┐Żju avaldada poliitilistes otsustusprotsessides. Venekeelsed vastajad aga tunnistavad informatsioonivajadust rohkem kui eestikeelsed, pidades end samas v´┐Żheinformeerituteks. Kuna riigiinstitutsioonid tegutsevad peaasjalikult eesti keeles, on suur hulk informatsiooni t´┐Żesti k´┐Żttesaamatu keelt mittevaldavale inimesele. Eraldi anal´┐Ż´┐Żsimist vajaks ka venekeelse ajakirjanduse v´┐Żime riiklikke institutsioone puudutavat teavet lugejaskonnale edasi anda ´┐Ż venekeelsed vastajad m´┐Żrkisid palju harvem kui eestikeelsed, et olid riigiv´┐Żimuorganite tegevuse kohta saanud ajakirjandusest teavet "peaaegu iga p´┐Żev" v´┐Żi "´┐Żsna tihti" (vt. ptk. 2.3 ). Selle p´┐Żhjuseks on kindlasti v´┐Żhesem ajakirjanduse lugemine, aga v´┐Żib-olla ka tarbitud ajakirjanduse v´┐Żhesem informatiivsus selles vallas.

 

Nagu mainitud, on informeeritus riigi kesksete institutsioonide t´┐Ż´┐Żst v´┐Żga suures osas ka selle n´┐Żitaja, millisel m´┐Ż´┐Żral ´┐Żhiskonna liige on kaasatud selle kujundamisse. Demokraatlik ´┐Żhiskond p´┐Ż´┐Żdleb selle poole, et inimese v´┐Żimalused ´┐Żhiskonnaelus osaleda ei oleks temast endast olenematute, ´┐Żhiskonnastruktuuri poolt seatud takistustega piiratud. Eelnevad v´┐Żrdlused osutasid kolme v´┐Żheminformeeritud ja v´┐Żhemal m´┐Ż´┐Żral ´┐Żhiskonnaelus osalemiseks v´┐Żimelise grupi olemasolule Eestis ´┐Ż need moodustuvad maaelanikest, algharidusega inimestest ning venekeelsetest. Kaks viimast ka usaldasid avalikke institutsioone v´┐Żhem kui teised. Nende kolme r´┐Żhma demokraatiasse kaasamise strateegiad peavad aga olema erinevad.

 

Venekeelsed vastajad n´┐Żitasid ´┐Żles motiveeritust end riiklike institutsioonide tegevusega kurssi viia. See v´┐Żljendab v´┐Żhemalt positiivset hoiakut, mis k´┐Żll alati ei pruugi ennustada tegelikku k´┐Żitumist. Avaliku v´┐Żimu jaoks t´┐Żstatub k´┐Żsimus, kuidas sellele huvile saaks konstruktiivselt vastata. Maaelanike ja algharidusega inimeste huvipuudus ja subjektiivne eemaldumine avaliku v´┐Żimu institutsioonidest aga viitavad poliitilise avalikkuse eba´┐Żnnestumisele nende r´┐Żhmade dialoogisse kaasamisel. See v´┐Żide ei ole m´┐Żeldud s´┐Ż´┐Żdistusena ei m´┐Żne v´┐Żimuloleva v´┐Żi v´┐Żimul olnud valitsuse ega ka poliitilises sf´┐Ż´┐Żris osalemisest loobunud inimeste aadressil.

 

Mida pidasid siis need vastajater´┐Żhmad ´┐Ż algharidusega vastajad ja maaelanikud ´┐Ż peamiseks p´┐Żhjuseks, miks poliitilisi institutsioone ei usaldata? Nagu ka k´┐Żigi vastajate hulgas keskmiselt, valiti pakutud p´┐Żhjuste hulgast k´┐Żige rohkem "ebaefektiivsust, rahva raha raiskamist" ning asjaolu, et poliitikud ja ametnikud tegelevad ´┐Żhishuvide asemel oma erihuvidega. Nendele j´┐Żrgnesid kolmandal kuni viiendal kohal poliitilised skandaalid, korruptsioon ja valimiss´┐Żsteem, j´┐Żllegi suhteliselt sarnaselt vastajate ´┐Żldise keskmisega. K´┐Żige harvem nimetati usaldamatuse peamiste p´┐Żhjendustena ajakirjanduse m´┐Żju ning inimeste endi teadmatust, niisiis neid vastusevariante mis sisuliselt peavad usaldamatuse eest vastutavatena teisi, kui poliitikuid ja poliitilisi institutsioone ennast.

 

Niisiis ei erine poliitikast k´┐Żige rohkem v´┐Ż´┐Żrandunud r´┐Żhmad vastajate keskmisest usaldamatuse p´┐Żhjuste j´┐Żrjestuse poolest. K´┐Żll aga on t´┐Żheldatav, et nendesse r´┐Żhmadesse kuulunud vastajad suutsid teistest harvemini hinnata p´┐Żhjuse t´┐Żhtsust v´┐Żi t´┐Żhtsusetust. Siin, nagu ka k´┐Żsitluste muudes osades, valisid nad teistest sagedamini vastusevariandi "ei oska ´┐Żelda". ´┐Żks sellest tulenev j´┐Żreldus on, et tavap´┐Żrased k´┐Żsitlusmeetodi abiga teostatud uurimused ei pruugi olla ´┐Żhtlaselt sobilikud k´┐Żigi elanikkonnar´┐Żhmade uurimiseks ja neid tuleks t´┐Żiendada teistsuguseid meetodeid rakendavate uurimustega. Teisalt v´┐Żime ka t´┐Żlgendada vastuse mitteteatamist kui j´┐Żrjekordset n´┐Żidet vastaja kaugenemisest kogu sellest valdkonnast mida k´┐Żsitlus puudutas.[46]

 

 


Tabel 33. Nende vastajate osakaal algharidusega vastajate ja maaelanike hulgas, kes pidasid asjaolu peamiseks poliitiliste institutsioonide mitteusaldamise p´┐Żhjuseks, %

 

 

Usaldamatuse p´┐Żhjus

Vastajategrupid

 

Algharidusega vastajad

Maa-elanikud

Vastajate keskmine

ebaefektiivsus, rahva raha raiskamine

48

45

49

puudub koost´┐Ż´┐Ż poliitiliste j´┐Żudude vahel

27

27

30

mittevajalike projektidega tegelemine

21

22

26

poliitikud ja ametnikud tegelevad oma erihuvidega

46

48

49

korruptsioon

40

40

45

poliitilised skandaalid

34

41

37

valimiss´┐Żsteem

30

31

32

ajakirjanduse m´┐Żju, negatiivse info v´┐Żimendamine

10

11

15

inimeste endi informeerimatus ja teadmatus

14

19

23

seadused ja m´┐Ż´┐Żrused on halvasti s´┐Żnastatud

24

26

29

poliitikute manipuleerimine infoga

15

19

25

muu p´┐Żhjus

´┐Ż

´┐Ż

0,4

 

 

Paistab niisiis, et venekeelsete vastajate seotust poliitiliste institutsioonidega oleks v´┐Żimalik m´┐Żjutada suurema t´┐Żhelepanu p´┐Ż´┐Żramisega informatsiooni edastamisele vene keeles. Maaelanike ja algharidusega vastajate usaldamatus poliitilise s´┐Żsteemi vastu seevastu ei ole seotud ´┐Żhegi nende jaoks spetsiifilise pretensiooniga. Pigem tuleb seletust otsida kogu uue iseseisvusaja jooksul j´┐Żtkunud majanduslikest ja sotsiaalsetest arengutest, mis on halvendanud nimelt nende elanikkonnar´┐Żhmade elutingimusi ja v´┐Żimalusi ´┐Żhiskonnaelus osaleda.

 

K´┐Żsimus ei ole ainult osalemiseks vajalike ressurside (rahaliste, organisatsiooniliste, informatsiooni) puudumises, vaid ka selles, et n´┐Żukogude valitsusvorm ei v´┐Żimaldanud poliitilises kultuuris arendada selliseid v´┐Ż´┐Żrtusi nagu pluralism ja elanikkonna kaasamise vajadus otsustusprotsessidesse. "Eestis toodetakse p´┐Żevast p´┐Żeva ka n´┐Żukogude korda." See, president Mere ´┐Żhes k´┐Żnes sisalduv ´┐Żtlus on edasi aktuaalne ja vajab pidevat t´┐Żhelepanu. ´┐Żks, n´┐Żukogude ´┐Żhiskonna p´┐Żrandina saadud arusaam n´┐Żeb ´┐Żhiskonda p´┐Żhim´┐Żtteliselt homogeensena.[47] Marksismi-leninismi kohaselt oli ainus sotsialistlikus ´┐Żhiskonnas eksisteeriv jaotus rahva ja rahvavaenlaste vahel. Huvisid, mis erinesid v´┐Żidetavalt "t´┐Ż´┐Żtava elanikkonna" huvisid esindava partei ja riigi taotlustest, ei tunnistatud legitiimseteks. Institutsionaalse poliitika sf´┐Ż´┐Żris v´┐Żljendab selle arusaama p´┐Żsima j´┐Ż´┐Żmist tavap´┐Żraseks moodustunud poliitilise vastase demoniseerimine (nt. nn. pildiskandaal) ning v´┐Żhene valmidus kompromissideks ja konstruktiivseks kriitikaks. Parteid on n´┐Żinud ennast pigem fikseeritud programme teostavate suletud, ´┐Żksmeelsete avangardidena, kui erinevaid n´┐Żgemusi alt ´┐Żles vahendavate kanalitena. Aga lisaks minevikup´┐Żrandile on osa elanikkonnar´┐Żhmade poliitikast v´┐Żlistatust tekitanud praegune areng ise, mis on viinud ´┐Żha suuremate erinevusteni ´┐Żhiskonna sotsiaal-demograafiliste r´┐Żhmade vahel.  

 

Elutingimuste ja arvatavasti ka probleemide teadvustamise osas on erinevus ´┐Żhiskonna ´┐Ż´┐Żrmuste vahel v´┐Żib-olla suurem, kui see on eelnenud sajandi jooksul kordagi olnud. Kuigi ´┐Żhiskonna diferentseerituse ja kompleksuse kasv on Eestis toimunud erakordselt kiiresti, ei ole see n´┐Żhtus omane ainult Eestile, vaid suurele osale kaasaegsest maailmast. Selles on n´┐Żhtud v´┐Żljakutset demokraatiale ka mujal. Efektiivse otsustusprotsessi ´┐Żks tingimus on kompleksuse v´┐Żhendamine, mis vastasel korral on poliitilises praktikas on viinud osa elanikkonnar´┐Żhmade huvide poliitilise esindatuse piiramiseni. Itaalia politoloog Danilo Zolo[48] m´┐Żrgib, et sellise piiramise vahendiks ei pruugi olla totalitaarne ideoloogia v´┐Żi otsesed repressioonid, vaid avaliku sf´┐Ż´┐Żri destruktureeritus ning poliitiliste j´┐Żudude hajutamine ja ´┐Żksteisest isoleerimine. Niisiis on ´┐Żldse avalikus poliitilises diskussioonis ja otsustusprotsessides loobutud ideest, et dialoogi tuleks kaasata k´┐Żiki, keda arutatav otsus puudutab; olemasolev rahulolematus ´┐Żhiskonnas ei omanda selgepiiriliste n´┐Żudmiste kuju ja ei v´┐Żljendu ka otseste konfliktidena. Tulemuseks on valimiste poolt paika pandud oligarhiate teke, mille tegelik sotsiaalne baas j´┐Ż´┐Żb v´┐Żga kitsaks ning ei soodusta seega rahulolematust p´┐Żhjustanud probleemidega tegelemist.. 

 

Zolo m´┐Żrgib sellesuunalisi arenguid ´┐Żhendriikides, Prantsusmaal ja Shveitsis, aga ka postkommunistlikus Poolas ja Ungaris. Mainitud tendentside v´┐Żga selge n´┐Żitena toob ta Singapuri, mille mudelit ta iseloomustab j´┐Żrgmiselt:

 


Singapur on rikkuse ja tehnoloogilise arengu poolest t´┐Żusnud Jaapani j´┐Żrel teisele kohale Kagu-Aasias. Rohkem kui kolmk´┐Żmmend aastat on seda kaasaegset linnriiki valitsenud isemoodi filosoof-kuningas, Lee Kuan Yew. Ilma t´┐Żpsema poliitilise ideoloogiaga p´┐Żhjendamata on Lee korraldanud oma kolme miljoni kaaskodaniku elu kuni ´┐Żksikasjadeni nagu keskkonnak´┐Żsimused, eluviisid, individuaalsed ja kollektiivsed huvid ja taotlused, p´┐Ż´┐Żrates t´┐Żhelepanu koguni avalikus kohas s´┐Żlitamisele ja suitsetamisele. Praegu ei leidu maailmas teist nii t´┐Żielikku n´┐Żidet kaasaegsest antipolisest, mida iseloomustab ´┐Ż´┐Żrmine tehnoloogiline t´┐Żhusus, informatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine, j´┐Żukus, k´┐Żrgetasemelised avalikud teenused (eriti koolid ja haiglad), k´┐Żrge t´┐Ż´┐Żh´┐Żive, t´┐Żhus ja haritud ametnikkond, sotsiaalsed suhted mis on t´┐Żpselt allutatud funktsionaalsetele vajadustele,[49] ning poliitiliste ideoloogiate ja avaliku diskussiooni t´┐Żielik puudumine.[50]

 

Eestit Zolo ei maini.


 

III Uurimuse kokkuv´┐Żtvad j´┐Żreldused

 

 

K´┐Żesolev uurimus seadis oma eesm´┐Żrgiks anal´┐Ż´┐Żsida 2002. aasta kevadel teostatud elanikkonnak´┐Żsitluste tulemusi Eesti elanike poliitilise osaluse, eriti kodanikuidentiteedi ja poliitikasse kaasatuse seisukohast. K´┐Żigepealt tuleb m´┐Żrkida, et vaadeldud materjal on mahukas ja v´┐Żimaldaks ka teistsugust anal´┐Ż´┐Żsi. Samas on v´┐Żga oluline, et rohkem kui seni otsitaks v´┐Żimalusi saadud k´┐Żsitlustulemuste t´┐Żlgendamisele kindlate, l´┐Żbi m´┐Żeldud probleemiasetuste kaudu. Enamasti on Eestis teostatud, poliitilist osalemist puudutavate k´┐Żsitluste k´┐Żsitlemisel piirdutud vastuste distributsioonide esitamisega kogu valimis ning erineva emakeelega v´┐Żi kodakondsusega vastajate l´┐Żikes. Kui aga iseenesest huvitavat teavet ei seostata ´┐Żldisema probleemiseadega, j´┐Ż´┐Żb see v´┐Żheinformatiivseks ja fragmentaarseks.

 

Eelpool kirjeldatud anal´┐Ż´┐Żsi olulisimate tulemustena v´┐Żib esile t´┐Żsta j´┐Żrgnevat:

 

1) Rahulolematus poliitiliste otsustega ei v´┐Żljendu Eesti elanike hulgas institutsionaalses poliitikas osalemise p´┐Ż´┐Żdena, vaid sellele tervikuna vastandumise v´┐Żi sellest eemaldumisena. Meeleavaldusi, allkirjade kogumist vms. m´┐Żistetakse kui poliitilistele institutsioonidele vastandumist. ´┐Żhiskonnaliikmeid lahutab ´┐Żksteisest mitte poliitiliste otsuste heakskiitmine v´┐Żi kriitika nende suhtes, vaid suhe kogu institutsionaalse poliitikaga kui tervikuga. Sealjuures on oluliseks teguriks, kas vastaja on end ´┐Żiguslik-poliitiliselt m´┐Ż´┐Żratlenud v´┐Żi mitte.

 

2) Vaadeldes elanike usaldust poliitiliste institutsioonide vastu ning informeeritust nende t´┐Ż´┐Żst on vastajaid k´┐Żige rohkem ´┐Żksteisest eristavateks jaotusteks haridustase, keel, kodakondsuse ja elukoha t´┐Ż´┐Żp. Algharidusega, maalelavaid ning venekeelseid mittekodanikest vastajaid v´┐Żib pidada k´┐Żige rohkem Eesti poliitilisest elust v´┐Ż´┐Żrandunud elanikkonna r´┐Żhmadeks.

 

3) Nendest r´┐Żhmadest paistsid aga Vene (teises k´┐Żsitluses "muu riigi") kodanikud silma suurema huvi suhtes riiklikke institutsioone puudutava teabe vastu, samuti suurema valmidusega vastata riigi olukorda puudutavatele k´┐Żsimustele. V´┐Żrreldes kodakondsuseta vastajatega v´┐Żljendasid nad rohkem seotust Eesti riiklike institutsioonidega, vaatamata sellele, et ka nendel puudub otsene formaalne seos riigiga kodakondsuse n´┐Żol. Vene kodakondsuse omandamist v´┐Żib seega t´┐Żlgendada kui v´┐Żljendust poliitiliste protsessidega l´┐Żlitumise soovist.

 

4) ´┐Żksikutest vastajate r´┐Żhmadest olid k´┐Żrgharidusega vastajad need, kes v´┐Żljendasid k´┐Żige suuremat seotust poliitiliste institutsioonidega, olid nende t´┐Ż´┐Żst k´┐Żige paremini informeeritud, ning kes k´┐Żige rohkem n´┐Żgid usaldamatuse p´┐Żhjusi mujal kui poliitikute ja valitsusasutuste t´┐Ż´┐Żs.

 

Uurimuses t´┐Żlgendasime empiirilisi andmeid poliitilist osalust puudutavate teoreetiliste mudelite abiga, millest olulisim oli J´┐Żrgen Habermasi poolt arendatud normatiivne n´┐Żgemus avalikust diskussioonist. Selle kohaselt peaksid poliitiliste otsuste l´┐Żhtekohad selguma dialoogis, milles saavad v´┐Żrdsetena osaleda k´┐Żik need, keda antud otsused puudutavad. Dialoog peaks olema v´┐Żimusuhete poolt mittem´┐Żjutatav ja juhinduma ainult igasuguse ratsionaalse arutluse aluseks olevatest metanormidest. Kuigi t´┐Żdesime, et see ideaal on praktikas paljudel p´┐Żhjustel teostamatu, on siiski m´┐Żtekas vaadelda poliitilist protsessi kui j´┐Żtkuvat kommunikatsiooni. Anal´┐Ż´┐Żsitud k´┐Żsitlustulemused aga osutavad, et Eestis on elanikkonnar´┐Żhmasid, keda sellesse protsessi ei ole l´┐Żlitatud.

 

Sarnaselt m´┐Żnede Habermasi kriitikutega l´┐Żhtusime sellest, et pluralistlik demokraatia ei saa eesm´┐Żrgiks seada k´┐Żigi konfliktide lahendamist. Konflikt on demokraatliku dialoogi koostisosa ja seda v´┐Żib isegi pidada sotsiaalse integratsiooni vahendiks. Vaadeldud k´┐Żsitlustulemuste valguses tundub Eesti poliitilise dialoogi peaprobleemiks olevat mitte kokkulepete puudumine, vaid see, et paljud inimesed ei ole ´┐Żldse kokkulepete s´┐Żlmijate hulka osalema kutsutud. Kui osad Eesti elanikud on poliitilistest institutsioonidest v´┐Ż´┐Żrandunud, v´┐Żib see olla tulemuseks nimelt sellest, et nende huvid ja eesm´┐Żrgid ei leia poliitilises kommunikatsioonis ka sellist esindatust, mis v´┐Żiks konfliktina v´┐Żljenduda. Tegemist on ilmselt peat´┐Żkis 2.4 mainitud "singapuri mudeli" ´┐Żhe omadusega. 

 

Eesti poliitiline avalikkus pidi ennast v´┐Żlja arendama kiiresti ning olukorras, kus majanduslike ja poliitiliste olude pideva muutumise t´┐Żttu ei suutnud paljud inimesed oma huve ja eesm´┐Żrke teadvustada v´┐Żi m´┐Ż´┐Żratleda. Paljud demokraatlike kapitalistlike ´┐Żhiskondade jaoks t´┐Ż´┐Żpilised sotsiaal-majanduslike r´┐Żhmade huve esindavad organisatsioonid on Eestis seni n´┐Żrgad v´┐Żi koguni moodustamata. L´┐Żhemas perspektiivis on poliitilises avalikkuses osalejate huvides olnud omavahelise konsensuse otsimine. See on taganud poliitiliste protsesside teatava stabiilsuse ja ennustatavuse. Praktikas on aga see t´┐Żhendanud paljude ´┐Żhiskonnas objektiivselt eksisteerivate konfliktide sulgemist v´┐Żljapoole institutsionaalset poliitikat, mis asjaolu n´┐Ż´┐Żd v´┐Żljendubki poliitikast v´┐Ż´┐Żrandumisena. See aga ´┐Ż´┐Żnestab kogu poliitilise s´┐Żsteemi legitiimsust ja on pikemas perspektiivis demokraatia p´┐Żsimaj´┐Ż´┐Żmisele ohtlik.

 

Praeguse poliitika ´┐Żlesandeks ei peaks seega olema niiv´┐Żrd uue konsensuse otsimine, vaid institutsionaalse vormi andmine nendele potentsiaalsetele konfliktidele, mis muidu v´┐Żivad l´┐Żpuks suunduda kogu institutsionaalse poliitika vastu tervikuna.

 

Kui vaadelda siinesitatud uurimustulemusi seoses Riigikogu p´┐Żhifunktsioonidega  paistavad silma j´┐Żrgmised teemad, millele parlament ja teised poliitilised institutsioonid peaks suuremat t´┐Żhelepanu p´┐Ż´┐Żrama:

 

1) Praegu Riigikogu menetlusse antud ning loodetavasti peagi heakskiidu saava Eesti Kodanike´┐Żhiskonna Arengu Kontseptsiooni (EKAK) ´┐Żheks eesm´┐Żrgiks on parandada kodanike sellise algatuse v´┐Żimalusi, mis k´┐Żll enamasti ei kuulu institutsionaalse poliitika valda, kuid on laiemalt v´┐Żttes siiski poliitilised. Kui Eesti elanike k´┐Żige erinevamad huvid, ka sellised, mis praegu s´┐Żnnitavad poliitika suhtes rahulolematust leiavad organiseeritud vormi, siis tekib selle l´┐Żbi side nende ja poliitilise avaliku sf´┐Ż´┐Żri ´┐Żhe osa, ehk nn. kolmanda sektori vahel. Niisuguse sideme tekkimine t´┐Żhendaks ´┐Żhtlasi seni poliitilisse diskursusesse mittekaasatud inimeste osaluse kasvu, mis omakorda aidates kaasa nende poliitilisele sotsialiseerumisele v´┐Żhendaks objektiivset v´┐Ż´┐Żrandumist ´┐Żhiskonnas. Ka k´┐Żesoleva uurimuse valguses on tervitatav EKAK:i eeln´┐Żu soovitus selle kohta, et Riigikogu ja ametiasutused peaksid arendama kodanike´┐Żhendustega partnerlust, mis institutsionaalset poliitikat omakorda kolmanda sektoriga ´┐Żhendaks. On p´┐Żhjust toonitada, et selline parnerlus ei saa piirduda riigiv´┐Żimu koost´┐Ż´┐Żga ´┐Żheainsa v´┐Żi ´┐Żksikute katusorganisatsioonidega. Katuseorganisatsioonide osa avaliku v´┐Żimu ja kolmanda sektori suhete korrastamisel saab seisneda ´┐Żldiste koost´┐Ż´┐Żp´┐Żhim´┐Żttete kehtestamises ja nende toimimise ja arengu j´┐Żlgimises, ning see ´┐Żlesanne pole v´┐Żhet´┐Żhtis. Objektiivne seotus organiseerunud kodanike ja avaliku v´┐Żimu vahel tekib aga sellega, et tagatakse k´┐Żigi huvitatud poolte v´┐Żimalus osaleda konkreetsete ´┐Żksikk´┐Żsimuste otsustamisel. Seda peab silmas EKAK:i eeln´┐Żu punkt IV.1.2., mille kohaselt on vajalik "avaliku v´┐Żimu ja kodanikualgatuse partnerlusel p´┐Żhineva koost´┐Ż´┐Żkultuuri juurutamine, heade koost´┐Ż´┐Żtavade tutvustamine ja laialdane kasutuselev´┐Żtt ning koost´┐Ż´┐Żv´┐Żrgustiku loomine". EKAK:i eeln´┐Żu on raamdokument, mis ei sisalda t´┐Żpsemat tegevuskava selle eesm´┐Żrgi saavutamiseks. P´┐Żrast eeln´┐Żu heakskiitmist on oluline seal kehtestatud eesm´┐Żrgid l´┐Żlitada erinevate ametkondade ja poliitikavaldkondade arengukavadesse v´┐Żimalikult konkreetsel kujul. Arvatavasti on selle teostamiseks otstarbekas pidada n´┐Żu Eesti Mittetulundus´┐Żhenduste ´┐Żmarlaua (EM´┐Ż) esinduskoguga ning teadlastega.

 

2) K´┐Żige halvemini on Riigikogu ja teised kesksed riigiinstitutsioonid suutnud end m´┐Żistetavaks ja usaldatavaks teha kodakondsuseta elanike, algharidusega vastajate ning maaelanike seas. Probleemi tuum ei seisne riigiinstitutsioonide usaldamise protsendi madalas keskmises tasemes, vaid selles, et osa elanike nii riigiinstitutsioonide usaldamine, kui ka nendest informeeritus ja huvitatus on s´┐Żstemaatiliselt madalam kui teistel.Vaatamata juriidisele staatusele osalevad nad k´┐Żik Eesti ´┐Żhiskonnaelus; riiklike institutsioonide ja seaduste sujuv toimimine n´┐Żuab, et need on arusaadavad ja legitiimsed ka nende elanikkonnar´┐Żhmade silmis. Kuna tegemist on ressursivaeste gruppidega, ei saa aga lootma j´┐Ż´┐Żda nende omaalgatuslikule organiseerumisele oma huvide ja vajaduste rahuldamiseks. Planeerides riigiinstitutsioonide informatsioonistrateegiaid tuleb arvesse v´┐Żtta mitte ´┐Żksnes nende gruppide erivajadusi; vaid ka nende kommunikeerumise (sealhulgas info saamise) erinevusi ´┐Żldiselt. Nii n´┐Żiteks seostatakse institutsionaalse poliitika efektiivsust ´┐Żhiskonnateoorias enam urbaniseerunud eluviisiga, samas kui maaregioonide teistsugune elustiil kujundab teistsuguseks ka sealsete elanike ootused ning k´┐Żitumisharjumused poliitika suhtes (individuaalsed kontaktid, kohtumised poliitikutega palju olulisemad jms.) Kaasava poliitika eelduseks on taoliste erip´┐Żradega arvestamine otsustusprotsessi igal etapil.

Samas on informeerimatus, huvipuudus ja usaldamatus tingitud ka poliitilistest otsustest, mis nende r´┐Żhmade olukorda on objektiivses m´┐Żttes halvendanud. Legitiimsuse probleem on laiem, kui ainult informeerituse probleem.

 

3) Inimeste eraldumine poliitilise avalikkuse sf´┐Ż´┐Żrist ei paista olevat seotud nende endi eksklusiivsete (v´┐Żlistamisele p´┐Żhinevate) identiteetidega. Vastupidi, Venemaa kodanikud, kes ometi on end ise defineerinud Eesti poliitikast v´┐Żljaspool seisjatena, olid poliitikast tervikuna ometi rohkem informeeritud ja huvitatud kui kodakondsuseta isikud. Oleks ilmselt ´┐Żige suhtuda nendesse kui huvitatud dialoogipartneritesse. Poliitika vastu huvi kaotanud inimeste silmes on pigem poliitiline sf´┐Ż´┐Żr ise muutunud eksklusiivseks ja osa elanikke v´┐Żlistavaks. Selle tendentsi s´┐Żvenemise, ehk ennast taastootva v´┐Ż´┐Żrandumisahela katkestamine saab aga l´┐Żhtuda ennek´┐Żike v´┐Żimuesindajate taotlustest. On muidugi vaja arvestada v´┐Żimalusega, et ´┐Żhiskonnas on teisi eksklusiivseid identiteete, mille m´┐Żjude anal´┐Ż´┐Żsi siin vaadeldud uurimustes kasutatud vastajate jaotused ei v´┐Żimalda. Nende t´┐Żpsem uurimine eeldaks kvalitatiivsete uurimusmeetodite kasutamist.

Seega tuleks p´┐Ż´┐Żda tugevdada k´┐Żigi elanikegruppide esindajate ´┐Żldteadmisi ´┐Żhiskonnaelu korraldatuse ja poliitikaprotsessis toimuva kohta.

 

4) Riigikogu liikmetel tuleks poliitilist diskussiooni avardada sellisel moel, et see paremini kui seni suudaks kajastada ´┐Żhiskonna sotsiaalseid ja poliitilisi vastuolusid ´┐Ż ka neid, mis ei ole veel leidnud institutsionaliseeritud v´┐Żljendust parteide v´┐Żi survegruppide programmides. Erakonnasisese kommunikatsiooni t´┐Żhusus, kohalikult ja "rohujuurtetasandilt" tuleva algatuse julgustamine on ´┐Żks viis millega on v´┐Żimalik parandada poliitilise diskussiooni seotust ´┐Żhiskonnaliikmete muredega. Lisaks oleks oluline hoolikalt anal´┐Ż´┐Żsida sotsiaalteaduslikke uuringuid ning hoida sidet kodanikualgatuslike organisatsioonidega, mis on tihti esimesteks foorumiteks, kus ´┐Żhiskonna probleemid ja vastuolud teadvustamist ning formuleerimist leiavad.


IV Viidatud allikad

 

1) Tr´┐Żkitud allikad

 

Arato, Andrew & Jean L. Cohen (1992/1995): Civil Society and Political Theory. Cambridge, MA & London: The MIT Press

 

Beck, Ulrich (1995): "The Reinvention of Politics: Towards a Theory of Reflexive Modernization." Teoses Ulrich Beck, Anthony Giddens & Scott Lash, toim.: Reflexive Modernization: Politics, Tradition and Aesthetics in the Modern Social Order. Cambridge: Polity Press

 

Bridges, Tom (1994) "The Culture of Citizenship: Inventing Postmodern Civic Culture". New York: SUNY Press

 

Eriksen, Erik Oddvar & John Erik Fossum (2002): "Democracy through Strong Publics in the European Union?" Journal of Common Market Studies, Vol. 40, No. 3, lk. 401-424.

 

Gellner, Ernest (1996) Conditions of Liberty. Civil Society and its Rivals. London: Penguin Books

 

Habermas, J´┐Żrgen (1962/2001): Avalikkuse struktuurimuutus. Uurimused ´┐Żhest kodaniku´┐Żhiskonna kategooriast. Tlk. Andres Luure. Tallinn: Kunst

 

Habermas, J´┐Żrgen (1992) "Citizenship and National Identity: Some Reflections on the Future of Europe." Praxis International, 12:1, lk. 1-19

 

Habermas, J´┐Żrgen (1996): Between Facts and Norms. Contributions to a Discourse Theory of Law and Democracy. Cambridge, MA: MIT Press.

 

Habermas, J´┐Żrgen (2001): "Why Europe needs a Constitution." New Left Review 11, Sep-Oct. lk. 5-26.

 

Israel, Joachim (1971): Vieraantuminen: Marxista nykysosiologiaan. Helsinki: Tammi

 

J´┐Ż´┐Żsaari, Johanna  & Tuomo Martikainen (1991): Nuorten poliittiset valinnat. Tutkimus nuorten aikuisten poliittisesta suuntautumisesta p´┐Ż´┐Żkaupunkiseudulla. Helsinki: Gaudeamus

 

Keane, John (1998): Civil Society: Old Images, New Visions. Stanford: Stanford University Press

 

Laclau, Ernesto & Chantal Mouffe (1985/2001): Hegemony and Socialist Strategy. Towards a Radical Democratic Politics. Second edition. London & New York: Verso

 

Lagerspetz, Mikko; Rein Ruutsoo & Erle Rikmann (2000): "Olelemisest osalemiseni? Eesti kodanikualgatuse hetkeseis ja arenguv´┐Żimalused."  Akadeemia, nr. 2, lk 269-298

 

Miller, David (2000): Citizenship and National Identity.  Cambridge: Polity Press

 

Richard Rose (1997): New Baltic Barometer III: A Survey Study. Glasgow: University of Strathclyde

 

Richard Rose & William Maley (1994): Nationalities in the Baltic States: A Survey Study. Glasgow: University of Strathclyde

 

Sch´┐Żpflin, George (1994): "Post-Communism: The Problems of Democratic Construction". Daedalus, 123/3

 

Shils, Edward (1992): "Kodaniku´┐Żhiskonna voorus."  Akadeemia, nr. 9, lk 1934-1955

 

Soysal, Yasemin Nuhoglu (1994): Limits of Citizenship: Migrants and Postnational Membership in Europe. Chicago & London: The University of Chicago Press

 

Thomas, Elaine R. (2002): "Who Belongs? Competing Conceptions of Political Membership." European Journal of Social Theory, 5 (3).

 

Zaller, J. (1996): "The Myth of Massive Media Impact Revived: New Support for Discredited Idea", teoses D. C. Mutz, P. M. Sniderman & R. A. Brody (toim.): Political Persuation and Attitude Change. Ann Arbor MI: University of Michigan Press, lk. 17-78

 

Zolo, Danilo (1992): Democracy and Complexity: A Realist Approach. Cambridge: Polity

   

2) Riigikogu Kantselei poolt tellitud uurimusi

 

http://www.riigikogu.ee/osakonnad/msi > Tellitud uuringud

 

Lagerspetz, Mikko; Rein Ruutsoo & Erle Rikmann (2001): "Kodanike´┐Żhiskonna edendamise strateegiad Eestis: probleemid ja perspektiivid". Uurimusraport, Riigikogu Kantselei Majandus- ja Sotsiaalinfo Osakond



[1] vt Riigikogu Kantselei poolt 1999.a., 2001.a. ja 2002.a. tellitud avaliku arvamuse uuringuid:  http://www.riigikogu.ee/osakonnad/msi/ > Tellitud uuringud

[2] Vt. Habermas, J´┐Żrgen (1992) ´┐ŻCitizenship and National Identity: Some Reflections on the Future of Europe´┐Ż, Praxis International, 12:1, lk. 1-19.

[3] Vt. Habermas, J´┐Żrgen (1962/2001) Avalikkuse struktuurimuutus. Tlk. Andres Luure. Tallinn: Kunst

[4] Shils, Edward (1992) "Kodaniku´┐Żhiskonna voorus." - Akadeemia. Nr. 9, lk 1934-1955. Vt. ka Gellner, Ernest (1996) Conditions of Liberty. Civil Society and its Rivals. London: Penguin Books

[5] Vt. Bridges, Tom (1994) "The Culture of Citizenship: Inventing Postmodern Civic Culture". New York: SUNY press

[6] Lagerspetz, Mikko; Rein Ruutsoo & Erle Rikmann (2000): "Olelemisest osalemiseni? Eesti kodanikualgatuse hetkeseis ja arenguv´┐Żimalused."  Akadeemia. Nr. 2, lk 269-298

[7] Miller, David (2000): Citizenship and National Identity. Cambridge: Polity Press.

[8] Andmed on k´┐Żttesaadaval http://www.riigikogu.ee/osakonnad/msi/

[9]Andmete kirjeldus on p´┐Żrit nimetatud avaliku arvamuse uuringutest, vt http://www.riigikogu.ee/osakonnad/msi/

[10] vaata ka Soysal, Yasemin Nuhoglu (1994): Limits of Citizenship: Migrants and Postnational Membership in Europe. Chicago & London: The University of Chicago Press, ptk 8

[11] vastusevariandid olid etteantud

[12] tegemist samuti eelnevalt etteantud vastusevariantidega k´┐Żsimusega

[13] tegemist samuti eelnevalt etteantud vastusevariantidega k´┐Żsimusega

[14] vaata ka uuringu "Riik ja rahvas" tulemusi. (Saar Poll, 21. 10. - 1. 11. 1999) aadressil http://www.riigikogu.ee/osakonnad/msi/uurimused/riik_ok_1999.html

[15] nii olid k´┐Żsimuse t´┐Żpsustused m´┐Ż´┐Żratletud ka k´┐Żsitlusankeedis

[16] Gellner, Ernest (1983): Nations and Nationalism. New York: Cornell University Press, lk. 55

[17] Habermas, J´┐Żrgen (1996):  Between Facts and Norms. Contributions to a Discourse Theory of Law and Democracy. Cambridge, MA: MIT Press, lk. 500-501

[18] vaata ka samas: 514

[19] vaata n´┐Żiteks Lagerspetz, Ruutsoo & Rikmann (2000), lk. 269-298

[20] Eriksen, Erik Oddvar & John Erik Fossum (2002): "Democracy through Strong Publics in the European Union?", Journal of Common Market Studies, Vol. 40, No. 3, lk. 403.

[21] Samas.

[22] Habermas 1962/2001, lk. 140-141.

[23] Keane, John (1998): Civil Society: Old Images, New Visions. Stanford: Stanford University Press, lk. 169.

[24] Eriksen & Fossum 2002, lk. 403.

[25] Habermas 1996, lk. 339.

[26] Eriksen & Fossum 2002, lk. 402.

[27] Habermas, J´┐Żrgen (2001): "Why Europe needs a Constitution". New Left Review 11, Sept-Oct., lk. 18.

[28] Ariko k´┐Żsitlus

[29] Samas

[30] Habermas 1962/2001, lk. 140-141.

[31] Siin ja edaspidi p´┐Żrinevad andmed Turuuuringute k´┐Żsitlusest.

[32] Zaller, J. (1996): "The Myth of Massive Media Impact Revived: New Support for Discredited Idea", teoses D. C. Mutz, P. M. Sniderman and R. A. Brody (eds), Political Persuation and Attitude Change. Ann Arbor MI: University of Michigan Press, lk. 35.

[33] Zaller 1996, lk. 23 ja edasi

[34] Siin eeldame, et meedias on negatiivsemad s´┐Żnumid poliitika kohta "valjemad" kui neutraalsed v´┐Żi positiivsed.

[35] Arato, Andrew & Jean L. Cohen (1992/1995): Civil Society and Political Theory. Cambridge, MA & London: The MIT Press, lk. 347-350

[36] Shils 1992, lk. 1945

[37] "any form of consensus is the result of hegemonic articulation."

[38] Laclau, Ernesto & Chantal Mouffe (1985/2001): Hegemony and Socialist Strategy. Towards a Radical Democratic Politics. Second edition. London & New York: Verso, lk. xvii-xviii. Meie t´┐Żlge.

[39] Vt. Beck, Ulrich (1995): "The Reinvention of Politics: Towards a Theory of Reflexive Modernization", teoses Ulrich Beck, Anthony Giddens & Scott Lash, toim.: Reflexive Modernization: Politics, Tradition and Aesthetics in the Modern Social Order. Cambridge: Polity Press

[40] Israel, Joachim (1971): Vieraantuminen: Marxista nykysosiologiaan. Helsinki: Tammi, lk. 18

[41] http://www.riigikogu.ee/osakonnad/msi/huvigr.html

[42] Lagerspetz, Ruutsoo & Rikmann 2000

[43] Vt. Lagerspetz, Mikko; Rein Ruutsoo & Erle Rikmann (2001): "Kodanike´┐Żhiskonna edendamise strateegiad Eestis: probleemid ja perspektiivid". Uurimusraport, Riigikogu Kantselei Majandus- ja Sotsiaalinfo Osakond

[44] Rose, Richard & William Maley (1994): Nationalities in the Baltic States: A Survey Study. Glasgow: University of Strathclyde; Rose, Richard (1997): New Baltic Barometer III: A Survey Study. Glasgow: University of Strathclyde

[45] Rose & Maley 1994; Rose 1997

[46] Samasuguselt k´┐Żsitlevad vastust "ei oska ´┐Żelda" Johanna J´┐Ż´┐Żsaari ja Tuomo Martikainen (1991) uurimuses Nuorten poliittiset valinnat. Tutkimus nuorten aikuisten poliittisesta suuntautumisesta p´┐Ż´┐Żkaupunkiseudulla. Helsinki: Gaudeamus, lk. 31

[47] Sch´┐Żpflin, George (1994): "Post-Communism: The Problems of Democratic Construction". Daedalus, 123/3

[48] Zolo, Danilo (1992): Democracy and Complexity: A Realist Approach. Cambridge: Polity

[49] "aseptically mediated by functional requirements"

[50] Samas, lk. 184. Meie t´┐Żlge.