Ligi märkis küsimustele vastates, et otsus on langenud ja üleminek on kõige enam venelaste huvides, aga ka ühiskonna sidususe huvides. „Nüüd on elluviimise praktilised probleemid, mida Riigikogu enam palju tagant lükata ei saa muu kui järelevalvega. Nüüd hakkavad tegutsema koolipidajad, haridusministeerium, lapsevanemad, kooli hoolekogud selles suunas,“ lausus Ligi. Ta nentis, et olukord ei ole muretu, ent alternatiiv oleks palju halvem. Edukaks edasiliikumiseks on nüüd Ligi sõnul tarvis tugevat planeerimist ja elluviimist.

Eesti keelenõukogu esimees ning Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduste instituudi rakenduslingvistika osakonna juhataja, eesti keele võõrkeelena professor Birute Klaas-Lang märkis, et viimase rahvaloenduse andmetel oskab küll 76 protsenti Eesti rahvastikust mõnda võõrkeelt, aga 40 protsenti muu emakeelega rahvastikust ei oska eesti keelt. Ta osutas, et Tallinna suur probleem on segregatsioon. Klaas-Lang kõrvutas üleminekuprotsessi Eestis ja Lätis, kus üleminek riigikeelsele üldharidusele lõpeb 2025. aastal.

Klaas-Lang rääkis Tartu Ülikooli õpilaste seas läbi viidud uuringust, kus eesti keele teise keelena riigieksami väga heale tulemusele sooritanud noorte vastustest ilmnes, et praegune 60-40 õpe ei tööta ja kakskeelsete koolide eestikeelne õpe ei pruugi olla eestikeelne. Ta toonitas, et eesti keele oskust mõjutavad omavahel põimunult keelekeskkond, kool ja motivatsioon.

Professori sõnul on suur probleem see, et koolidel ja haridusasutustel ei ole selget arusaama, mida üleminek eestikeelsele haridusele tähendab. Ta osutas, et koolides levivad teises keeles õppimise kohta müüdid, näiteks, et pole võimalik, et kodus on üks ja koolis teine keel. Klaas-Lang märkis, et õpetajatega on vaja sel teemal rohkem rääkida ja nende keeleteadlikkust suurendada. Samuti toonitas ta, et iga vene kooli ja lasteaia õpetajaga tuleks nende individuaalne karjääritee läbi arutada, kuna paljud venekeelsed õpetajad muretsevad, et nad saadetakse abiõpetajaks, sest arvavad, et nad ei saa eesti keelt selgeks. Seejuures on ka selliseid õpetajaid, kellel on väga hea keeletase olemas, kuid kes ei julge seda kasutada.

Klaas-Lang toonitas, et kõige enam mõjutab õpilast kodu, mistõttu vanemate toetus üleminekuprotsessile on üks võtmeküsimus. Ta sõnas, et vanemad tahavad, et lapsed saaksid hea eesti keele oskuse kätte, ent kardavad, et laps kaugeneb vene identiteedist, keelest ja kultuurist. „Siin on meil kõigil väga suur töö ära teha ja rääkida seda, et riigiidentiteet ei pea olema rahvusidentiteet ja nad ei saa ja nad ei peagi olema täpselt seesama.“

Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduste instituudi rakenduslingvistika osakonna eesti keele võõrkeelena didaktika kaasprofessor Mare Kitsnik keskendus oma ettekandes koolitunnis toimuva õppe kolmele alustalale, mis on õppemetoodika, õppematerjalid ja õpetajad.

Õppemetoodikast rääkides ütles Kitsnik, et õpilased peaksid saama võimalikult palju omavahel suhelda ehk õpe peab olema kommunikatiivne, mis tähendab, et õpetajal tuleb luua õhkkond, kus ka õpilased saavad olla aktiivsed ja väga palju eesti keelt kasutada. Kitsnik lisas, et keelt tuleb kasutada keelekeskkondades väljaspool kooli, aga kahtlemata ka koolis. Samuti märkis ta, et õppimine peab olema sihtrühmale huvitav ja jõukohane. „Kui õppimine ei ole sihtrühmale huvitav, siis voolab õpetatav materjal temast suures osas mööda. Igale vanuserühmale tuleb leida sobiv õpetamisviis,“ sõnas Kitsnik. Ta lisas, et õpetaja peab hindama, milline õpe on lastele jõukohane ja oma õppetegevust vastavalt kohandama. Kitsnik nentis, et see on väljakutse aineõpetajatele, kes on seni õpetanud ainult eestlasi.

Kitsnik lausus, et koolides on õppematerjalid olemas, kuid paljud neist ei ole kommunikatiivsed ega huvitavad. Seetõttu oleks vaja arendada õppematerjale, mis oleks tänapäevased, elulised, põnevad ja kommunikatiivsed ning õpikute juurde luua lisamaterjali, mis aitaks õpikute järgi õppida. Ta nentis, et õppematerjalide jaoks oleks vaja professionaalseid koostajaid ja õppematerjali koostamine võtab vähemalt 1,5 aastat.

Õpetajatest ja nende väljaõppest rääkides ütles Kitsnik, et sel aastal on natuke rohkem õppijaid, mis on positiivne märk, ning töös on mikrokraadid, mida on küll vaja veel arendada. Eesti keele kui teise keele õpetajate väljaõpet võiks tema sõnul arendada selles suunas, et nad õpiks paremini tundma teise keele omandamise põhimõtteid ja didaktikat. Kooliõpetajatele oleks tema sõnul vaja süsteemset täiendusõpet. Ta lisas, et ülikoolidesse oleks tarvis uusi praktilise kogemuse ja erialase doktorikraadiga õppejõude.

Narva Eesti Riigigümnaasiumi direktor Irene Käosaar ütles, et eesmärk on avada ühtse kooli põhimõtetel töötav kool, kus õpivad koos nii eesti kui ka vene kodukeelega lapsed. Ta nentis, et tegu on eesti õppekeelega kooliga, kus on vaid paar protsenti õpilasi, kelle kodune keel on eesti keel. Käosaar keskendus oma ettekandes koolile, keskkonnale ja sellele, miks õpetajad koolist ära lähevad.

Käosaar sõnas, et eestikeelsele õppele üleminekus on õpetajad loomulikult olulised ja nad peavad olema professionaalsed, aga koolis on võimalik luua ka suurem eestikeelne õpe ja suurem eesti keele kasutus, kui kõiki õpetajaid kogu aeg olemas pole. Õpetajad vajavad tema sõnul aga arenguruumi ning tähenduslikku ja mõtestatud tööd. Koolipidaja peab tema hinnangul seejuures olema nõudliku ja tugeva õlaga võimaluste looja.

Käosaar toonitas koolikollektiivi ühises väärtusruumis olemise olulisust, mis tähendab, et ka lapsevanemad ja õpilased saaks aru, miks ja mida tehakse ning mis on nende roll. „Kooli lõpetajal peavad olema õpioskused, enesemääratlus, tulevikuoskused, ta peab olema ennastjuhtiv. Ta peab olema elujaatav, ta peab olema optimistlik, oma tervisest hooliv, uskuma tulevikku ja unistama suurelt. Et muuta maailma, peavad tal kindlasti olema teadmised ja oskused, hoiakud ja väärtused, julgus, võõrkeeled ja kindlasti ka uudishimu. Ka sellest kõigest räägime me, kui me räägime eestikeelsest õppest koolis,“ lausus Käosaar, rõhutades koolikultuuri ja väärtusruumi olulisust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Toomas Jürgenstein, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Jaak Valge, Isamaa fraktsiooni nimel Üllar Saaremäe, Reformierakonna fraktsiooni nimel Margit Sutrop, Keskerakonna fraktsiooni nimel Maria Jufereva-Skuratovski, samuti Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin, Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist, Peeter Ernits Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Tarmo Kruusimäe Isamaa fraktsioonist.

Istungi stenogramm

Fotod istungilt (autor: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

The post Riigikogu arutelu fookuses olid eestikeelsele õppele ülemineku probleemid appeared first on Riigikogu.

Riigikogu liikmed võivad igale ettekandjale esitada ühe küsimuse. Pärast ettekandeid toimuvad läbirääkimised, kus saavad sõna võtta kõik Riigikogu liikmed.

Istung algab kell 10 ja seda saab otseülekandes jälgida Riigikogu kodulehel ja Facebooki lehel ning ETV2 kanalil.

Videosalvestist istungist saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

The post Riigikogu arutab olulise tähtsusega küsimusena eestikeelsele õppele üleminekut appeared first on Riigikogu.

The post Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni juhib Jürgen Ligi appeared first on Riigikogu.

Fotod (autor: Erik Peinar, Riigikogu)

The post Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni juhina jätkab Mihhail Stalnuhhin appeared first on Riigikogu.

Probleemkomisjon esitas ettepanekud kolme temaatilise plokina ja need puudutavad muukeelse kooli õpetaja eriala populariseerimist, eesti keele kui teise keele õpetajate ettevalmistust ja koolis eesti keele õpetamiseks vajalikke õppematerjale, -metoodikaid ja –vahendeid ning koostöö tugevdamist koolide vahel ja ülikoolidega.

Lisaks soovib komisjon ministeeriumilt hinnangut madalatele eesti keel teise keelena eksami tulemustele muukeelses koolis (põhikooli lõpueksamid) ning ülevaadet rakendatud ja kavandatud tegevustest eesti keele oskuse ja kvaliteetse eesti keele teise keelena õppe tagamiseks muukeelses koolis.

Probleemkomisjoni ettepanekuid saab lugeda siit.

Riigikogu eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni uurib eesti keelega seotud riiklike poliitikate põhialuste, valdkonna arengukavade ja programmide hetkeseisu ning teeb vajadusel ettepanekuid kvaliteetse eesti keele õppe tagamiseks ning õppevahendite, õppekavade, metoodikate ja õpetajate ettevalmistamiseks.

The post Probleemkomisjon saatis ministeeriumile ettepanekud eesti keele õppe tõhustamiseks muukeelsetes koolides appeared first on Riigikogu.

Probleemkomisjon soovitab võtta kasutusele erakorralised meetmed eesti keele õpetajate muukeelses koolis koolitamiseks, sest ei pea piisavaks olemasolevat eesti keele õpetajate muukeelses koolis ettevalmistamise raamistikku. Samuti teeb probleemkomisjon ministeeriumile ettepaneku tagada riigipoolne kontroll õppevahendite kvaliteedi üle ning peab vajalikuks, et koolides kasutatavate õppematerjalide kvaliteedile annaks hinnangu (positiivse või negatiivse soovituse) kompetentne organ, mis koosneb valdkonnaspetsialistidest.

Lisaks soovitab komisjon võtta kasutusele erinevad abinõud eesti keele omandamisele kaasa aitamiseks. Selleks tuleks komisjoni arvates pakkuda tuge ja eesti keele õpet teise emakeelega lapsevanemale, kelle laps asub õppima eestikeelses koolis ning kasutada laiemalt ja toetada riiklikult positiivseid tulemusi andvaid keeleõppemetoodikaid (näiteks keelekümblus ja kahepoolne keelekümblus). Samuti võiks õpetada valikainena emakeele keele- ja kultuuriõpet alates esimesest klassist, kui muu emakeelega õpilane läheb eesti õppekeelega kooli, et säilitada lapse kodukeel eesti keele õppimise kõrval.

Viimaks teeb komisjon ettepaneku luua poliitikutest, ekspertidest ja praktikutest koosnev kompetentsikoda kui professionaalne ja otsuspädevust omav organ, mille ülesandeks on tegeleda eesti keele õppe arengu probleemidega.

The post Probleemkomisjon esitas ettepanekud muukeelses koolis eesti keele õppe parendamiseks appeared first on Riigikogu.

Eesti keele õppe arengu probleemkomisjon uurib eesti keelega seotud riiklike poliitikate põhialuste, valdkonna arengukavade ja programmide hetkeseisu ning teeb ettepanekuid kvaliteetse eesti keele õppe tagamiseks ning õppevahendite, õppekavade, metoodikate ja õpetajate ettevalmistamiseks.

Komisjon plaanib vaadata eesti keele õpetamist terviklikult ning laiapõhjaliselt ja anda ideid seadusandluse täiendamiseks.

Fotod probleemkomisjoni erakorralisest istungist.

The post Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni juhib Stalnuhhin appeared first on Riigikogu.

Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni esimees on Jaak Valge ja aseesimees Heljo Pikhof. Komisjoni liikmed on Siret Kotka-Repinski, Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja Signe Riisalo.

Fotod istungitest (laekuvad viivitusega):

Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni istung

Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni istung

The post Riigikogu probleemkomisjonid valisid omale juhid appeared first on Riigikogu.

The post Esimene istung appeared first on Riigikogu.

Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni liikmed on Viktoria Ladõnskaja-Kubits (I), Siret Kotka-Repinski (K), Heljo Pikhof (SDE), Signe Riisalo (R) ja Jaak Valge (EKRE).

Riigikogu esimees Henn Põlluaas kutsus kokku eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni ja rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni esimese istungi 13. juunil kell 9. Nendel istungitel valitakse komisjonidele esimees ja aseesimees.