Riigikogu väliskomisjon sai täna ülevaate soome-ugri hõimurahvaste olukorrast ja Eesti tegevusest nende toetamisel.

Komisjoni esimehe Andres Suti sõnul on Venemaa agressioonisõda Ukrainas vajutanud oma pitseri ka soome-ugri rahvastele. Eesti otsekontaktid sõltumatute soome-ugri liikumiste ja aktivistidega Venemaal kannatasid juba koroonaajal, kuid pärast Venemaa alustatud agressioonisõda Ukrainas on suhtlemine muutunud veelgi raskemaks. Eesti on loobunud toetamast projekte, mis hõlmavad Venemaale raha või inimeste saatmist, samuti on katkenud kultuurikoostöö ning Eesti diplomaatilist esindatust on oluliselt vähendatud.

„Eestil ei teki nähtavas tulevikus Venemaaga koostöösuhteid, kuid sellele vaatamata peame leidma teisi teid, kuidas oma hõimurahvaid teisel pool raudset eesriiet toetada,“ ütles Sutt. Samal ajal on tema sõnul oluline jätkata ja tihendada soome-ugri hõimurahvaste toetamisel koostööd Soome ja Lätiga.

Väliskomisjon on hõimurahvaste olukorra teemalisi kuulamisi korraldanud alates 2005. aastast. Täna andsid hõimurahvaste toetamisest komisjonile ülevaate Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee, Fenno-Ugria Asutuse ning Välisministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]