Riigikogu väliskomisjoni korraldamisel toimus täna seminar, kus arutuse all oli väliskomisjoni tellimusel valminud Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskuse (RKK) uuring „Arengud Läänemere piirkonna julgeolekukeskkonnas kuni 2020. aastani“.

Uurimus heidab pilgu ülemaailmsetele tendentsidele julgeoleku arengus, vaatleb NATO ja Euroopa liidu rolli selle kujunemises, Läänemere piirkonna peamisi julgeolekujõude ja julgeolekupoliitikat ning esitab omapoolsed poliitikasoovitused.

Uuringu üks autoreid erukindralmajor Karlis Neretnieks osutas, et Läänemere piirkonna julgeolekut ei saa vaadelda eraldi Atlandi-ülese ruumi julgeolekust ja laiemast julgeolekusituatsioonist, mis muuhulgas hõlmab Venemaa jõulist käitumist selles piirkonnas. Läänemere piirkonna julgeolek sõltub ta sõnul sellest, kui suurt tähelepanu NATO ja USA sellele piirkonnale pööravad, samas kui nende tähelepanu vähenemine tähendab vastavalt julgeoleku vähenemist.

Otsest sõjalist ohtu Neretnieks ega ka teised autorid Läänemere riikidele ei näinud, kuid samas osutasid nad Venemaa aarmee moderniseerimisele ning Venemaa kasvavale võimsusele ja ambitsioonikusele.

RKK nooremteadur Julian Tupay peatus lähemalt USA suundumustel ja tegevusel NATO ja globaalse julgeoleku kontekstis, osutades USA huvide nihkumisele Euroopast ära teistele regioonidele, eelkõige Aasias.

RKK teadur Riina Kaljurand tutvustas uuringu järeldusi, rõhutades vajadust hoida NATO ja USA huvi jätkuvalt Euroopal, märkides samas, et piirkonna julgeolek sõltub üha enam Läänemere maade enda võimest muutustega kohanduda ja koostööd tõhustada. Kaljurand peatus lähemalt ka Arktika Nõukogul ja vajadusel osaleda Arktika piirkonna poliitika kujundamisel, kuivõrd see piirkond hakkab etendama globaalses julgeolus üha suuremat tähendust.

Väliskomisjon jätkab teema käsitlemist oma edasistel istungitel.
 

Uuring on kättesaadav siit: Arengud Läänemere piirkonna julgeolekukeskkonnas kuni 2020. aastani“.