Riigikogus oli täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu. Välisminister Urmas Paeti ettekande keskseteks teemadeks olid julgeolek, välismajanduspoliitika ja Euroopa Liit. Kõigis neis kolmes valdkonnas tõi möödunud aasta tema sõnul nii edasiminekuid kui ka uusi väljakutseid. „Nii osaleme esmakordselt NATO uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamises, mis tuleb arutuse alla ka tänavu kevadel Eestis toimuval NATO välisministrite kohtumisel. Majanduse vallas oleme langetanud kaalukaid otsuseid, mis on toonud liitumise eurotsooniga käegakatsutavasse ulatusse. Samuti seisame maailma 30 majanduslikult ühtemoodi mõtlevat riiki koondava Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni – OECDga – liitumise lävel,“ sõnas ta.
Paet meenutas, et kevadel sai idapartnerlus Euroopa Liidu ametlikuks poliitikaks ning Tallinnas on kavas rajada idapartnerluse koolituskeskus. Rootsi edukal juhtimisel leidis sügisel heakskiidu Euroopa Liidu Läänemere strateegia, kus Eesti juhib siseturu valdkonda. 1. detsembril jõustus Lissaboni lepe, mille elluviimine, sealhulgas Euroopa ühise välisteenistuse loomine, on ka meie kätes.
Peatudes maailmas üha hoogu võtval ekstremismil, mis puudutab meie turvatunnet ja empaatiat väga sügavalt, rõhutas välisminister Eesti kaitseväelaste rolli kriisikolletes ja eriti Afganistanis. „Eesti jääb Afganistani nii kauaks kui vajalik, kuid viime oma üksused välja niipea kui võimalik,“ rõhutas ta.
Ta selgitas, et kuigi Eesti kaitseväelaste otsene ülesanne on tagada julgeolek Helmandis, anname sellega oma panuse ka Pakistani ja teiste regiooni riikide võitlusesse rahvusvahelise terrorismiga. Samuti aitab see takistada uimastite ja nendega seotud kuritegevuse levikut.
Afganistanist kui Eestile erakordse tähtsusega ja tähendusega piirkonnast rääkis oma ettekandes ka Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser. Ta tõi esile, et väliskomisjon on möödunud aasta jooksul korduvalt arutanud Afganistani olukorda ja Eesti Afganistani-poliitikat koos välis- ja kaitseministri, meie diplomaatide ja teiste ekspertidega. Ühisistungitel riigikatsekomisjoniga oleme perioodiliselt kuulanud kaitseväe ülevaateid Eesti kaitseväelaste tegutsemisest ja olukorrast ning intsidentidest missioonipiirkonnas.
„Eesti kaitseväe jätkuv osalemine Afganistani stabiliseerimisel on oluline mitmel võrdselt olulisel põhjusel. Andes oma panuse ühe maailma keerulisema kriisi reguleerimisse saame olla rahvusvahelise julgeoleku tootjaks, mitte üksnes selle tarbijaks. See annab meile moraalse õiguse olla kaasarääkijaks nii tänase kui tulevase rahvusvahelise julgeolekukorralduse osas ja tugevdab meie mainet usaldusväärse liitlase ja partnerina,“ sõnas ta.
Mikser peatus põhjalikult ka Eesti välismajanduspoliitikal ja meie eksporti toetavate riigistruktuuride ja organisatsioonide koostööl, millele on väliskomisjon viimasel aastal keskendunud. Inim- ja raharessurss, mida Eesti riik suudab oma ettevõtete välisturgudele aitamiseks mängu panna, on arusaadavalt piiratud, seda enam on oluline, et kasutaksime seda ressurssi mõistlikult ja leiaksime parima sünergia erinevate riigiasutuste ja ettevõtlusorganisatsioonide vahel, ütles ta.
„On selge, et iga ekspordi sihtturg on spetsiifiline ja erinevad on ka riikide traditsioonid ja töökorraldus. Ent positiivne on see, et täna kinnitavad kõik osapooled, et koostöö ja infovahetus on paranenud,“ tõdes Mikser. Ta avaldas lootust, et lähemas tulevikus saab näha olukorda, kus mõni EAS-i kaubandusesindus saab täita ka näiteks konsulaarfunktsioone.
Fraktsioonide esindajatena esinesid välispoliitika arutelul sõnavõtuga Marko Mihkelson, Enn Eesmaa, Ivi Eenmaa, Ester Tuiksoo, Valdur Lahtvee ja Sven Mikser.
