Riigikogu välispoliitika arutelu keskendus Euroopa julgeolekuolukorrale
Riigikogu välispoliitika arutelu keskendus Euroopa julgeolekuolukorrale.
Riigikogu välispoliitika arutelul olulise tähtsusega riikliku küsimusena oli tähelepanu keskmes Euroopa julgeolekuolukord ning Venemaa agressioon Ukrainas.
Välisminister Keit Pentus-Rosimannus rõhutas oma ettekandes konflikti lahendamisest kõneldes rahvusvahelise üldsuse toe jätkumise olulisust Ukrainale nii riigi territoriaalse terviklikkuse kui ka reformide elluviimise osas. „Venemaa agressioon Ukraina suhtes on rahvusvaheliste suhete aluspõhimõtete ja rahvusvahelise õiguse ränk rikkumine, mille tagajärjel on tänaseks juba üle 5000 hukkunu. Diplomaatilised jõupingutused rahu leidmiseks on väärt tunnustamist, kuid nagu varasemad kogemused kinnitavad, on otsustava tähtsusega siiski kokkulepitu ellurakendamine,“ ütles välisminister.
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson rõhutas oma ettekandes, et Eesti peab targalt kasvatada välispoliitilist aktiivsust. „Vaba maailma piiririigina tuleb Eestil võimalikult kiiresti harjuda uue normaalsusega. Ohud meie piiridel ei tohi muutuda Eesti arengupiduriks,“ ütles Mihkelson.
Mihkelsoni hinnangul on Eesti välispoliitika suurimaks väljakutseks ühitada julgeoleku tagamine kasvavalt ebasõbralikus naabruses Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime ja soodsa investeerimiskliima hoidmise ning tugevdamisega.
„Vaatamata kõigile kasvanud ohtudele pole Eesti julgeolek olnud kunagi nii hästi kaitstud kui täna. Vabas maailmas lihtsalt pole NATO näol paremat ja töötavamat kindlustuspoliisi ühe demokraatliku väikeriigi kaitseks,“ ütles Mihkelson.
Mihkelsoni sõnul on Venemaa agressioon Ukrainas võimaldanud ka senisest sisulisemat julgeolekudebatti näiteks NATO-sse mittekuuluvate Soome ja Rootsiga.
„Eestile on oluline, et rahu hinnaks Ukrainas poleks viimase lõhestamine või veelgi halvem – vaba Ukraina häving. Seepärast saab Venemaa agressiivse välispoliitika ohjeldamiseks rakendatud sanktsioone lõdvendada üksnes siis, kui Moskvas tajutakse kavatsetu tupiklikkust,“ ütles Mihkelson ning lisas, et kahjuks näib sanktsioonide lõdvendamine lähiaegadel peaaegu võimatuna.
Läbirääkimistel osalesid fraktsioonide nimel Juhan Parts, Barbi Pilvre, Enn Eesmaa ja Imre Sooäär.
Riigikogu kiitis 41 poolthäälega heaks valitsuse algatatud maaparandusseaduse muutmise seaduse eelnõu (830 SE), mille eesmärk on tagada Eesti hüdrograafilise võrgu kohta koostatavate põhiliste planeerimisdokumentide (veemajanduskavade ja maaparandushoiukavade) koostamine samade territooriumite (vesikondade) kohta, mis võimaldaks neist adekvaatsemalt aru saada. Seadus näeb ette nimetatud dokumentide võimalikult samaaegse avalikustamise, mis eeldatavasti tagab, et sihtrühm ning avalikkus mõistavad paremini dokumentides tõstatatud probleeme ja nende lahendamise rakendusmeetmeid. Seadusega tunnistatakse kehtetuks volitusnorm, mille alusel kinnitab vesikonna maaparanduskavad valitsus. Edaspidi kehtestab need põllumajandusminister, kuna need on valdkonna kompetentsi kuuluvad dokumendid.
Riigikogu läbis teise lugemise kaks eelnõu:
Sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (782 SE) eesmärk on tagada apteegiteenuse kättesaadavus maapiirkondades ning vältida apteekide koondumist linnadesse, mis halvendab maa-apteekide olukorda.
Täiskogu toetas eelnõule esitatud 18 muudatusettepanekut. Eelnõu jõustumisel saavad üldapteekide tegevusloa omanikeks proviisorid ning üldapteegi tegevusloa väljastamisele kehtestatakse piirangud: füüsilisest isikust ettevõtja peab olema proviisor ja töötama vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana. Eraõigusliku juriidilise isiku puhul peab enam kui 50 protsenti selle osadest või aktsiatest ja valitsev mõju kuuluma proviisorile, kes töötab vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana.
Üks proviisor võib olla seotud kuni nelja üldapteegiga 4000 või enama elanikuga asulas. Apteekide arv väiksema elanike arvuga asulates ei ole piiratud. Piirang kuni nelja üldapteegi aktsiate omamisele kehtib kõigile osanikele, ka vähemusaktsiate omanikele.
Üleminekuaeg proviisori enamusosalusega apteekidele ning ravimite jae- ja hulgimüügi omandisuhte lahutamisele ühtlustatakse viiele aastale. Üldapteegi tegevusload tuleb uutele tingimustele vastavusse viia 1. aprilliks 2020. Üleminekuperioodil võidakse kohustada vähemalt 10 üldapteeki omavat isikut osutama apteegiteenust vähese nõudlusega piirkonnas. Eelnõu näeb ette seaduse jõustumise üldises korras ehk 10. päeval pärast Riigikogu Teatajas avaldamist.
Läbirääkimistel võtsid sõna Siim Kiisler, Viktor Vassiljev, Rein Aidma ja Heljo Pikhof.
Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse eelnõus (801 SE) on kehtiva seaduse normid arusaadavuse ja jälgitavuse eesmärgil ümber struktureeritud. Oluliseks muudatuseks eelnõus on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kutselisel kalapüügil kasutatavatele laevadele kehtestatav nõue kasutada GPS-jälgimissüsteemi. Kutselise kalapüügi puhul on oluliseks muudatuseks ka kaaspüügina püütud kalade müügikeelu leevendamine. Edaspidi on kaaspüügina püütud mõõdulise kala müük lubatud. Samuti on lubatud eripüügil ja teatud liikide puhul (tursk ja lõhe) nende kaaspüügil müüa alammõõdulist kala mitteinimtoiduks. Harrastuspüügi puhul nähakse seadusega ette uus püügivahend – kadiska. Eelnõuga laiendatakse kalavarudele tekitatud kahju mõistet. Lisaks sellele asendatakse senised üldised süüteokoosseisud konkreetsetega ning suurendatakse juriidilise isiku karistuse ülemmäära 3200 eurolt 32 000 euroni.
Istungi ülevaade.
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
