Riigikogu välispoliitika arutelul olulise tähtsusega riikliku küsimusena rõhutas väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, et Eesti peab targalt kasvatada välispoliitilist aktiivsust.

„Vaba maailma piiririigina tuleb Eestil võimalikult kiiresti harjuda uue normaalsusega. Ohud meie piiridel ei tohi muutuda Eesti arengupiduriks,“ ütles Mihkelson.

Mihkelsoni hinnangul on Eesti välispoliitika suurimaks väljakutseks ühitada julgeoleku tagamine kasvavalt ebasõbralikus naabruses Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime ja soodsa investeerimiskliima hoidmise ning tugevdamisega.

„Vaatamata kõigile kasvanud ohtudele pole Eesti julgeolek olnud kunagi nii hästi kaitstud kui täna. Vabas maailmas lihtsalt pole NATO näol paremat ja töötavamat kindlustuspoliisi ühe demokraatliku väikeriigi kaitseks,“ ütles Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul on Venemaa agressioon Ukrainas võimaldanud ka senisest sisulisemat julgeolekudebatti näiteks NATO-sse mittekuuluvate Soome ja Rootsiga.

„Eestile on oluline, et rahu hinnaks Ukrainas poleks viimase lõhestamine või veelgi halvem – vaba Ukraina häving. Seepärast saab Venemaa agressiivse välispoliitika ohjeldamiseks rakendatud sanktsioone lõdvendada üksnes siis, kui Moskvas tajutakse kavatsetu tupiklikkust,“ ütles Mihkelson ning lisas, et kahjuks näib sanktsioonide lõdvendamine lähiaegadel peaaegu võimatuna.

Lisaks julgeolekuküsimustele on Riigikogu väliskomisjon viimastel aastatel keskendunud veel Aasia strateegiale, Balti-Põhjala julgeolekukeskkonna analüüsile, Eesti välisesinduste võrgustikule ning Eesti-Vene piirilepinguga seonduvale.