Mihkelson ja Palling tunnustasid koostööd Suurbritanniaga
Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kalle Pallingu kohtumisel Briti välisministri Philip Hammondiga olid tähelepanu keskmes Euroopa Liidu tuleviku küsimused ning julgeolekuolukord seoses Ukraina ja Venemaa konfliktiga ning võitlus ekstremistliku ISIL-i vastu.
Mihkelsoni sõnul toob just praegune rahvusvaheline julgeolekuolukord esile vajaduse astuda otsustavaid samme Euroopa Liidu poliitilise ja majandusliku ühtsuse tugevdamiseks. „Suurbritannia soov tugevdada oma eesistumise ajaks aastal 2017 Euroopa Liitu selle reformimise kaudu annab võimaluse üle vaadata ühenduse senine poliitika ja seadusandlus, et anda uus impulss riikidevahelisele koostööle ühenduse konkurentsivõime tugevdamiseks,“ ütles Mihkelson. Ta tõi esile kahe riigi senise viljaka koostöö nii Euroopa Liidu raames kui ka kahepoolsete suhete kaudu.
Hammond andis ülevaate Suurbritannia seisukohtadest Euroopa Liidu tuleviku küsimuses. Briti valitsus näeb ühelt poolt Euroopa Liidu ühtsuse tugevdamist ja konkurentsivõime tõstmist, siseturu süvendamist, kaubanduspoliitika arendamist, aga ka lõdvemat liikmesriikide ühendust, et pädevused saada osaliselt tagasi. Välisministri sõnul kavatseb Suurbritannia esitada oma ettepanekute paketi 2016. aasta teiseks pooleks. See ettepanek on seotud ka 2017. aastal Ühendkuningriigis kavandatud referendumiga Euroopa Liidu küsimuses.
Palling tõi esile Suurbritannia eesseisva EL-i eesistumise tähtsuse ja selle mõju riikidevahelisele koostööle ühenduse raames. „Eesti toetab ühtset, tugevat, avatud ja konkurentsivõimelist Euroopa Liitu, mille koosseisu kuulub ka Suurbritannia,“ märkis Palling.
Kohtumisel avaldati muret seoses Venemaa jätkuva tegevusega destabiliseerida olukorda Ukrainas. Ootused saavutada konfliktile rahumeelne lahendus on habras, mis näitab Venemaa soovi tugevdada survet Ukraina praegustele võimudele, ütles Mihkelson. Kohtumisel toonitati, et Euroopa Liit peab olukorra mõjutamiseks rakendama Venemaa suhtes täiendavad meetmed, et nendel oleks pikaajaline mõju Venemaale. Sanktsioonide kehtestamisel on vaja tagada Euroopa Liidu ühtsus.
Kohtumisel märgiti, et ekstremistliku ISIL-i tegevuse piiramisel on eriti vaja tõhustada EL-i koostööd välisvõistlejate liikumise piiramisel, samuti tõkestada äärmuslike ideede levitamist.