Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles Ateenas toimuval Euroopa Liidu rahvusparlamentide välis- ja kaitsekomisjonide esimeeste kohtumisel, et senine idapartnerluspoliitika tuleb muuta riigipõhiseks, anda Ukrainale, Moldovale ja Gruusiale liitumisperspektiiv ning ühise julgeoleku tugevdamise huvides tuleb loobuda soovmõtlemisest suhetes Venemaaga.

“Ukraina kriis peab sundima meid Euroopa Liidus nimetama asju õigete nimedega ning loobuma soovmõtlemisest eriti suhetes Venemaaga,” ütles Mihkelson ning lisas, et “Venemaa huvides pole kahjuks stabiilsete ja demokraatlike riikide tugevnemine oma piiridel. Seepärast tuleb meil kõigiti toetada Ukraina, Moldova ja Gruusia pürgimusi Euroopa suunal, andmata võimalust täituda Venemaa agressorlikel kavatsustel. Meie poliitika edukusest sõltub Euroopa tulevik”.

“Kui meie huvides on tõesti tulevikus rajada Venemaaga strateegilised partnersuhted, aga selliseid täna kindlasti pole, siis peab Euroopa Liit lõppude lõpuks minema sõnadelt tegudele. Jutud ühisest välis- või energiapoliitikast Venemaa suunal ei päde seni, kuni me ei suuda ühiselt kaitsta oma väärtusi agressiivse poliitika vastu,” ütles Mihkelson.

Mihkelson seadis samuti kahtluse alla Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola välisministrite idee korraldada lähitulevikus rahvusvaheline konverents Ukraina, Gruusia ja Moldova küsimustes Venemaa osalusel. “Kuidas on võimalik täna ette kujutada Euroopa Liidu huvidele vastavat lahendust, kui me nõustume Gruusia, Moldova ja Ukraina tulevikku arutama agressoriga, kes on juba rünnanud kahte riiki ning teeb kõik nende Euroopa pürgimisute nullimiseks,” küsis Mihkelson retooriliselt ja lisas, et “Venemaa peab mõistma, et Euroopa Liit seisab kindlalt nende riikide huvide kaitsel, kes soovivad olla vabad ja demokraatlikud Euroopa riigid. “
 

Tagasiside