Juhan Parts ülevaate Euroopa Kontrollikoja ECA ülesannetest. ECA on Euroopa maksumaksjate finantshuvide sõltumatu kaitsja. Iga aasta kinnitab ECA avalduse, mis puudutab Euroopa Liidu finantsaruannete usaldatavust ja eelarveaasta jooksul kasutatud vahendite seaduslikkust ja korrektsust. Aasta auditi alusel EP ja nõukogu langetavad otsuse Euroopa Komisjoni (EK) vastutusest vabastamisest eelarve aasta kohta. Tegemist on täpselt määratud protseduuriga ning otsus langetatakse tavaliselt aprillis. Lisaks üldisele aruandele teeb ECA ka tulemusauditeid, kus uuritakse erinevate EL-i poliitikate mõjusust ja tõhusust. Peale nende tehakse ka ülevaate auditeid, näiteks eelmisel aastal energiaaruanne, sel aastal on valmimas transpordi aruanne. Tulenevalt Euroopa lepingust annab ECA arvamuse kõikide finantsmõju omavate olulisemate algatuste kohta. ECA liikmed on jagatud 5 erinevaks auditi kambriks.
Aastaaruande peamised järeldused. ECA ütleb, et EL-i konsolideeritud finantsaruanne on usaldusväärne, annab õige ja õiglase pildi EL-i finantsseisust. Mis puudutab EL-i tulusid, siis need on tervikuna seaduslikud ja korrektsed. Tehtud kulutuste seaduslikkust väljendab veamäär, selle arvutamise metoodikat muudeti hiljuti. See on kommunikatiivselt raske teema, kuna seda käsitletakse ka varastamise määrana. See ei ole selle numbri ainuke sisu. Veamäära number on vähenemise trendis. 2014 oli see 4,4%, 2015 3,8% ja 2016 3,1%. Veamäär on olulisel määral koondunud teatud kulude ossa, seetõttu ECA otsustas anda märkustega arvamuse, mis 5-palliskaalas on 4, viimased 10 aastat on hinne olnud 3.
EL-i eelarve võib suures osas jagada kaheks. Üks osa on toetused (näiteks põllumajandustoetused, teadlased), nende puhul on vea määr 2% ning üldine kokkuvõttev arvamus on seetõttu positiivsem võrreldes varasemate aastatega. Teine pool on kulude hüvitamise maksed, ehk projektid, mis vastavad EL-i poliitika eesmärkidele. Seal on veamäär endiselt üle olulisuse määra (2%). Näiteks territoriaalse ühtekuuluvuse puhul (ühtekuuluvusvahendid) on veamäär 4,8%. ECA on alustanud aastaauditi reformimist, käesolev aasta on üleminekuperiood. Eesmärk saavutada olukord, kus on võimalik usaldada EK poolt üles pandud süsteeme ning ka liikmesriikide andmeid. Teineseks, tuleks rohkem keskenduda tulemuste hindamisele ka aasta põhiselt. See oleks innovatiivne lähenemine, seda tehakse koostöös liikmesriikide ja EK-ga.
Auditi strateegia aastateks 2018-2020. Põhilised poliitilised prioriteedid: migratsioon, julgeolek, siseturvalisus; finantskriis ja Brexit. Mitmed 2017. aasta eriraportid puudutasid neid teemasid. 2018. aasta auditid on hetkel veel pealkirjade tasemel.
Juhan Parts ise kuulub kolmandasse auditi kambrisse, mis vastutab välis- ja kaitsepoliitika, sisejulgeoleku ja justiitsküsimuste eest. Ta asub juhtima uut tuleviku töögruppi (Foresight Task Force). Kavas on kaardistada tuleviku trende, et ECA tegevuse strateegia oleks mõjusam. See puudutab ka EL-i enda tulevikku. Kuna ECA on iseseisev ja sõltumatu institutsioon, siis ülesanne on välja arendada iseseisev võimekus tulevikutrende tuvastada. Mis puudutab konkreetseid projekte, siis aastaauditi mõttes vastutab Parts kogu EL-i välisrahade eest.
Osalesid: rahanduskomisjoni liikmed Aivar Sõerd, Tanel Talve ja Tiina Licht (nõunik)