Probleemkomisjoni algatusel arutati Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena riigireformi
Riigikogu riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjoni algatusel oli täiskogu istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Riigireform ja hea halduse põhialused“.
Probleemkomisjoni esimehe Tanel Talve sõnul tehakse praegu tööd selle nimel, et sõnastada riigireformi ja hea halduse põhialused. „Soovime dokumendis sõnastada riigivalitsemist puudutavad olulisemad põhimõtted, millest edaspidi tuleks riigireformi läbiviimisel lähtuma hakata. Eesmärk on muuta riigireformi läbiviimist senisest tõhusamaks,“ märkis Talve. „Selleks, et põhialuste dokument saaks võimalikult põhjalik, on oluline seda veel enne parlamendile esitamist suuremas ringis arutada,“ lisas probleemkomisjoni esimees.
Ettekande tegid Tartu Ülikooli ja California Ülikooli emeriitprofessor Rein Taagepera, Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu juhataja Teele Pehk, Riigireformi Sihtasutuse nõukogu liige, akadeemik Jaak Aaviksoo ning õiguskantsler, professor dr Ülle Madise.
Ettekandjad tõid esile asjatute tegevuste vältimise tähtsust, kodanike kaasamise olulisust ja andsid soovitusi üksmeelse riigireformi läbiviimiseks.
Tartu Ülikooli ja California Ülikooli emeriitprofessor Rein Taagepera rõhutas oma ettekandes asendustegevuste vältimise vajadust. „Saab kahandada halduskoormust ja tegutseda tõhusamalt ka praeguste raamide sees. Saab öelda asju lihtsamalt ja selgemalt. Saab pürgida võtma vastutust ja kohaneda uute olukordadega. Need on head sihid ja on hea, et need välja öeldakse, nii nagu seda teeb kavand „Riigireformi põhialused 2030“,“ ütles Taagepera.
Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu juhataja Teele Pehk osutas, et Eesti on väike, paindlik, nutikate inimestega ja digieelistega riik. „25 aastaga oleme ära õppinud menetlemiskesksuse ja seaduste kuuleka täitmise. Mis oleks, kui me nüüd järgmised paarkümmend aastat õpiksime ära kodanikukeskse riigikorralduse? Sest kasutajakeskne riik aitab inimestel õnnelik olla,“ kõneles Pehk. Ta lisas, et koostööoskuste parandamisel on oma roll meil kõigil.
Riigireformi Sihtasutuse nõukogu liige, akadeemik Jaak Aaviksoo tõi välja soovitusi riigireformi tarvis. „Ilmselt tasuks tõsiselt mõelda, kuidas tugevdada parlamendi kohta Eesti võimustruktuuris, suurendades tema võimekust ja ühtlasi ka vastutust,“ lausus Aaviksoo. Samuti rääkis ta valitsuse ja peaministri ning kohalike omavalitsuste rollist, õigusriigi bürokraatiast, avalikust võimust, koostööst erasektoriga ning tehnoloogia arengust.
Õiguskantsler, professor Ülle Madise soovitas vältida põhiseaduse asjatut muutmist. „Meie edu alus on väikeriigile sobiv põhiseadus: parlamentaarne, leidlike ja kokkuhoidlike lahendustega, tugeva tasakaalumehhanismiga, mis ei anna kellegi kätte liiga palju võimu. Meil on lihtsasti kirja pandud inimese põhiseadus, mitte juristi põhiseadus,“ sõnas Madise.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tanel Talve (SDE), Külliki Kübarsepp (VA), Arto Aas (RE), Helmut Hallemaa (KE), Eiki Nestor (SDE), Mart Nutt (IRL), Jüri Adams (VA), Peeter Ernits (KE), Andres Metsoja (IRL), Igor Gräzin(RE) ja Aivar Kokk (IRL).
