Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas 09.04.2013 istungil erihoolekande korraldust ja selle edasist arengut, seda seoses viimasel ajal erihoolekandes üles kerkinud probleemidega ja erihoolet vajavate laste vanemate pöördumisega komisjoni poole. Komisjon kuulas ära nii pöördumiste autorite, AS Hoolekandeteenused kui ka sotsiaalministeeriumi esindajad, kes andsid ülevaate valdkonna probleemidest, ootustest ja edasistest arengutest.
„Tegemist on väga keerulise valdkonnaga, mis on olnud meie laual juba pikka aega ja meie kõigi suurim soov on leida sellele lahendus. Poliitiline tahe selleks on olemas. Eelkõige on küsimus sellesse valdkonda täiendavate vahendite leidmises, et vähendada hoolekande järjekordi, luua juurde kohti teenuse pakkumiseks, koolitada personali ja luua ka toetavaid teenuseid, et vähendada vajadust statsionaarsete kohtade järgi. Ka tuleks seadusandlikult täpsemalt paika panna, missugused on riigi ja omavalitsuse kohutused, et abivajaja ei jääks kuskile kahe vahepeale. Me omalt poolt ootame, et sotsiaalministeeriumis valmiv sotsiaalhoolekande seadus jõuaks ükskord Riigikokku ja paika saaksid ka vajalikud regulatsioonid,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.
AS Hoolekandeteenused juhatuse esimees Maarja Mändmaa andis põhjaliku ülevaate selle valdkonna tegevusest ja kitsaskohtadest, osutades nii personali koolitusvajadusele, mida piiravad pikad koolitusjärjekorrad; personali nappusele ja madalale haridustasemele; hoolekandeks vajalike eluruumide nõuetele mittevastavusele kui ka lihtsalt inimeste hoiakutega seotud probleemidele. Mändmaa andis ülevaate ka sellest, mida erihooldeteenuse kvaliteedi parandamiseks on seni tehtud.
Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Uku Torjus osutas, et praeguse 5422 teenuskoha juures on järjekorras 878 teenuse vajajat ja tõi välja lahendamist ootavad küsimused, milleks on eelkõige järjekordade vähendamine, teenuskohtade juurdeloomine, tegevusjuhendajate palkade tõstmine ja toetavate teenuste loomine teenuste paindlikuks pakkumiseks. Torjuse sõnul on lisaks käesoleva investeeringuteperioodi 550 kliendikoha reorganiseerimisele kavas järgneval perioodil (2014-2020) täiendavalt ümber kujundada kuni 1760 kliendikohta ja rajada lisaks 500 uut kohta. Kui 2012. aastal eraldati riigieelarvest erihoolekande teenuseks 15 737 573 eurot, siis 2013. aastal 17 546 728 eurot, mis on 1 809 155 euro võrra rohkem
Sotsiaalkomisjonile saadetud pöördumise autorite nimel kõnelenud Päevakeskus Käo esindaja Anne Lill tõi välja erihoolet vajavate laste vanemate pöördumise põhilised seisukohad. Ühe probleemina osutas ta tõsiasjale, et riik tegeleb erihoolet vajavate lastega vaid niikaua, kuni need saavad täiskasvanuks, jättes need seejärel täielikult vanemate hooleks, kes sellega kaotavad võimaluse käia tööl ja iseseisvalt toime tulla.
Tänasel istungil osalesid ka Puuetega Inimeste Koja, Tartu Maarja Tugikeskuse ja MTÜ Erihoolekande Teenuste Pakkujate Liidu esindajad.

Riigikogu pressitalitus

Ülo Mattheus, 631 6352
[email protected]
09.04.2013