Riigikogu sotsiaalkomisjon kuulas oma tänasel istungil riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (294 SE) menetlemisest tulenevalt erinevate osapoolte arvamusi. Nimetatud eelnõu sisuks on arvestada peretoetuste maksmisel põhimõtet toetada rohkem neid, kes reaalselt suuremat abi vajavad ja kellel on rohkem lapsi. Eelnõu koosneb peamiselt viiest riiklike peretoetuste seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muudatusest: allpool suhtelist vaesuspiiri elavate lastega perede toetuste tõstmine kahes etapis, alates 2015. aastast kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetuste tõstmine, kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni ühekordse sünnitoetuse tõstmine alates 2013. aasta 1. juulist, 16-aastastele ja vanematele põhikooli lõpetajatele peretoetuste maksmine ka suvekuudel ning lisatakse säte, mille kohaselt lisanduvaid toetusi (vajaduspõhine lapsetoetus ja eelnõuga lisanduv osa kolmanda ja enama lapse lapsetoetus) ei arvestata toimetulekutoetuste määramisel sissetulekute hulka.
Komisjoni istungist võtsid osa Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Linnade Liidu, Lastekaitse Liidu, Lasterikaste Perede Liidu, Lapse Huvikaitse Koja, aga ka sotsiaalministeeriumi ning rahandusministeeriumi esindajad. Istungil tekkis elav arutelu peremudeli ja leibkonna teemadel. Samas avaldati arvamust, et kõiki võimalikke elus ette tulevaid juhtumeid ei saa seadusega paratamatult reguleerida. Väljendati ka mõtet, et nimetatud seadusmuudatuste rakendumise käigus saab teravamini esile kerkinud probleemid kaardistada ja vajadusel seadusi täiendada. Kõik osapooled tunnistasid antud seadusmuudatused põhimõtteliselt vajalikuks ja positiivseks sammuks valitsuse perepoliitikas. Samas tõdeti, et peretoetused ei lahenda siiski laste vaesuse probleemi, vaid ainult parandavad mõningal määral laste heaolu.
„Eelnõuga tuleb veel tööd teha ja osapoolte arvamused selle rakendamise kohta on väga vajalikud. Pean silmas eelkõige traditsioonilisest peremudelist erinevate perekondade laste heaolu parandamise võimalusi, kuna praegused leibkondade arvestamise põhimõtted vajavad seaduses täpsustamist", ütles sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.
Olulise teemana tõstatus ka seadusmuudatustest tulenevate kulude riiklik finantseerimine. Küsimusi esitati nii administreerimiskulude kui peretoetuste väljamaksmiseks arvestatavate kulude kohta.
Tsahkna sõnul kavatsetakse eelnõu esimene lugemine täiskogus viia läbi järgmisel nädalal ning see plaanitakse vastu võtta detsembri keskpaiku.

Riigikogu pressitalitus
Margit Liivoja, 631 6353
[email protected]
05.11.2012