Riigikaitsekomisjon sai oma tänasel väljasõiduistungil ülevaate Riigikantselei rollist Eesti julgeolekus, riigikaitses ja kriisireguleerimises ning tutvus ka riigi situatsioonikeskuse (SITKE) tööga.

Kohtumise avas peaminister Kaja Kallas, kelle sõnul on praeguses julgeolekuolukorras vajalik suurendada NATO kaitse- ja heidutushoiakut meie regioonis. „Idatiiva tugevdamine peab jätkuma kiirendatud tempos. Töötame selle nimel pingsalt ja oleme nendes küsimustes liitlastega, sealhulgas Ameerika Ühendriikidega tihedas suhtluses,“ rõhutas Kallas. Peaminister lisas, et Venemaa esitatud nõudmistele Euroopa julgeoleku aluspõhimõtetes me järele ei anna. „Relvaähvardusel läbirääkimisi ei peeta,“ kinnitas Kallas.

Selles kontekstis on ülimalt oluline Riigikantselei eestvedamisel käimas olev julgeolekupoliitika aluste dokumendi uuendamine, mille protsessi ja eesmärke riigikaitsekomisjoni liikmetele kohtumisel tutvustati. Komisjoni liikmed tõid välja, et väga keerulist julgeolekuolukorda arvestades on vaja leida erakondade ülene konsensus ja tagada piisav ressurss riigikaitse kiireks tugevdamiseks.

Lähemalt käsitleti kohtumisel ka uue valmisoleku seaduse eelnõu koostamist, mis peaks seadusena jõustumise järel oluliselt suurendama õigusselgust erinevate kriiside lahendamisel. Riigisekretär Taimar Peterkop rõhutas kriisideks valmisoleku olulisust. „Riigikantselei ülesanne on toetada Vabariigi Valitsust kriisideks valmistumisel, nende ennetamisel ja lahendamisel. Seda on võimalik teha ainult koostöös kõigi laia riigikaitse osapooltega, sealhulgas eriti kogu Riigikogu ja muidugi riigikaitsekomisjoniga,” ütles Peterkop.

Riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa kinnitas riigikaitsekomisjoni valmidust aktiivselt ja tihedalt Riigikantseleiga koostööd teha julgeolekupoliitika aluste dokumendi uuendamisel ja valmisoleku seaduse eelnõu koostamisel. Komisjoni liikmed avaldasid rahulolu Riigikantselei kasvava võimekuse üle eelmainitud valdkondades panustada, kuid rõhutasid ka vajadust analüüsida ja läbi mõtestada, milline on Riigikogu roll valmisoleku tagamisel tulevikus.

Tagasiside