Riigikogu võttis kolmapäeval vastu 2014. aasta riigieelarve, mille maht kasvab selle aastaga võrreldes ligi viis protsenti. Riigieelarve maht ületab esmakordselt kaheksa miljardi euro piiri.

Tuleva aasta riigieelarve tulud on kokku 8,02 miljardit eurot ja kulud 8,06 miljardit eurot. Tuludest on maksu- ja sotsiaalkindlustusmaksete osa ligi 6,63 miljardit eurot, välistoetusi on ligi 900 miljonit eurot ehk ligi kümnendik. Võrreldes selle aasta riigieelarvega maksulaekumine kasvab ja mittemaksuline tulu väheneb.

Kuludest on suurem osa näiteks sotsiaalsel kaitsel, tervishoiul, majandusel ja haridusel. Suurima osa riigieelarve kuludest moodustavad sotsiaal- ja muud toetused füüsilistele isikutele – kokku 27,7 protsenti ehk 2,28 miljardit eurot kõigist kuludest. Sellest moodustab riiklik pensionikindlustus 1,5 miljardit eurot. Riik maksab erinevaid sotsiaaltoetusi keskmiselt ühe elaniku kohta 2014. aastal 1768 eurot.

Avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks eraldatakse riigieelarvest 2014. aastal 421 miljonit eurot ehk 11,1% rohkem kui aasta varem. Riigikaitsele eraldatakse 2014. aastal 358 miljonit eurot, mis on 21 miljonit eurot enam kui aasta varem. Hariduse valdkonna kuludeks on 2014. aasta riigieelarvest 760 mln eurot ehk 4,7 protsenti enam kui sel aastal. Eelarve kogukuludest moodustavad hariduskulud 9,4 protsenti.

Oodatust kiirem keskmine palgatõus ja tööpuuduse vähenemine tõstab tuleval aastal pensione keskmiselt 5,8 protsenti, mis on suurim pensionikasv viimase kuue aasta jooksul. Pensionite tulumaksuvaba miinimum tõuseb nii, et keskmine pension on tulumaksuvaba. Riigitöötajate palgafond kasvab 5,1 protsenti, millega riigitöötajate ostujõud paraneb, kuid jääb veel madalamaks 2008. aasta ostujõust.

Kohalike omavalitsuste tulumaksu osa laekumine kasvab 2014. aastal kaheksa protsenti 783 miljoni euroni. Valitsussektori võlakoormus kasvab tuleva aasta lõpuks 10 protsendini sisemajanduse koguproduktist, millega on Eesti endiselt euroalas väga madala võlatasemega riik. Keskvalitsuse likviidsed reservid vähenevad 2014. aasta lõpuks 380 miljonile eurole. Reservi jääb tuleva aasta lõpuks alles 6,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist.

Riigieelarve on koostatud rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi eelduste põhjal, mille järgi kasvab Eesti majandus tuleval aastal 3,6 protsenti ja inflatsioon aeglustub 2,7 protsendini. Hõive peaks prognoosi järgi 2014. aastal kasvama ning palgakasv jätkuma, ekspordi kasvu ootab ministeerium kuus protsenti ja impordi kasvu aeglustumist 6,8 protsendini. Eesti keskmine kuupalk kasvab eelduste järgi 999 euroni.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi ütles 2014. aasta riigieelarve seaduse lõpphääletuse eel istungisaali kõnepuldist, et tegemist on hea eelarvega, mis võimaldab suurendada Eesti inimeste heaolu. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Kaia Iva märkis, et palgad tõusevad sisejulgeolekuvaldkonna töötajatel ja teist aastat järjest ka õpetajatel.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Sven Mikser tõi välja mitmed eelarvega seotud probleemid ning ütles kokkuvõtteks, et sotsiaaldemokraadid ei saa olla poolt riigieelarvele, mis ei püüa lahendada suurt osa Eestis ees seisvatest probleemidest. Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul on kokkuvõttes 2014. aasta eelarve väga kurb, väsinud ja tülpinud ning probleemidest üritatakse sellega üle sõita, mistõttu hääletevad erakonna liikmed eelarve vastu.

2014. aasta riigieelarve seaduse hääletamisel oli seaduse vastu võtmise poolt 59 ja vastu 41 Riigikogu liiget.