Komisjonid said ülevaate Tervisekassa tegevuse põhifookusest, milleks on inimestele vajaliku ravi tagamine ja kiirem arsti juurde pääsemine.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann tõdes, et Tervisekassa puudujäägist väljatoomine vajab lahendusi mitmest aspektist, nii digitaliseerimisest loodetavat kokkuhoidu, kui ka teenuste efektiivsemaks muutmist.

Ta viitas asjaolule, et Tervisekassa tulud on tänavu 2 354,7 miljonit, kulud 2 522,3 miljonit, seega puudu on 168 miljonit eurot. Meil on adra seadmiseks kolm aastat armuaega, nii kauaks jätkub puudjäägi katteks eelmiste aastate reserve ja jaotamata tulemit.

„Tänasel kohtumisel soovisime saada teavet, kuidas kulutatakse eraldatud vahendeid tervishoiusüsteemis, et raviteenused oleksid kättesaadavad,“ ütles Akkermann.

Ta lisas, et Tervisekassa ees seisev ülesanne on väga keeruline, sest Eesti kulutab tervishoiule võrreldes naaberriikidega suhteliselt väiksese osa rahvamajanduse kogutulust, samas rahvastik vananeb, uued ravimid ning ravimeetodid on kallid ja tervishoiuteenuste patsientide omaosalus on juba niigi liigagi kõrge. Lihtsaid lahendusi ei ole.

Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane ja juhatuse liige Pille Banhard tõid esile, et kroonilised haigused põhjustavad märkimisväärse koormuse tervishoiusüsteemile ning põhjustavad alanevaid probleeme, mille hulgas on tervishoiutöötajate puudus, ravikulude kallinemine, tervishoiu kasvav finantsdefitsiit, tervishoiuteenuste kättesaadavuse langus ning samuti inimeste kõrge ja kasvav omaosaluskoormus. Kuni 80% Tervisekassa poolt finantseeritavatest ravikuludest on seotud krooniliste haigustega.

Sotsiaalkomisjoni esimees Madis Timpson tunnustas tegevussuunda, mille kohaselt peab raviteekond on inimkeskne ja sujuv ning viima parima tulemuseni.

„Me peame tulevikus panustama rohkem inimeste teadlikkuse tõstmisele, kuidas oma tervist hoida. See on kõige suurema potentsiaaliga koht minu hinnangul. Ma arvan, et uues Tervisekassa arengukavas peaks sellele tähelepanu pöörama,” ütles Timpson.

Kohtumisel märgiti, et tervishoiu automatiseerimise protsess on tähtis, et säästa tervishoiutöötajate ja inimeste aega. Tervisekassa kinnitusel fokusseeritakse Terviseportaali ja Tervise Juhtimise Töölauale loodavatele funktsionaalsustele nii inimestele, tervishoiutöötajatele kui seotud osapooltele, mille hulgas on teavitused, sotsiaaltöötaja osalus raviteekonnas, triaaž, uuringutele broneerimine, eelinfo kogumine enne visiiti, patsiendijuhendid, otsustustoed jne.

Tervisekassa andmetel on ravikindlustatud isikuid seisuga 31. jaanuar 1 284 652.