Rahanduskomisjon ja Eesti Pank arutasid tuleva aasta riigieelarvega seotud arenguid
Riigikogu rahanduskomisjoni tänasel kohtumisel Eesti Panga esindajatega oli keskne kõne aine seotud tuleva aasta majandusprognoosi ja eelarve kavandatava struktuurse 0, 25 protsendilise puudujäägiga.
Kohtumisel märgiti, et nii nagu maailma ja Euroopa majanduse puhul, ei oodata ka Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu edasist kiirenemist vaid selle püsimist või isegi väikest raugemist. Ekspordil on läinud hästi – pea kõikide kaubagruppide väljavedu on kasvanud
Küsitlusandmed näitavad ehitustellimuste kasvu.
Kohtumisel juhiti tähelepanu, et valitsemissektor elavdab majandust enam kui seda näitab puudujääk, sest Eesti saab ELi eelarvest rohkem raha kui ise sinna maksab. Kui välistoetused moodustavad ühel aastal 5 protsenti SKPst ja järgmisel 3 protsenti, siis see mõjutab kogu majanduse kasvu ning muudab selle heitlikumaks. Majanduse stabiliseerimise seisukohalt oleks kasulik omavahenditest rahastatavate investeeringute planeerimist selliselt, et need tasandaks ELi toetustest tehtavaid investeeringuid. Eesti Pank viitas suunale, et sel aastal on samaaegselt hoo sisse saanud nii ELi kui ka omavahenditest rahastatavad investeeringuprojektid. Seega majandus on tugevas kasvufaasis. Näitajate kohaselt ületab Eesti majanduse maht hinnangulist tasakaalutaset umbes 2 protsenti.
Eesti Panga seisukohalt on järgmise aasta maksumeetmete mõju osas on palju ebakindlust. Maksukoormuse tõus on seotud mitme uue meetmega, mille mõju laekumisele on raske hinnata: suurim risk on seotud juriidilise isiku tulumaksuga, kuid ka aktsiisikaupade tarbimine võib oodatule alla jääda. Valitsus peab olema valmis tegema eelarvesse korrektuure juhul, kui puudujääk osutub planeeritust suuremaks.
Eestis kehtestatud tulumaksu erirežiim ei täida finantsstabiilsust toetavat eesmärki ning võib tuua endaga kaasa uusi riske finantsstabiilsusele. Pankadele teistest ettevõtetest erineva tulumaksurežiimi kehtestamine võib motiveerida panku välja maksma jaotamata kasumit ja sellega vähendada ühtlasi kapitaliseerituse taset ning halvendada uute ja vähem kapitaliseeritud pankade võimet tõsta kapitali.
Lisaks võib see kaasa tuua laenutegevuse võimaliku liikumise pankade tütarettevõtetesse.
Rahanduskomisjon eesotsas komisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhiniga kuulas ära Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni ja asepresidendi Madis Mülleri ning teiste juhtivspetsialistide seisukohad ja võttis informatsiooni teadmiseks tuleva aasta riigieelarve eelnõu (521 SE) menetlemisel.