Eesti Panga president Ardo Hansson andis täna rahanduskomisjoni liikmetele ülevaate Euroopa Keskpanga seisukohtadest ja tegevusvõimalustest euroala finantsstabiilsuse tagamisel. Hanssoni sõnul seisneb Keskpanga roll eelkõige hinnastabiilsuse ja rahaturu toimimise tagamises ning võimalused hädas olevaid riike otse abistada on limiteeritud. Seetõttu peetakse Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) väga oluliseks institutsiooniks, kuna tänases olukorras on kriisi haldamiseks vaja täiendavaid ressursse. Keskpank on seisukohal, et abi vajavaid riike tuleb aidata euroala liikmesriikide parlamentide ja valitsuste otsuste kaudu. Rahanduskomisjoni liikmed esitasid Eesti Panga presidendile mitmeid küsimusi ja tegid ettepaneku kohtuda algaval istungjärgul uuesti, et rääkida Eesti Panga tegevusest.

„Eesti Panga president tõi rahanduskomisjonis esile ESMi vajalikkuse euroala finantsstabiilsuse tagamise mehhanismina. Eesti on Euroopasse integreeritud avatud majandusega riik, mistõttu Eesti osalemine ESMis on väga oluline,“ ütles rahanduskomisjoni esimees Sven Sester.

Samal istungil arutas rahanduskomisjon ka tähtajaks laekunud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu (254 SE) 12 muudatusettepanekut. Istungil osalenud rahandusminister Jürgen Ligi selgitas iga muudatusettepaneku käsitlemisel ka rahandusministeeriumi kui algataja seisukohti. Läbi vaadati rahanduskomisjonile eelnõu kohta esitatud arvamused põhiseaduskomisjonilt, Euroopa Liidu asjade komisjonilt, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt. „Arutelu tulemusena saadud täiendava informatsiooni põhjal kujundati esimesi ühisseisukohti eelnõus vaidluskohti tekitanud sätete sõnastuste täpsustamiseks ja võimaliku rahanduskomisjoni muudatuse koostamiseks“ sõnas Sester.

Komisjon on muu hulgas tutvunud ka Riigikogu esimehele Ene Ergmale adresseeritud ESMi lepinguga liitumist puudutava märgukirjaga, millele on alla kirjutanud Endel Lippmaa, Andra Veidemann, Ivar Raig, Anto Raukas, Ülo Vooglaid, Jüri Martin, Heido Vitsur, Rainer Vakra, Viive Rosenberg ning Igor Gräzin.

Eelnõu arutelu jätkub komisjonis 28. augusti kell 11.30 toimuval istungil, kus on kavas muudatusettepanekute hääletamine ning menetlusotsuse tegemine.