Riigikogu võttis vastu valimisõigust piirava põhiseaduse muudatuse
Riigikogu võttis täna vastu Eesti põhiseadust muutva seaduse, millega tunnistatakse kohalikel valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja alates ülejärgmistest valimistest ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus.
Riigikogu toetas põhiseaduskomisjoni ettepanekut muuta põhiseadust kiireloomulisena. Põhiseaduse kiireloomulist muutmist toetas 92 ja selle vastu hääletas seitse Riigikogu liiget. Põhiseaduse muutmise viisi otsus vajas istungil osalevate Riigikogu liikmete neljaviiendikulist häälteenamust, mis tähendas, et otsuse tegemiseks pidi poolt hääletama vähemalt neli korda enam istungil osalejaid kui selle vastu.
Lõpphääletusel toetas Riigikogu 61 liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) seadusena vastuvõtmist 93, vastu oli seitse Riigikogu liiget. Vastuvõtmiseks vajas põhiseadust muutev eelnõu Riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust ehk vähemalt 68 häält.
Algselt nägi eelnõu ette, et kohalike volikogude valimistel saavad osaleda Eesti kodanikud ja kodakondsuseta elanikud, samuti Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikud. Täiskogu otsusel lisati täna seadusesse 55 saadiku esitatud muudatusettepanek, mille kohaselt tunnistatakse kohalike volikogude valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja alates ülejärgmistest valimistest ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus.
Tänavustel kohalikel valimistel saavad kodakondsuseta elanikud muudatuse kohaselt veel hääletada. Ettepaneku esitajate sõnul jätab see kodakondsuseta inimestele piisava aja, et taotleda soovi korral Eesti kodakondsust ning osaleda ülejärgmistel kohalikel valimistel Eesti kodanikena. Lisaks jäetakse muudatusega eelnõust välja NATO liikmesriikide kodanike hääleõigus.
Tänavustel valimistel saavad seega osaleda Eesti ja ELi kodanikud ning kodakondsuseta elanikud, ülejärgmistest kohalikest valimistest alates aga vaid Eesti ja ELi kodanikud.
Teine muudatusettepanek, mille esitasid eelnõule 26 Riigikogu liiget, ei saanud täiskogus piisavat toetust. Sellega oleks tunnistatud nii Eestis elavate kolmandate riikide kodanike kui ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus kehtetuks juba alates tänavu oktoobris toimuvatest kohalikest valimistest.
Kehtiva seaduse kohaselt saavad lisaks Eesti ja ELi kodanikele kohalikel valimistel osaleda ka Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad välismaalased, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas.
Järgmised kohalike volikogude valimised toimuvad Eestis 19. oktoobril.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
