Arvamusseminar „Kooseluseaduse tahud ja teravikud“ 27. augustil 2014
Riigikogu õiguskomisjon korraldab 27. augustil arvamusseminari teemal „Kooseluseaduse tahud ja teravikud“. Üritus toimub Riigikogu konverentsisaalis algusega kell 11.00.
Seminari videosalvestis: 1.-2. teemaplokk, 3.-4. teemaplokk
Seminari kava on järgmine:
| Teema | Esineja | |
| Avasõnad | Neeme Suur – õiguskomisjoni esimees | |
| 1 | Perekond ja õigusruum | |
| 1.1. | Abielu ja kooselu kui tsiviilõiguslike suhete kogumikud. Mida kooseluseadus reguleerib, mida mitte? Millised erinevused säilivad kooseluseaduse ja perekonnaseaduse vahel? Juriidiline vaatevinkel. |
Anne Saaber notar, Notarite Koja esimees |
| 1.2. | Nõrgema poole kaitse erinevates kooseluvormides. Registreerimata kooselu – kas uus norm või probleem? |
Sven Veltmann – advokaat, AB Thor
|
| 2 | Perekond ja teised ühiskondlikud institutsioonid | |
| 2.1. | Peremudelid ja kool. Kooli roll ja meetodid maailmapildi kujundajana. Sallivus ja normatiivsus. Mudelid ja stereotüübid. Mis vahe on propaganda ja informeerimise vahel? |
Kadri Simm – praktilise filosoofia dotsent, Tartu Ülikool
|
| 2.2. | Peremudelid ja kirik. Religiooni tähtsus Eesti ühiskonnas, tema roll moraali kehtestamisel. Kiriku roll ühiskonna traditsioonide hoidmisel. Dogmaatilisus, sallivus ja leplikus kristlikus käsitluses tänapäevases kirikus. |
Urmas Nõmmik -Vana Testamendi ja semitistika dotsent, Tartu Ülikool Peeter Roosimaa Uue Testamendi õppetool, dotsent, Tartu Ülikool
|
| 3. | Laps ja peremudelid | |
| 3.1. | Kooseluseadus ja lapsed. Erinevad peremudelid ja lapsed erinevates peredes. Demograafilised protsessid ja peremudelid. |
Dagmar Kutsar -sotsiaalpoliitika dotsent, Tartu Ülikool
|
| 3.2. | Lapsendamine ja kooseluseadus. Laps samasooliste vanemate peres. Muutused ühiskonna suhtumises erinevatesse peremudelitesse. Mida ja kuidas ühiskond toetab ja taunib? | Eveliis Kurs – sotsioloog, Tartu Ülikooli doktorant |
| 4. | Perekond ja ühiskond | |
| 4.1. | Kas ja kuidas mõjutab abielu institutsiooni kooselu registreerimise võimaluse tekkimine? Kuidas defineerida perekonda? Teistsuguse aktsepteerimine. Sotsiaalsed muutused alates naiste õigustest, üksikvanema staatusest ja teistsugusest nahavärvist kuni samasooliste paarideni. |
Christian Veske – soolise võrdõiguslikkuse ekspert
|
| 4.2. | Normaalsus, võrdsus ja erinevus. Vähemused ja erinormid. Kas vähemused lepivad erisustega? Vähemuse ja enamuse suhted. Mis on tavaline ja mis on erisus? Kas erisuse defineerimine erisusena võib olla diskrimineeriv? |
Marianne Meiorg -võrdse kohtlemise programmijuht, SA Eesti Inimõiguste Keskus |
| Lõppsõna |
Neeme Suur -õiguskomisjoni esimees |
Ettekande pikkus 20 minutit, seejärel 10 – 15 min arutelu. Pärast teist plokki kohvipaus 30 minutit.
