Riigikogu õiguskomisjon kohtub teisipäeval, 12.06.12 endiste õiguskomisjoni esimeestega, tähistamaks Riigikogu õiguskomisjoni 20 tegevusaasta möödumist taasiseseisvumisest.

Õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants märkis, et Riigikogu seitsmendat koosseisu, mis alustas tööd septembris 1992, võib pidada uue ajajärgu alguseks Eesti riigi ja õiguse arengus. Taasiseseisvumise järgne ümberkorralduste aeg nõudis kiireid muudatusi ning otsustusi ning iga parlamendikoosseis on teinud Eesti elu edenemise nimel tohutul hulgal tööd.

Riigikogu õiguskomisjon (kuni detsembrini 1994 kandis nime õiguskaitsekomisjon), mis juhtivkomisjonina menetleb peamiselt eraõiguse, kriminaalõiguse ja sisejulgeoleku alaseid seaduseelnõusid, on läbi 20 aasta andnud aluse mitmetele olulistele reformidele.

Näiteks VII koosseisu tegemistest väärib esiletõstmist omandireformiga seotud suhete korraldamisel menetletud asjaõigusseadus ja asjaõigusseaduse rakendamise seadus, kinnistusraamatuseadus ning kinnisasja sundvõõrandamise seadus. Samuti ettevõtluse seisukohalt olulised tsiviilseadustiku üldosa seadus, mis sätestas füüsiliste ja juriidiliste isikute mõiste ning nende isikute tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise ja teostamise alused, sh tehingute tegemise üldnõuded. Selle koosseisu tegemistest oleks teenimatu jätta märkimata äriseadustiku vastuvõtmist, mis määratles füüsilisest isikust ettevõtja mõiste ning äriühingute liigid ja tegevuse korra.

VIII koosseisu töö viljana sündis aga näiteks pärimisseadus, mis sätestas uudsena abikaasade vastastikuse testamendi ja pärimislepingu võimaluse samuti sihtasutuste ja mittetulundusühingute tegutsemise aluseid sätestavad õigusaktid. Mõne olulise reformi ettevalmistamine on toimunud aga mitme koosseisu vältel. Näiteks alustas VIII koosseis võlaõigusseaduse üldosa seaduse ettevalmistamist kuid võlaõigusseadus jõustati IX koosseisu parlamenditöö tulemusena.

IX koosseisu olulistest vastuvõetud seadustest saab nimetada karistusseadustiku ning kriminaalmenetluse seadustiku, mis asendas seni kehtinud ENSV kriminaalkoodeksit ning kaasajastas karistusõiguse põhimõtted. Märkimist väärib ka pankrotiseaduse vastuvõtmine.

X koosseisu menetletud aktidest olid ühiskonnas kindlasti oodatud uus tsiviilkohtumenetluse seadustik, millega muudeti kohtupidamist tõhusamaks ning pooltele läbipaistvamaks. Samuti anti alus reformile, millega piirivalve lahutati riigikaitsest. Selle koosseisu poolt vastuvõetud olulistest seadustest võib ära märkida ka riigi õigusabi seadust ning päästeteenistuse seadust.

XI koosseisu töö tulemusena sündis uus töölepinguseadus, perekonnaseadus, võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus. Märkimata ei saa jätta ka politsei ja piirivalveseadust, mille tulemusena ühendati Politseiamet, Julgestus-ja Keskkriminaalpolitsei, politseiprefektuurid, piirivalve lennusalk, piirivalvepiirkonnad, Kodakondsus-ja Migratsiooniamet ning Piirivalveamet ühtseks Politsei- ja Piirivalveametiks. Samuti korrakaitseseadust, mis sätestas avaliku korra kaitse üldpõhimõtted ja alused.

Alates 27.03.2011 täidab oma kohuseid Riigikogu XII koosseis. Pisut enam kui aastaga on seaduseks saanud 14 õiguskomisjoni menetletud eelnõud. Näiteks kollektiivlepingu seaduse muutmise seadus, millega sätestatud protseduurireeglite järgimisel saab tähtaja möödumise tõttu kehtivuse kaotanud kollektiivlepingu üles öelda ja selle edasikehtivuse lõpetada. Samuti karistusseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus, mis käsitleb inimkaubanduse, prostitutsiooni ja ebaseadusliku doonorlusega seotud kuritegevust. Vastu on võetud ka Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse, päästeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus tulenevalt asutuste ümberkorraldamisest, mille eesmärk oli Päästeameti kohalike asutuste ümberkorraldamine ja Päästeametiga ühendamine, Häirekeskuse moodustamine ning prefektuuride ümberkorraldamine nii, et seniste politseiasutuste töö toimiks ühe valitsusasutusena ehk Politsei- ja Piirivalveametina. Praegune koosseis on jõudnud reguleerida ka vabatahtlike merepäästjate tegevuse õiguslikke aluseid ning laiendada ravi kohaldamise võimalusi karistussüsteemi osana seksuaalkurjategijatele.

Paljusid olulisi eelnõusid menetlenud õiguskomisjoni on juhtinud 7 riigimeest:

Jüri Adams, Jüri Rätsep, Daimar Liiv, Väino Linde, Märt Rask, Ken-Marti Vaher ja
Marko Pomerants

Võib öelda, et riik on pidevas arengus ning ei saa kunagi valmis. Oluline on aga aeg-ajalt heita pilk möödanikule, märkis Pomerants.

Kohtumise kohta saab täiendavat teavet Riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerantsilt tel 5031365

Tagasiside