65 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seadus (83 SE). Seadusmuudatustega korrastatakse AS Narva Elektrijaamad Eesti Elektrijaama päästekomando rahastamise ja töökorraldusega seonduv eesmärgiga tõsta ühe elutähtsa teenuse toimepidevust läbi vajaliku päästevõimekuse. Elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine ühiskonnale on niivõrd oluline, et elutähtsa teenuse osutaja peab lisaks riigile ka ise võtma kasutusele vastavad meetmed tulenevalt oma tegevuse eripärast. Ühe meetmena sätestatakse elektri tootmise kui elutähtsa teenuse osutaja kohustus tagada päästetöö tegemise kohustus oma territooriumil või selle vahetus läheduses paikneva päästeüksuse kaudu. Samuti loob seadus aluse tõhusate riske maandavate meetmete rakendamiseks uute elutähtsate teenuste osutajate tekkel. Seaduse muudatus järgib põhimõtet, millega eriliigilistel objektidel päästetöö tegemise toetamise kohustus sätestatakse vastavates valdkondlikes seadustes. Käesoleva seaduse § 1 jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril, § 2 – 2014. aasta 1. jaanuaril.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud lennundusseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (103 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt muudetakse ja ühtlustatakse lennu-, laeva- ja raudteeõnnetuste ohutusjuurdlusega seonduvaid regulatsioone. Meresõiduohutuse seadusesse võetakse üle laevaõnnetuste uurimist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav direktiiv. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures luuakse uus struktuuriüksus Ohutusjuurdluse Keskus. Ohutusjuurdluse Keskuse loomiseks ning funktsioneerimiseks on vajalik teha muudatused kolmes seaduses – lennundusseaduses, meresõiduohutuse seaduses ja raudteeseaduses. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Lisaks lõpetati majanduskomisjoni ettepanekul valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu (113 SE) esimene lugemine. Eelnõuga võetakse üle EL vastav direktiiv. Enne direktiivi ülevõtmist ei olnud hankijad kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangete korraldamisel kohustatud järgima seaduses sätestatud korda. Direktiivi ülevõtmisel aga kehtestatakse hankijatele ühtsed reeglid hangeteks, mille puhul ei ole võimalik antud seaduse tavakorda kohaldada. Sellest tulenevalt on direktiivis välja töötatud meetmed, mida kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete puhul saavad hankijad täiendavalt kasutada (salastatud teabe kaitse ja tarnekindluse nõuded). Neid nõudeid kohaldades on võimalik ka riigi julgeolekuga seotud riigihankeid teha avatumalt kui seni ja seega saab suurem hulk pakkujaid võimaluse neis hankemenetlustes osaleda. Eelnõu suunati teisele lugemisele.