Riigikogu XII koosseisu kevadistungjärgul, 2011. aasta 4. aprill – 2011. aasta 16. juuni, võeti vastu 3 majanduskomisjoni menetluses olnud õigusakti, mis on 8,1% Riigikogus kevadistungjärgul vastuvõetud õigusaktidest. Menetlusest arvati välja 1 eelnõu.

Majanduskomisjoni istungite statistika

Nimetatud ajavahemikus toimus 22 majanduskomisjoni istungit – nendest 2 väljasõiduistungit ja 4 ühisistungit.

Euroopa Liidu asjade komisjonile anti 4 arvamust.

Väljasõiduistungid toimusid:
· AS-i Tallinna Lennujaam;
· Narva Elektrijaamadesse, põlevkiviõlitehasesse ja Estonia kaevandusse.

Ühisistungid toimusid kultuuri-, keskkonna-, sotsiaal-, rahandus- ja Euroopa Liidu asjade komisjoniga. Ühisistungite raames toimusid arutelud:
· Eesti vastu algatatud rikkumismenetlustest 2009-2010 aastal;
· Riigikontrolli soojusvarustuskindluse kontrolliauditi teemal;
· PRAXISE aastaraamatu „ Noored ja tööturg“ osas.

Euroopa Liidu asjade komisjoniga toimus ühisistung väljasõiduna Narva Elektrijaamadesse, põlevkiviõlitehasesse ja Estonia kaevandusse.

Kohtumised toimusid:
· OECD majandusanalüütikutega, mille raames tutvustati ja arutati OECD majandusraportit Eesti kohta
· Maanteeametiga riigihangete teemal
· Rahandusministeeriumiga 2011. aasta kevadise majandusprognoosi aruteluks
· Eesti Energia AS-iga aruteluks nende tegevustest ja tulevikuplaanidest
· Eesti Interneti SA-ga uue .ee tippdomeeni korralduse ülevaate osas
· Arengufondiga teemadel: Kasvuvisiooni 2018 töö tulemustest; erinevad seired ja investeeringud; FinanceEstonia käivitamise hetkeseis; MAJK ja Arengufondi koostöövõimalused
· AS-iga Elering teemal: „Varustuskindluse aruanne 2011“
· Saksamaa Parlamendi regionaalse majanduspoliitika alamkomisjoni delegatsiooniga

Majanduskomisjoni algatusel toimus Riigikogu k. a. 10. mai ja 11. mai istungitel olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu energiasäästu teemal.

Majanduskomisjon kuulas arutelu ette valmistades ära hulganisti erinevaid eksperte Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Tallinna Tehnikaülikoolist, ASist Eesti Energia, ASist Elering, Sihtasutusest Kredex ja OÜst Energiasalv. Ettekanded puudutasid energiasäästmise võimalusi nii soojusenergeetikas, elektrienergeetikas, transpordis kui ka võrkudes ning võimalusi energiasalvestamiseks.

Riigikogus arutelu käigus esinesid ettekannetega majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) energeetikateaduskonna dekaan Tõnu Lehtla ja majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas.

Arutelu kokkuvõte ja täpsem ülevaade ettekannetest on saadav lingil: https://www.riigikogu.ee/index.php?id=87892

Lisaks toimus majanduskomisjoni ja kultuurikomisjoni loomemajandusteemaline väljasõit, mille valmistas ette MTÜ Loov Eesti. Väljasõidul tutvuti Telliskivi keskusega, külastati Eesti Disaini Maja ning toimus arutelu loomemajanduse teemadel.

Vastuvõetud seadustest toome välja järgmised:

Meresõiduohutuse seaduse, riigilõivuseaduse ja sadamaseaduse muutmise seadus (25 SE), mis täpsustab EL õigusest tulenevaid meresõiduohutuse alaseid nõudeid ning vastutust seaduse rikkumise korral. Seaduse vastuvõtmine aitab kaasa meresõiduohutuse tõhustamisele läbi laevaliikluse seire ja teabesüsteemi edasiarendamise ja sadamariigi kontrolli süsteemi täiustamise liikmesriikides ja Euroopa Liidus tervikuna. Võrreldes kehtivate õigusaktidega jäävad reederitele pandud teavituskohustused sisuliselt samaks. Halduskoormust vähendava meetmena sisaldab seadus sätteid, mille kohaselt on võimalik regulaarreise teostavatele laevadele taotleda ohtlikust lastist ja sadamasse saabumise teate Veeteede Ametile esitamise kohustusest vabastamist. Reederite ja laevaagentide jaoks suureneb halduskoormus laeva tegeliku sadamasse saabumise ja sadamast lahkumise aja teavitamiskohustuse lisandumise näol.

Raudteeseaduse muutmise seadus (27 SE), millega muudetakse vedurijuhiloa saamise korda vastavalt EL direktiivile 2007/59/EÜ. Selle kohaselt peab vedurijuht saama pädevalt ametilt vedurijuhiloa, mis tõendab vedurijuhi vastavust üldnõuetele, ja tööandjast raudtee-ettevõtjalt sertifikaadi, mis annab vedurijuhile sõiduõigused. Sellega paraneb ka EL sisene koostöö vedurijuhtide tunnustamise osas, kuna ühtsete vedurijuhilubade vormi kasutuselevõtmisel on vedurijuhtidel võimalik lihtsamalt minna teise liikmesriiki tööle. Samuti paraneb ohutus raudteeliikluses, kuna vedurijuhtidele sertifikaate väljastamisel on raudtee-ettevõtjatel võimalik vahetult kontrollida oma vedurijuhtide tööks vajalikku pädevuse olemasolu ja probleemi tekkimisel rakendada kiirelt vajalikke meetmeid (koolituse korraldamine, sertifikaadi kehtivuse peatamine). Seadusega täiendatakse ka raudteeliikluse ohutust puudutavaid sätteid ka kohustusega lisada raudteeliiklusregistrisse veeremi hooldaja andmed, millega võimaldatakse teostada konkreetsemat kontrolli hoolduse teostamise üle. Samuti tõhustatakse meetmed, et oleks tagatud piiramatu nähtavus raudteemaal ja täiendatakse asjakohaseid väärteokoosseisude sätteid.

Raimo Saadi
16.06.2011