Komisjoni menetlusse jõudsid Tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (22 SE) ja Tarbijakaitseseaduse eelnõu (37 SE).

Tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu

Eelnõuga võimaldatakse füüsilisel isikul mittekaubanduslikku laadi kaupa alati deklareerida lihtsustatud tollideklaratsiooniga, nn reisija deklaratsiooniga, mis on tavalisest tollideklaratsioonist väiksema andmemahuga. Valmimas on mobiilirakendus, mis teeb füüsilise isiku jaoks deklareerimise eriti lihtsaks. Kehtiva korra alusel peab füüsiline isik teatud juhtudel esitama tollideklaratsiooni.

Sätestatakse kehtiva Euroopa Liidu õigusega kooskõlas võimalus, et väikese kaubapartii intellektuaalomandi kahtlusega kauba puhul võib rikkumise tuvastada lisaks kohtumenetlusele ka tolli poolt läbiviidavas haldusmenetluses. Kaupade kinnipidamist tollis reguleerib EL otsekohalduv määrus, kuid intellektuaalse omandi rikkumise kindlakstegemise menetlus on jäetud liikmesriikide otsustada. Eelnõuga luuakse erand tolli kaudu Eestisse saabuvatele kaupadele ning nende rikkumisi saab tuvastada ka haldusmenetluse raames.

Kolmandaks, eelnõuga sätestatakse kooskõlas TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo konventsiooniga TIR-märkmike kasutamiseks loa andmise ja loa kehtetuks tunnistamise kord.

Lisaks antakse eelnõuga seni Vabariigi Valitsuse pädevuses olnud tolliametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide regulatsioon osaliselt rahandusministri ja osaliselt Maksu- ja Tolliameti peadirektori pädevusse.

Vaata lisaks siit.

Tarbijakaitse seaduse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse tarbijakaitseseaduse uus terviktekst ja võetakse üle EL-i vastav direktiiv EL-i tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta. Olulisemad muudatused puudutavad veebipõhise interaktiivse platvormi loomist eelkõige piiriüleste tarbijakaebuste lahendamiseks ning tarbijale esitatud arve eest tasu küsimise keelamist.

Direktiivi nõuded tuleb Euroopa Liidu liikmesriikidel jõustada 9.juuliks 2015. Eelnõu sisaldab ka sätted EL-i tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise määruse rakendamiseks. Eelnõus sisaldub nõue, mille kohaselt ei ole lubatud küsida eraldi tasu tarbijale esitatava arve eest. Praktikas on probleemid tõusetunud, kui kliendilt võetakse arve esitamise eest eraldi tasu.

Eelnõu kohaselt on edaspidi võimalik tegutsevatel üksustel (nt Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutsev tarbijavaidlusi lahendav üksus, Advokatuuri Aukohus jt) taotleda pädevalt asutuselt tarbijakaitseseaduse nõuetele vastavuse tunnustamist. Edaspidi on võimalik ka tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse loomine nii eraõigusliku kui avalik-õigusliku juriidilise isiku või riigiasutuse juurde. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium määratakse pädevaks asutuseks, kes hindab ja tunnustab vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusi ning edastab tunnustatud üksuste kohta teabe Euroopa Komisjonile, samuti koostab nõutavad aruanded üksuste toimimise kohta. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Vaata lisaks siit.