Riigikogu majanduskomisjoni 22. aprilli istungil olid tähelepanu keskmes Eesti seisukohad Euroopa Liidu küberjulgeoleku paketi kohta. 

Majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas rõhutas, et Eestil on vajalikud teadmised ja   kogemused küberruumi turvalisuse tõstmisele kaasaaitamiseks Euroopa Liidu tasandil. „Küberjulgeoleku kindlustamine annab hea võimaluse ka Eesti IT-valdkonna sektorile arendada meie vastavaid ettevõtteid Euroopa Liidu toel,“ märkis Kallas. 

Ta lisas, et Eesti on suutlik näitama ennast rahvusvahelisel areenil konstruktiivse, lahendusi pakkuva ja uudset mõttelaadi esindava riigina küberjulgeoleku küsimustes. See loob ka võimaluse tõsta Eesti poliitilist nähtavust ja kujundada riigi mainet rahvusvahelisel areenil. 

Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia on koostatud eesmärgiga konsolideerida ja sõnastada ELi üleselt peamised arengusuunad küberjulgeoleku alal ja neis sisalduvad väljakutsed. Samuti pakkuda välja konkreetsed tegevused ja lahendused infosüsteemide toimepidevuse parandamiseks, küberkuritegevuse vähendamiseks ja ELi rahvusvahelise küberturbepoliitika ja -kaitse tugevdamiseks. 

Komisjoni istungil tõdeti, et riikliku julgeoleku tagamine küberruumis on eeskätt liikmesriikide enda kätes. See roll ei saa piirduda vaid avaliku sektoriga. Kõne all olevas strateegias toonitatakse erasektori juhtivat rolli küberjulgeolekus, sest julgeolekut mõjutavad infrastruktuurid ja teenused on olulisel määral erasektori hallata. Euroopa Liidu institutsioonide rollina nähakse eelkõige tegevuste koordineerimist, infovahetust, koostööd ja ühiste juhtnööride väljatöötamist. 

Eesti lähtub küberjulgeoleku käsitlemisel Euroopa Liidus raamseisukohtadest, mille kohaselt Euroopa Liit peab töötama selle nimel, et kõigi isikute põhiõiguste ja -vabaduste teostamise võimalus on tagatud nii küberruumis kui ka väljaspool seda. Oluline on, et avatud ja turvaline ning sotsiaalse ja majandusliku arengu platvormiks olev küberruum oleks piiriüleselt kaitstav. Samuti on vajalik, et saavutataks võimalikult laiapindne moraalne rahvusvaheline küberrünnete hukkamõist ning selle nimel tehakse Euroopa Liidu tasandil süvendatud rahvusvahelist koostööd, eelkõige strateegiliste partneritega. 

Majanduskomisjon kiitis oma tänasel istungil heaks Eesti seisukohad nimetatud küsimuses. 

Ühisteatis „Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia“ on poliitiline alusdokument,  mis koondab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) maastikku, konkurentsivõimet ning digitaalset ühtset turgu lähiajal enim mõjutavaid eesmärke ja meetmeid.