Maaelukomisjonis arutati Eesti valmisolekut vältida loomataudide levikut
Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektor Raimo Heinam ja loomatervise peaspetsialist Anne-Ly Veetamm, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Pille Tammemägi ja AS-i Vireen juhataja Tarmo Terav andsid 8. aprillil maaelukomisjonile põhjaliku ülevaate erinevatest aktuaalsetest loomataudidest, nende ennetamisest, puhangule reageerimisest ning sektori taastumise stsenaariumidest.
Loomataudide alane olukord Euroopas on väga pinev, pole ühtegi loomaliiki, mis ei oleks taudidest ohustatud. PTA tõi välja mõned taudid, millele eriti suurt tähelepanu pööratakse, nende seas on näiteks suu- ja sõrtaud, lindude gripp, bluetongue ehk lammaste katarraalne palavik, sigade Aafrika katk, väikemäletsejate katk ja marutaud.
Kõige enam arutati maaelukomisjonis sigade Aafrika katku (SAK) ning suu- ja sõrataudi (STT) ohu üle. SAKi puhul on Eesti juba kogenud üleriigilist kriisi, kus nakatunud metssigadelt jõudis viirus ka paljudesse kodusigade farmidesse ning kannatada sai nii seakasvatussektor kui on tänaseni mõjutatud metsakeskkond. PTA tõi murelikult välja, et kui vahepeal oli SAKi puhul märgata viiruse vaibumist, siis viimase aasta jooksul on üle kogu Eesti leitud nakatunud metssigu – võib öelda, et saabunud on uus SAKi laine. Kodusigadelt SAKi veel ei ole leitud, aga nende pidajad peavad olema väga hoolsad ning rakendama bioturvameetmeid, et viirus jõuaks väliskeskkonnast farmi.
Väga nakkav on ka hetkel Kesk-Euroopas leviv suu- ja sõrataud, millele ravi puudub ning mis toob kaasa loomade hukkamise. STTle on vastuvõtlikud peamiselt veised, aga ka sead, lambad, kitsed ja paljud uluksõralised. SSTd peetakse kõige suuremaks majanduslikku kahju tekitavaks loomataudiks. Täna on selle taudi leviku risk Eestisse küll väike, kuid valvsust ei tohi kaotada ja oluline on olla teadlik!
Komisjoni arutelus toodi välja, et Eestil on küll olemas kogemus SAKi levikuga seafarmidesse, ent kodusigade arv farmides on üldjuhul olnud oluliselt väiksem kui näiteks veistel. Juhul, kui suu- ja sõrataud jõuab mõnda liha- või piimaveisefarmi, on vaja hukata kõik sealsed loomad. Viiruse kiire leviku puhul saab kannatada meie siseturg, aga oluliselt ka piimatoodete ja liha eksportimine.
Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse kinnitas, et komisjon toetab ettepanekut eraldada lisaraha selleks, et riik tõstaks oma valmisolekut SST laiemaks levikuks. „Suu- ja sõrataudi leviku puhul võib peamiseks probleemiks saada loomade suur hukkamise maht. Lisaks vajab Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus täiendavaid vahendeid vajadusel suuremamahuliseks proovide võtmiseks ja analüüsimiseks. Kui taud meil juba laiemalt levib, ei ole aega asuda alles vahendeid otsima,“ ütles Kruuse.
Tutvu 8. aprilli istungi protokolliga.
Loomataudide, nende tõrje ja ennetuse kohta saab lähemalt lugeda Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt.
