Komisjoni tänasel istungil andsid Riigikontrolli riigikontrolör Tarmo Olgo, Viire Viss ja Maidu Lääne ülevaate Riigikontrolli auditi „Euroopa Kalandusfondi vesiviljelustoetuste mõju“ kontrolliaruandest. Auditi käigus analüüsiti, milline on olnud 2007-2013 finantsperioodi vesiviljelustoetuste mõju sektorile  ja millele tuleks tähelepanu pöörata 2014-2020 perioodi tegevusi kavandades.

Riigikontrolli esindajad märkisid, et lõviosa möödunud perioodi toetustest oli suunatud tootmisvõimsuse suurendamiseks, kuid sellest hoolimata toodangumaht oluliselt ei suurenenud ning omamaine toodang tarbijani ei jõua. Rahul saab olla sellega, et kõik toetust saanud projektid olid kooskõlas keskkonnanõuetega. Keskkonnaministeerium peaks üle vaatama keskkonnatasude süsteemi, sest praegune ei ole vesiviljeluses hästi rakendunud.

Välja toodi ka asjaolu, et uue perioodi ettevalmistust analüüsides jääb selgusetuks, kuidas kavatsetakse vesiviljeluse strateegias ja tegevuskavas sõnastatud eesmärgid saavutada.

Probleemiks on nõustamis- ja veterinaarteenuse olematu tase. Kuna Eesti vesiviljelussektor on ahtake, ei ole meil potentsiaali kohapealse kompetentsi tekkimiseks. Seepärast oleks otstarbekas kõrgekvaliteedilist nõustamis- ja veterinaarteenust väljastpoolt sisse osta, kuid see on kallis. Siin on koht, kus riik peaks tootjatele appi tulema.

Arutelust kokkuvõtteid tehes märkis Ivari Padar, et vesiviljelussektoris on palju arenguruumi ja potentsiaali. Eelmise perioodi vigadest tuleb õppida ja edasi minna. Investeeringud on tehtud ja tootmisvõimsus olemas, nüüd peaks suurenema ka tootmismaht. Ergutada tuleb ühistulist tegevust ning leida lahendus nõuande- ja veterinaarteenuse probleemile.

Lisainfo: Ivari Padar (tel 631 6500, [email protected])