Komisjon käis täna (19.03.2013) väljasõiduistungil Põllumajandusametis Sakus. Külaskäigu eesmärgiks oli uurida, kuidas 2010.a jaanuarist tööd alustanud ametil on läinud ning saada põhjalikum ülevaade mahepõllumajanduse ja maaparanduse olukorrast. Komisjoniga kohtusid Põllumajandusameti peadirektori asendaja Indrek Halliste, peadirektori asetäitja Raina Mõttus, maaparanduse osakonna juhataja Tiiu Valdmaa ja mahepõllumajanduse osakonna juhataja Egon Palts.

Põllumajandusamet loodi Taimetoodangu Inspektsiooni, piirkondlike maaparandusbüroode ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo ühendamisel. Juhtide hinnangul on amet üldjoontes käivitunud rahuldavalt, kuid tagantjärele analüüsides pidanuks ühtse organisatsiooni kujunemiseks ühtteist tegema ka teisiti.
Maaparandusest rääkides toodi välja, et maaparandajate keskmine vanus on kõrge (62 aastat) ja noori peale ei tule. Maaparandajaid koolitatakse ainult Maaülikoolis, palgad on väikesed ja amet pole noorte hulgas populaarne. Maaparandussüsteem amortiseerub 30 aastaga, aga tervelt 71% Eesti süsteemidest on vanemad kui 30 aastat. Rahanappuse tõttu on suur probleem kokku 5437 km riigile kuuluvate ühiseesvoolude hooldamisega. Praeguse rahastamistaseme juures saab aastas korda teha 350–400 km süsteeme ja nii kulub kõigi korrastamiseks ligi 15 aastat. Vajadus aga oleks süsteeme hooldada keskmiselt iga 3,2 aasta ning uuendada 13,5 aasta tagant. Palju aitaks kaasa, kui maaomanikele saaks riigieelarvest maksta maaparanduse hooldustoetust, kuid paraku käib see riigiabi reeglite alla.
Mahepõllumajanduslikku maad on Eestis 144 150 ha (15% kogu põllumajandusmaast). Sellest kokku 77% on erinevad rohumaad, 16% maheteravilja all ning ülejäänud 7% jääb muudele kultuuridele. Loomakasvatuses on enim mahelambaid ja –kitsi (54,8%) ning maheveiseid (12,6%). Toiduturust on mahetoodete osakaal vaid 0,47 %. Toodetakse küll rohkem, kuid palju turustatakse tavatoodetena ja eksporditakse teistesse riikidesse. Põllumajandusameti eesmärgiks on tagada tarbijale teadmine, et mahetoode on ka tegelikkuses mahe ning toodete märgistus annaks adekvaatse info toote päritolu ja tootmistingimuste kohta.
Klientide paremaks teenindamiseks pöörab amet suurt tähelepanu e-põllumajanduse veebikeskkonna arendamisele, et saaks kõik taotlused esitada ja vajaliku info edastada interneti kaudu.
Räägiti ka tuulekaera tõrjest ning järelevalvetasudest ja riigilõivudest.
 

Lisainfo Kalvi Kõva (tel 521 6732, [email protected])