Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo, vanemaudiitor Maidu Lääne ja auditijuht Viire Viss andsid komisjonile ülevaate auditist „Euroopa Kalandusfondi toetused kalalaevastiku kohandamisel ja taristu arendamisel“. Auditi olulisim järeldus oli, et Euroopa Kalandusfondi (EKF) toetuste mõju kalalaevastiku püügivõimsuse vähenemisele on olnud nõrk.

Sama on tõdenud ka Euroopa Kontrollikoda, kes uuris meetme rakendamist erinevates liikmesriikides (Eesti valimisse ei kuulunud). Tihti reinvesteeriti laevade lammutamiseks saadud toetus uute ja sageli ka võimsamate püügilaevade soetamiseks. Reinvesteeringute tõttu vähenes toetust saanute püügivõimsus vaid 20%. Probleeme on traalpüügisadamate remondi venimisega, sest arendaja toetamise otsust pole veel tehtud ning on tekkinud oht, et toetusraha jääb kasutamata. Kalanduspiirkondade väikesadamate rekonstrueerimise puhul on probleemiks kehvad projektid, ehitustööde madal kvaliteet ja tähtaegadest mittekinnipidamine, samuti puudub kindlus, kas kallilt ehitatud sadamaid suudetakse hiljem ülal pidada. Positiivse hinnangu said investeeringud kalalaevade pardavarustusse, mis on suurendanud laevade ohutust, parandanud töötingimusi ja muutnud püügi selektiivsemaks. Ootuspärane tulemus on saavutatud tootjaorganisatsioonide kalakülmutuskomplekside rajamisel.
Riigikontroll on teinud mitmeid soovitusi EKF toetuste tõhustamiseks järgmisel finantsperioodil.
Maaelukomisjon arutab Eesti kalanduse olukorda ja EKF toetuste kasutamist oma istungil 18. novembril.

Lisainfo Kalvi Kõva (tel 521 6732, [email protected])