Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Komisjoni tänasel istungil andis Maamajanduse Infokeskuse põllumajandussektori majandusanalüüsi osakonna juhataja Marju Aamisepp ülevaate põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasist (FADN) ja Eesti põllumajandustootjate 2014.a majandustulemustest ning nende võrdlusest Läti ja Leedu tootjatega.

1965. aastal loodud FADN on ainus mikromajandusliku tasandi andmebaas, kuhu kogutakse andmeid ühtse metoodika alusel kogu ELs. See annab erinevate liikmesriikide põllumajandustootjate kohta võrreldavad näitajad, mida saab võtta aluseks mõjude hindamisel ja poliitika kujundamisel. Eesti andmeid kogub ja edastab Maamajanduse Infokeskus Jänedal.

Marju Aamisepp selgitas andmete kogumise metoodikat ja tutvustas 2014.a näitajaid. Põhjalikumalt analüüsis ta piimatootmissektori andmeid viimase viie aasta lõikes ning võrdluses Läti ja Leeduga.

Teise teemana arutati taimekaitsevahendites kasutatava glüfosaadi edasist turulelubamist Euroopa Liidus. Maaeluministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai andis ülevaate aruteludest. Lähiajal on Euroopa Komisjon otsustamas glüfosaadi lubamist ELi turule järgmiseks 15 aastaks. Eesti lähtub selles küsimuses Vabariigi Valitsuse raamdokumendi „Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019“ punktist 162: „EL-i  toiduohutuse, looma- ja taimetervisega ning geneetiliselt muundatud põllukultuuridega seotud riskide hindamisel ja asjakohaste meetmete väljatöötamisel toetame teaduslikult põhjendatud lähenemist”. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt läbiviidud riskihinnang näitas, et glüfosaat on ebatõenäoline vähktõve põhjustaja, kuid inimese tervisele võib avaldada negatiivset mõju pindaktiivne abiaine talloamiin. Seetõttu sisaldab Euroopa Komisjoni ettepanek keeldu, et liikmesriik ei tohi turule lubada talloamiini sisaldavat glüfosaadipõhist taimekaitsevahendit. Eestis on turule lubatud taimekaitsevahenditest 14 sisaldab pindaktiivset ainet talloamiini. Kui EK ettepanek leiab toetust, tuleb Põllumajandusametil nende load tühistada. Toomas Kevvai lisas, et EFSA kõrval on teemat uurinud ka muud institutsioonid. Nii näiteks leidis Maailma Terviseorganisatsiooni Vähiuuringute Agentuur, et glüfosaat siiski on tõenäoline vähktõve põhjustaja. Ühiselt arutati kahe erineva institutsiooni poolt läbiviidud uuringute kaalukust ning glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamist eratarbimises ja mittepõllumajanduslikul eesmärgil, nt raudteel, maanteeäärtes, liiklusmärkide ümbruses jm. Leiti, et glüfosaadi kasutamist võiks täpsemalt reguleerida.

Lepiti kokku teha Maaeluministeeriumile  ettepanek mittepõllumajanduslikul eesmärgil kasutatavate glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamise kontrolli regulatsiooni täpsustamiseks.

Lisainfo Ivari Padar (tel 631 6500, Ivari.Padar@riigikogu.ee)

Tagasiside