Maaelukomisjoni liikme Ivari Padari ja Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Janusz Wojciechowski  tänasel kohtumisel Tallinnas olid kesksel kohal probleemid, mis on tekkinud põllumajanduses ja toidutoomises seoses sõjaga Ukrainas, samuti ELi eelarveperioodi 2021–2027 toetuskava.

Padar selgitas, et kohtumisel põllumajandusvolinikuga käsitleti Eesti põllumajanduse vajadusi, et tagada nii toidujulgeolek kui ka põllumajandustootmise jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime. Padar juhtis tähelepanu asjaolule, et oluliseks küsimuseks on kujunenud tootmise töös hoidmiseks vajalike sisendite kättesaadavus ja hinnakasv.

„Tekkinud julgeolekuolukorras, sanktsioonide ja keeldude koosmõjus väheneb nii väetiste, sööda ja kütuste pakkumine, mis on viinud selleni, et hinnatõus on juba jõudnud nii tavatarbijate kui ka toidutootjateni. Lisaks veel energiakandjate hüppeline hinnatõus on pannud löögi alla paljud teravilja- kui ka loomakasvatajad,“ tõi Padar kohtumisel välja olukorda mõjutavad tegurid.

Padari sõnul sai ta ELi põllumajandusvolinikult kinnituse, et ELi toetuste jagamisel vaadatakse tähelepanelikult läbi meie põllumajandustootmise vajadused.

„Euroopa Liit soovib liikmesriikidele anda senisest suurema õiguse otsustada, milliseid tegevusi ja kuidas toetada, et ühist põllumajandust lihtsustada ja kaasajastada. Poliitika on võrreldes senisega rohkem tulemustele suunatud,“ märkis Padar.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) riiklik strateegiakava aastateks 2023–2027 hõlmab nii otsetoetusi ja turumeetmeid, mis on senised ÜPP esimese samba tegevused kui ka maaelu arengu investeeringutoetusi, mis on senised ÜPP teise samba tegevused.