Komisjoni tänase (17.03.2014) istungi teemaks oli piimandus. Arutati olukorda Eesti ja Baltikumi piimandussektoris, Eesti piimanduse strateegia 2012-2020 elluviimist ning võimaliku kvoodiületamise tagajärgi 2015. aastal. Istungile olid kutsutud Põllumajandusministeeriumist asekantsler Illar Lemetti, Taavi Kand ja Kalev Karisalu ning Eesti Piimaliidust Tiina Saron ja Jaanus Murakas.
 

Pärast majanduskriisi on piimatoodang ja lehmade arv kasvanud, kuid karjad on muutunud suuremaks ja piimakarjade omanike arv vähenenud. Käesoleval, 2013/2014 kvoodiaastal jääb Eesti suure tõenäosusega etteantud piimakvoodi piiresse, kuid järgmisel aastal kvoot ilmselt ületatakse. See toob endaga kaasa kohustuse tasuda kvoodiületamise tasu. Ministeeriumi esindajad on kohtumistel Brüsselis avaldanud arvamust, et enne kvootide kadumist 2015. aastal ei ole mõistlik viimase kvoodiaasta eest kvoodi ületamise tasu nõuda, sest tootjad on teinud investeeringuid konkurentsis püsimiseks pärast kvootide kadumist. Kui tasu siiski maksta tuleb, sooviksid tootjad seda ajatada nt 2-3 aasta peale.
Arutati ka uue kaasaegse tehnoloogiaga piimatööstuse rajamist. Eesti probleem on selles, et väljaveetava toorpiima osakaal piima ja piimatoodete ekspordis on liiga suur. Enamus toorpiimast viiakse Leetu, kuhu on rajatud moodsad suure võimsusega tööstused. Eesti piimatootja jaoks oleks kindlam ning sektorile tulusam, kui toodangule antaks lisaväärtus kohapeal. Praegu on kohalik töötlemine tootmisest maha jäänud. Töötleva sektori järeleaitamiseks on vaja erinevaid meetmeid ja ka toetust. Arutelud ja läbirääkimised oma piimatööstuse arendamiseks käivad, kuid kõige keerulisem on jõuda kokkuleppele omandivormi osas. Maailma kogemus on tõestanud, et elujõulisemad on tootjate ühistutele kuuluvad tööstused.
Komisjon võttis info teadmiseks.

Lisainfo Kalvi Kõva (tel 521 6732, [email protected])