Komisjoni tänasel (13.05.2013) istungil arutati mesinike ja mesilaste probleeme. Viimastel aastatel on hukkunud palju mesilasi ning süüdlaseks peetakse muuhulgas pestitsiide ja mesilaste haigusi.
Ülevaate olukorrast andsid Eesti Biodünaamika Ühingu juhatuse liige Arvo Purga, mesinik Kalle Toomemaa, Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekaitse osakonna teadur Reet Karise, Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu juhatuse esimees Jaanus Tull ja liige Mart Kullamaa ning Eesti Mesinike Liidu esindaja Aili Taal.

Arvo Purga tegi sissejuhatava sõnavõtu mesindusest kui mahetootmise osast ning mesilaste jt tolmeldajate hindamatust rollist inimkonna ja universumi toimimisel.
Mesinik Kalle Toomemaa rääkis, et suurim probleem maailma mesinduses on mesilasperede hukkumine või kadumine. See on ulatunud kohati 60-80%ni, kuid viimasel ajal jäänud siiski 30% piiresse. Võimalikeks põhjusteks peetakse põllumajanduskeemia kasutamist, mesilaste haigusi, ühekülgset ja vaesustunud toidubaasi, probleeme talvitumisega, mesilaste stressi ning geneetilise mitmekesisuse kadumist.
Reet Karise andis põhjaliku ülevaate põllumajanduses kasutatavatest mürkidest ja nende mõjust mesilastele. Ta märkis, et mürkide tegelikku mõju on üsna võimatu täpselt hinnata. Põldkatsete läbiviimine on väga keeruline ning kuna mesilased on kliimatundlikud, siis ei ole ka mujal maailmas tehtud uuringud Eestis üks-üheselt rakendatavad. Põllumajandusministeerium on Maaülikoolilt tellinud mesilasi puudutava uuringu ning paari aasta pärast on meil selles valdkonnas teadmisi loodetavasti rohkem.
Kutseliste Mesinike Ühingu ja Mesinike Liidu esindajad andsid ülevaate Eesti mesinduse olukorrast ja struktuurist, meetoodangust, mesindusorganisatsioonidest ning nende koostööst rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti võrdlesid nad Eesti mesinduse olukorda naaberriikidega. Välja toodi mesinduse arengusuunad ning mesindussektori ootused riigile.
Komisjon tegi mesindusorganisatsioonide esindajatele ettepaneku saata komisjonile ülevaade probleemidest, mis on tekkinud suhtlemisel ministeeriumi või Veterinaar- ja Toiduametiga ning õigusaktide rakendamisel. Saadud info põhjal pöördub komisjon vastavate asutuste poole ja vajadusel teema arutelu jätkub.