Täna toimus maaelukomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühine istung, kus oli arutusel Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformipaketti kuuluva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad, eelnõu ning Eesti seisukohad nimetatud dokumendi suhtes. Otsetoetuste määruse eelnõu tutvustas ja komisjonide liikmete küsimustele vastas Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup. Kuna määruses pööratakse olulist tähelepanu kliima- ja keskkonnasäästlikele tegevustele, osales arutelul ka Keskkonnaministeeriumi nõunik Hanno Zingel.

Otsetoetuste määruse eelnõus nähakse muuhulgas ette uus toetuste struktuur. Suurima osa liikmesriigile ettenähtud otsetoetuste summast moodustab põhitoetus, mille aluseks on 2014. aastal jaotatavad toetusõigused. Lisaks põhitoetusele saab maksta erinevaid lisatoetusi, millest osad on kohustuslikud (nt kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade rakendamise eest, lisatoetus noortele põllumajandustootjatele), osad liikmesriigi valikul. Selline ülesehitus muudab sarnaselt maaelu arengu toetustega ka 1. samba toetused planeeritavaks ning sellest tulenevalt on oluline teha valikud, millist põllumajandust me soovime ja milliseid tegevusi peaks eesmärgi saavutamiseks toetama.

Maaelukomisjon peab väga oluliseks otsetoetuste võimalikult kiiret võrdsustamist liikmesriikide vahel. Euroopa Komisjon on võtnud suuna liikmesriikide otsetoetuste lähendamiseks tasemel, mis moodustab vähemalt 90% Euroopa Liidu keskmisest tasemest. See eesmärk on tervitatav, kuid maaelukomisjon ei ole nõus määruse eelnõus väljapakutud tempoga. Euroopa Komisjon näeb ette vähendada 2017. aastaks vahet, mis jääb 90% taseme ja liikmesriigi praeguse otsetoetuse taseme vahele, 1/3 võrra. See tähendab, et aastal 2017 oleks Eestis otsetoetus hektari kohta praeguse 117 euro asemel 156 eurot. Toetuste edasine ühtlustamine on eelnõus määratlemata. Maaelukomisjon on seisukohal, et võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks peab Eesti otsetoetuste tase jõudma 90%-ni EL keskmisest ilma otsetoetuste üldmahtu suurendamata järgmise eelarveperioodi jooksul.