Täna (23.04.2013) toimus maaelukomisjoni avalik istung, kus arutati kahte teemat: erimärgistatud kütuse aktsiis ja saamata jäänud tulu kompenseerimine looduskaitsealadel asuvate maade omanikele. Istungile olid kutsutud Lauri Lelumees, Rando Kängsepp ja Sulev Liivik Rahandusministeeriumist, Mai Talvik ja Katrin Rannik Põllumajandusministeeriumist ning Hanno Zingel ja Taimo Aasma Keskkonnaministeeriumist.
 

Erimärgistatud kütuse aktsiisi käsitlevas punktis räägiti, kuidas praegune süsteem toimib ning kas on kavas asendada kütuste värvimine näiteks kütuseaktsiisi kompenseerimisega põllumajandustootjatele. Põllumajandusministeerium on sellise ettepaneku teinud, kuid kuna soodsama aktsiisi või aktsiisi kompenseerimise näol on tegu riigiabiga, peab oma seisukoha ütlema ka Euroopa Komisjon. Oluline on, et soodustused peaksid kehtima aktiivsetele tootjatele. Rahandusministeeriumi esindajate sõnul nõuab mistahes süsteemi administreerimine kulusid ning nad ei olnud veendunud, et kompenseerimine otstarbekam ja odavam tuleks. Põllumeeste mure on, et traktoreid kasutatakse nii põllu- kui metsatöödel ning kütuste pidev vahetamine on tülikas ja aeganõudev. Komisjon pooldas kompenseerimise süsteemile üleminekut, kuid kui seda ei tehta või üleminek venib, võiks olukorra leevendamiseks kasutada paindlikke ja innovaatilisi e-lahendusi. Kalvi Kõva tegi ettepaneku, et võiks välja töötada nt mobiilirakenduse, mille abil põllumehed saaksid maksuametit teavitada värvitud kütuse lühiajalisest kasutamisest selliste tööde tegemisel, mis pole soodusaktsiisi kasutades lubatud (nt lumelükkamine, metsatöö), ja aktsiiside vahe hiljem kinni maksta. Komisjon otsustas edastada oma ettepaneku Rahandusministeeriumile.
Teise teemana arutati kaitsevöönditesse jäävate maade omanikele saamata jäänud tulu kompenseerimist. Ministeeriumide esindajad andsid ülevaate, milliseid hüvitisi praegu makstakse ja millised on maamaksusoodustused selliste maade omanikele. Järgmisel finantsperioodil hüvitiste maksmine jätkub ning loodetavasti on võimalik summasid suurendada. Põllumajandusministeerium eelistab piirangute talumise eest kompensatsioonide maksmisele aktiivsete keskkonnakaitseliste tegevuste toetamist (nt poollooduslike koosluste hooldamine).
Kalvi Kõva võttis arutelu kokku märkides, et kui riik tahab luua uusi sihtkaitsevööndeid, siis tuleb anda inimestele ka kindlus, et nende saamata jäänud tulu ka kompenseeritakse. Äärmisel juhul peaks riik olema valmis ka sihtkaitsevöönditesse jäävaid maid omanikelt välja ostma.

Lisainfo Kalvi Kõva (tel 521 6732, [email protected])