Maaelukomisjon arutas kiire interneti ja postiteenusega seotud küsimusi
Maaelukomisjoni tänasel videoistungil oli tähelepanu keskmes maapiirkondadesse kiire internetiühenduse rajamine ja postiteenuse korraldamine. Ülevaate tegi ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.
Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm rõhutas, et regionaalpoliitiliselt on nii kiire internetiühenduse tagamine kui ka postiteenuse universaalne korraldamine maapiirkondadele võtmetähtsusega. „See tõstaks inimeste huvi, et elada ja töötada väljaspool suuri keskusi ning looks maapiirkondades elavatele ja töötavatele inimestele uusi tegutsemise võimalusi, samuti tõstaks elukvaliteeti,“ ütles Tamm.
Ta toonitas, et nn viimase miili projekti elluviimine ja läbimõeldud universaalse postiteenuse korraldamine nõuab kiiremat tegutsemist. „Tähtis on toetada majanduslikult optilise kaabli paigaldamist lõpptarbijale, sest ettevõtmine on soovijale küllalt kulukas. Vaja oleks vähendada ka bürokraatiat,“ märkis Tamm.
Ametliku teabe kohaselt on valitsus aastateks 2021–2027 eraldanud ELi vahenditest kiire interneti püsiühenduse kolmanda etapi tarvis 69,29 miljonit eurot, millest 24,29 miljonit eurot on taasterahastu (RRF) vahendid ning 45 miljonit Euroopa Regionaalarengufondi (ERF) vahendid.
Tamme sõnul on vaja nendes küsimustes teha tihedamat koostööd kohalike omavalitsustega, kellel on kõige parem ülevaade piirkonna vajadustest ja võimalustest.
Kohtumisel tõdeti, et inimeste elukvaliteet peab olema tagatud igas Eestimaa nurgas ja postiteenuse kättesaadavus on kindlasti selle osa. Postiteenuse korraldamisel ei peeta praegu enam nii oluliseks postkontorite füüsilist asukohta, vaid seda, et postiteenus kui selline oleks inimesele kättesaadav ja mugav kasutada – olgu see postkontori, pakiautomaadi või kulleri vahendusel.
Eesti Post saab uute nõuete raames paindlikumalt valida, kus ja milliste kanalite vahendusel ta inimesele kõige paremini postiteenust pakub.
Allkirjastatud on universaalset postiteenust (UPT) ja postivõrku reguleeriv määrus, millega kaasajastatakse kehtivaid nõudeid, et tagada postiteenuse järjepidev üleriigiline kättesaadavus.
Uue määrusega kaotati senised nõuded otseselt postkontorite ja kirjakastide paiknemisele ning asendati need nõudega tagada juurdepääs UPT-le erinevate juurdepääsupunktide kaudu. Eesmärk on minna üle nn teenusepõhisele lähenemisele ja tõsta teenuse kättesaadavust, et inimesel oleks parem juurdepääs teenusele kas siis postkontori, liikuva juurdepääsupunkti (nt buss), pakiautomaadi, kirjakasti või tellitava juurdepääsupunkti vahendusel. Tellitava juurdepääsupunkti (nn motokanne) saab inimene koju tellida tasuta, kui postkontor või pakiautomaat asub postiteenuse kasutajast kaugemal kui 5 km (nii linnas kui maal), või ei ole postkontor avatud soovitud tööpäeval või ei osutata seal soovitud, UPT hulka kuuluvat teenust.