Maaelukomisjon ja keskkonnakomisjon pidasid täna ühise istungi, kus arutati lämmastikväetiste vedu ja ladustamist. Istungil osalesid Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimise osakonna juhataja asetäitja osakonnajuhataja ülesannetes Priit Laaniste, sama osakonna nõunik Tuuli Räim ning siseministri nõunik Kert Karus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna juhataja Nathan Tõnnisson, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Ergo Pärn, Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Pille Tammemägi ning Põllumajandusameti peadirektori asetäitja Raina Mõttus.

Priit Laaniste andis ülevaate Siseministeeriumi tööst hädaolukordadeks valmisoleku planeerimisel ja tutvustas 2011.a novembris valminud hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõttes tootmis- ja laohoonete, sh Muuga sadama kohta antud hinnangut. Muuga sadam on oluline transpordisõlm, kus veetakse ja ladustatakse lämmastikväetisi ja naftatooteid. Hinnangu alusel kuulub Muuga sadam riskigruppi 2D. See tähendab, et plahvatus või tulekahju tooks endaga kaasa väga raskeid tagajärgi, kuid sellise õnnetuse juhtumise tõenäosus on väike. Muuga sadamas on olemas nõuetele vastavad tingimused lämmastikväetiste ohutuks ladustamiseks.
Nathan Tõnnisson selgitas, milles seisneb lämmastikväetiste ohtlikkus ja kuidas on väetis sadamas ladustatud. Tavaolukorras on lämmastikväetis ohutu, plahvatusoht võib tekkida niiskuse ja temperatuuri tõusu koosmõjul. Ta kinnitas, et sadamate ohutust ja turvalisust puudutavad EL direktiivide nõuded on sadamaseadusega üle võetud ning Muuga sadam vastab nendele nõuetele. Sama kinnitas ka Ergo Pärn Keskkonnaministeeriumist. Keskkonnainspektsioon kontrollib pisteliselt ettevõtete vastavust nõuetele. Muuga sadamas toimus viimane kontroll möödunud aasta augustis, etteheiteid sadamale polnud. Ergo Pärn lisas, et Maa-ameti kodulehel on ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete kaardirakendus, kust saab infot selliste ettevõte paiknemise, ohtlikkuse, ohtlike kemikaalide, ohu ulatuse ja tüübi ning vajalike kontaktandmete kohta.
Pille Tammemägi ja Raina Mõttus märkisid, et Muuda sadamas hoiustatav väetis on mõeldud eelkõige transiidiks, Eestis leiab sellest kasutamist väga väike osa.
Komisjonid pidasid väga oluliseks, et elanikkond tunneks end turvaliselt. Selleks on vaja teha teavitustööd ja anda inimestele vajalikku informatsiooni.
 

Tagasiside