Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Komisjoni tänasel (01.06.2015) istungil vastas komisjoniliikmete küsimustele keskkonnaminister Marko Pomerants. Põhiliselt leidis käsitlemist olulisim teema, kus põllumeeste ja keskkonnakaitsjate huvid vastuollu satuvad – veeseadus. Minister märkis, et 62% Eesti veekogudest on heas seisundis, mis tähendab, et ülejäänud 38% osas võib väita vastupidist ja olukord halveneb. Veekogude reostuse peamisteks põhjusteks on enamasti põllumajandusest pärinevad lämmastikuühendid, raskemetallidega saastunud heitvesi ja veekogude paisutamine. Põllumajanduse jaoks on veeseaduse mõttes problemaatilised läga ja sõnniku laotamine, sõnniku aunatamine ja -hoidlad. Lisaks neile tõstatas Ivari Padar veel ühe probleemi, mida veeseaduse kontekstis tuleks arutada – loomade jootmine looduslikes veekogudes.

Hetkel käivad arutelud põllumeeste esindusorganisatsioonidega atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõu üle. Kavas on üle vaadata ja teha muudatusi õhukvaliteedi piirväärtuses. Põllumeestele valmistab muret rändlindude poolt tekitatud kahju põldudel. Sel aastal on kahju üsna suur ja kompenseerimiseks oleks raha juurde vaja.

Ministri sõnul vajab terviklikku analüüsi maareformi temaatika ning seaduse sätted, mis on ajale jalgu jäänud, tuleb muuta, kaasajastada või tühistada.

Minister vastas komisjoniliikmete küsimustele, mis puudutasid maa hindamist ja maksustamist ning selle võimalikku regionaalset mõju. Minister märkis, et neid teemasid on vaja veel arutada, kaardistada kitsaskohad ja võimalike muudatuste mõjud ning seejärel tulla välja ettepanekutega seaduste muutmiseks.

Veel räägiti looduskaitseliste piirangutega maadest, põldude lupjamisest, loodusvarade kasutamisest, põlevkivist ja taastuvatest energiaallikatest ning ka Erametsaliidu avalikust pöördumisest, mis käsitles piirangute kehtestamist ja hüvitisi, Natura-toetuste maksustamist tulumaksuga ja taastuva tooraine kasutamist Narva elektrijaamades.

Järgmise päevakorrapunktina arutas komisjon Eesti seisukohti põllumajanduse, metsanduse ja maakasutuse sektori integreerimist Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika raamistikku aastani 2030 käsitleva avaliku konsultatsioonidokumendi kohta ja andis arvamuse Riigikogu EL asjade komisjonile.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp tutvustas Eesti seisukohti keskkonna valdkonnas.  Põllumajandusministeeriumi peaspetsialist Martti Mandel selgitas konsultatsioonidokumendi põllumajanduse valdkonda puudutavaid seisukohti.

Külalised vastasid komisjoniliikmete küsimustele.

Ühiselt arutati EL kliima- ja energiapoliitika edasist menetlemist ELis ning leiti, et kuna käesoleva dokumendi näol on tegemist teise avaliku konsultatsioonivooruga, siis suure tõenäosusega võib teema tõusetuda Eesti eesistumise ajal 2018. aastal. Komisjoniliikmed avaldasid lootust, et see on hea võimalus mõjutada EL kliima- ja energiapoliitikat Eesti, Soome jt metsarikaste riikide seisukohalt.

Komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuses heakskiidetud Eesti seisukohti.

Veel vaatas komisjon läbi saabunud kutsed ja kirjad.

Lisainfo: Ivari Padar (tel 631 6500, Ivari.Padar@riigikogu.ee)

Tagasiside