Taimekaitseseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (105 SE) eesmärgiks on lahendada taimekaitseseaduse rakendamisel ilmnenud probleemid, ühtlustada seaduse teksti ja harmoneerida see määrusega (EÜ) nr 1107/2009 ning direktiiviga 2009/128/EÜ. Muutub taimekaitsevahendite turule lubamise kord ja sellest tulenevalt peaks taimekaitsevahendite valik meie põllumeeste jaoks muutuma mitmekesisemaks. Oluliseks muudatusteks on, et lisaks taimekaitsevahendi professionaalsele kasutajale ja turustajale peab taimekaitsekoolituse läbima ka nõustaja. Koolitus koosneb alus- ja täiendkoolitusest. Taimekaitsekoolituse läbinu saab tunnistuse, mis kehtib 5 aastat (seni 10 aastat). Uue tunnistuse saamiseks tuleb läbida täiendkoolitus, et olla paremini kursis taimekaitse ja taimekaitsevahendite arenguga.  Eelnõuga muudetakse ka riigilõivuseadust, et taimekaitseseaduse alusel tehtavate toimingute eest makstav riigilõiv vastaks tegelikele kuludele.

 

Teise teemana arutas komisjon vana-tori hobuse aretuse probleeme. MTÜ Vana-Tori Hobuse Ühingu juhatuse esimees ja vana-tori hobuste kasvataja Ute Wohlrab andis ülevaate olukorrast ja probleemidest vana-tori hobuse tõuraamatusse kandmisel. Komisjon otsustas tegelda teemaga edasi ja kohtuda selgituste saamiseks Põllumajandusministeeriumi ning Veterinaar- ja Toiduameti esindajatega.

 

Põgusalt peatuti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi seadusandlikel ettepanekutel, mille Euroopa Komisjon avalikustas 12. oktoobril. Põhjalikud arutelud sellel teemal seisavad komisjonil alles ees, kuid komisjoniliikmed väljendasid rahulolematust Euroopa Komisjoni kavaga jõuda otsetoetuste vähemalt 90 protsendilise tasemeni EL keskmisest aastaks 2028. Oldi seisukohal, et eesmärk 90% on õige, kuid selle saavutamine peab toimuma palju kiiremini.