Tänasele komisjoni erakorralisele istungile olid kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse, veterinaar- ja toiduameti (VTA), põllumeeste ning jahimeeste esindajad, et saada ülevaade Aafrika seakatku puhangust Eestis ning sellega seonduvatest murekohtadest ja meetmetest. Kuulati ära erinevate poolte seisukohad ja ettepanekud, mida tuleks ja kavatsetakse praeguses olukorras ette võtta. Ministri sõnul kompenseeritakse otsesed taudikahjud kuni 100 protsendi ulatuses ning sealiha hinna languse korral tahetakse kompenseerida ka majanduskahju. Ühiselt leiti, et kindlasti on vajalik metssigade arvukuse vähendamine. Oluliseks peeti aktiivset teavitustööd katku leviku ja ohtude kohta ning bioohutusmeetmete ranget järgimist. Maaelukomisjon arutab teemat kindlasti veel.

Teise päevakorrapunktina arutleti uue kehtivat asendava ministri määruse „Toorpiima käitlemise hügieeninõuded“ eelnõu üle. Nimetatud määrusesse tahetakse lisada nõue, et toorpiima turustamisel peab piimatootja tarbijat või piima turustavat jaekaubandusettevõtjat teavitama, et toorpiima on soovitav tarbida kuumtöödeldult. Arutelul osalesid maaeluminister Urmas Kruuse, veterinaar- ja toiduameti (VTA) ja toorpiima tarbijatele turustatavate tootjate esindajad ning piimandusteadlane Tallinna Tehnikaülikoolist. Ministeeriumi esindajad märkisid, et mitmed teaduslikud uuringud viitavad, et toorpiim võib sisaldada inimesele kahjulikke patogeene. Ka Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hinnangul on toorpiima kuumtöötlemine enne tarbimist parim viis tervisele kahjulike mikroorganismide hävitamiseks. Eesmärgiks ei ole toorpiima tarbimise keelustamine vaid eelkõige tarbija informeerimine toorpiimaga kaasnevatest riskidest ning võimalustest neid riske vähendada. Toorpiima tootjad ja ka mitmed komisjoniliikmed märkisid, et just töötlemata toorpiima tarbimine on väga kasulik ning toorpiimale soovitusliku sildi “Tarbida kuumtöödeldult“ lisamine tekitab tarbijas pigem segadust ja toote suhtes kahtlusi. Leiti, et paralleelselt ohtude uurimisega tuleks vaatluse alla võtta ka toorpiima kasulikkus. Kõik osalejad tõdesid, et Eesti piima kvaliteet on väga hea ning kontroll selle üle tõhus. Komisjoniliikmed olid seisukohal, et määruse eelnõu tuleks uuesti kõigi osapooltega läbi arutada ning kaaluda nii võimalikke positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid.

Lisainfo:
Ivari Padar (tel 631 6500, [email protected])