Komisjon arutas koos ministeeriumi, piimaliidu ja tootjate esindajatega olukorda piimanduses ning võimalusi keerulisel ajal toime tulla.

Komisjoni tänasel (08.06.2015) istungil sai komisjon ülevaate olukorrast piimandussektoris ning koos ministeeriumi, piimaliidu ja tootjate organisatsioonide esindajatega arutleti võimaluste üle piimatootjaid rasketel aegadel aidata. Istungile olid kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse, Põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti, Tiina Saron Eesti Piimaliidust, Aavo Mölder Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast, Kalev Kreegipuu Eesti Põllumeeste Keskliidust ning Kaul Nurm ja Ants Aaman Eestimaa Talupidajate Keskliidust.

Tootjate esindajad andsid ülevaate olukorrast. Nad nentisid, et tänaseks on piimaliitri hind langenud 2014.a esimese poolaasta 40 sendilt 24 sendile liitri kohta, mis on juba alla tootmise omahinna. Nii mõnedki ettevõtjad on seetõttu piimatootmise lõpetanud. Tiina Saroni sõnul on samad probleemid kogu maailma piimatootmises: toodangu maht kasvab ja piima hind langeb jätkuvalt. Olulisimaks katalüsaatoriks peetakse Venemaa embargot. Hiina on jõuliselt alustanud oma piimatootmise loomist ja see teeb olukorra turgudel veelgi pingelisemaks.

Maaeluminister Urmas Kruuse nõustus, et olukord on keeruline. Vene turu taastumisele ja stabiilsusele ei saa loota. Tuleb otsida uusi lahendusi ja strateegiaid. Minister tutvustas meetmeid, mida ministeerium kavandab olukorra leevendamiseks. Mõjusaks toeks oleks tootjate konsolideerumine ja oma kaasaegse piimatööstuse rajamine. 2014-2020 finantsperioodil on maaelu arengukavas selleks meede olemas. Nüüd on väga oluline, et tootjad omavahel ühistegevuses kiiresti ja mõistlikule kokkuleppele jõuaksid. Pikka aega on olnud probleemiks kasumi proportsionaalne jagunemine tarneahelas. Ministril on kavas kohtuda kaubanduse esindajatega, et teemat arutada ja leida tootja jaoks soodsaid lahendusi. Samuti pidas minister tähtsaks, et otsetoetused suudetaks välja maksta aasta lõpus nagu tavaliselt. Neljandaks peatus minister Maaelu Edendamise SA finantsinstrumendi rakendamisel, et vältida põllumajanduslikult väärtusliku maa minekut tavakäibesse.

Tiina Saron rõhutas, et üle tuleks vaadata Eesti piimanduse strateegia ja näha selles ette tegevused kriisisituatsioonide jaoks.

Külalised vastasid komisjoniliikmete küsimustele. Huvi tunti piimatootmise ja -töötlemise innovatsiooni, piimahinna, naaberriikide kogemuste ja kriisi leevendamise abimeetmete vastu. Ivari Padar küsis, milline on täna piima hind tootjatele Leedus ja Lätis. Tootjad vastasid, et neile teadaoleva viimase info järgi on kokkuostuhinnad Leedus 20 senti ja Lätis 22 senti kilogrammi kohta. Padar tõdes, et hoolimata riiklikest toetustest ei ole Leedu ja Läti tootjate sissetulek Eesti kolleegidest suurem. Küsiti ka käesoleva või järgmise aasta põllumeeste täiendavate toetuste maksmise võimaluste kohta riigi eelarvest. Minister vastas, et järgmise aasta eelarve läbirääkimised käivad. Taotlused on esitatud, kuid tegelikud summad selguvad sügisel.

Ivari Padar võttis arutelu kokku. Ta märkis, et üle tuleks vaadata Eesti piimanduse strateegia ja selle fookused. Oluline on ühistulise tegevuse toetamine, sektori konsolideerumine ning teiste riikide kogemustest õppimine. Ta lisas, et praeguses olukorras on ministeeriumi ja seadusandja ülesanne jälgida, et tänases hindade madalseisus ei pandaks lähiajal põllumeestele uusi kohustusi (nt sügisel arutusele tulev veeseadus).

Lisaks piimandusele tõusetus küsimus metsigade tekitatud kahjude kompenseerimise võimaluste kohta. Sigade Aafrika katku leviku tõttu keelustati metssigade küttimine ajujahiga, nüüd tekitavad paljudes piirkondades sead talunikele suurt kahju. Komisjon otsustas, et sügisel korraldatakse ühine istung koos keskkonnakomisjoniga, et arutada metsloomade ja lindude tekitatud kahjude hüvitamist.

Lisainfo: Ivari Padar (tel 631 6500, [email protected])